{"id":176856,"date":"2026-05-13T09:39:09","date_gmt":"2026-05-13T09:39:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176856\/"},"modified":"2026-05-13T09:39:09","modified_gmt":"2026-05-13T09:39:09","slug":"soja-ulevaade-1540-paev-konveier-kipub-vene-poolele-edu-tooma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/176856\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1540. p\u00e4ev – konveier kipub vene poolele edu tooma"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA <\/p>\n

L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n

Ukraina 13. mai 2026: <\/p>\n

tihe konveier kipub j\u00e4lle vene poole edenemisi tooma, aga eduta pole ka Ukraina omad.<\/p>\n

1. K\u00f5ik sihtm\u00e4rgiks sobib.<\/p>\n

2. Ukraina uue droonikonveieri kaugustesse saatis.<\/p>\n

3. Sum\u00f5: muutusteta.<\/p>\n

4. Harkiv: v\u00f5ib-olla on vene pool suutnud taastada varasemas suuruses sillapeas mehitatuse.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: l\u00f5unas Ukraina eesmisi possasid edasi nihutas.<\/p>\n

6. Siversk: muutusteta.<\/p>\n

7. Bahmut: ei l\u00e4he h\u00e4sti.<\/p>\n

8. Donetsk: vist muutusteta.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: idas ok ja l\u00e4\u00e4nes mitte.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. putin teatas uusima Sarmat raketi edukast katsetamisest ja lubas selle seitsmendat korda v\u00e4gedele toimetada.<\/p>\n

12. venemaalaste \u00f5nnetase on k\u00e4imasoleva s\u00f5ja ja majandusprobleemide t\u00f5ttu langenud madalaimale tasemele alates 2011. aastast.<\/p>\n

13. luka\u0161enko kuulutas v\u00e4lja v\u00e4gede sihip\u00e4rase mobiliseerimise, et armee s\u00f5jaks ette valmistada.<\/p>\n

14. Belgorodi elanikud teavitavad mittet\u00f6\u00f6tavatest radaritest ja vastuseks paluti neil teatada k\u00f5igist lendavatest droonidest.<\/p>\n

15. venemaa ametnikud l\u00f5petavad abordi nimetamise abordiks.<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

peskov teatas, et putin on valmis Zelenskiga kohtuma igal ajal, ehkki ainult Moskvas. Kohtumine v\u00e4ljaspool Moskvat oleks v\u00f5imalik ainult l\u00f5pliku kokkuleppe allkirjastamiseks. putini pressiesindaja s\u00f5nul peatatakse s\u00f5jaline erioperatsioon v\u00e4idetavalt iga hetk niipea, kui Kiiev \u201eteeb vajalikud otsused, millest nad on h\u00e4sti teadlikud\u201d. Njah, egas p\u00e4ris kaua peab nii m\u00f5nelegi L\u00e4\u00e4ne v\u00f5tmeisikule vist seletama, et kremli plaanid ei ole muutunud ega muutumas\u2026<\/p>\n

\u201eKui USA poliitika venemaa ja Ukraina suhtes ei ole koosk\u00f5las Euroopa huvidega, peavad liitlased ise alustama dialoogi venemaa F\u00f6deratsiooniga,\u201d \u00fctles Soome president Alexander Stubb intervjuus ajalehele Corriere della Sera.<\/p>\n

Kui vene pool saatis Ukraina s\u00fcgavusse 111 drooni siis Ukraina vastu u 250!<\/p>\n

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 210 lahingutegevust ehk siis konveier m\u00f5nes l\u00f5igus t\u00f5mmati palju tihedamalt t\u00f6\u00f6le. Ikka keskmisest tihedam Harkivi suunal ning veelgi tihedam Kostjant\u00f5nivka l\u00f5igus ning pisu \u00fcle keskmise ka Pokrovski l\u00f5igus ning Huliaipole l\u00f5igus pigem keskmisest isegi v\u00e4hem aga surve hakkab uuesti t\u00f5usma l\u00f5unarinde l\u00e4\u00e4nel\u00f5igus. Kuna Kostjant\u00f5nivkas n\u00e4eb vene pool, et saadakse vaatamata suurtele kaotustele edasi, siis konveierit veelgi tihendatakse. Mitu p\u00e4eva suudab sellist tihedat konveierit vene pool hoida\u2026 vast m\u00f5ned\u2026 loodetavasti\u2026 selline mitmeid p\u00e4evi tihedam konveier on juba toonud m\u00f5ningaid edenemisi ehk siis pigem hallis alas uusi mehitatud possasid saadakse.<\/p>\n

Eile viis vaenlane l\u00e4bi 111 \u00f5hur\u00fcnnakut, heites alla 314 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta 8923 kamikaze-drooni ja sooritas 3353 kaudtulelasku, sealhulgas 148 mitmikraketiheitjaga. Selline arv mitmikraketiheitja laske on p\u00e4ris suur ning liugpomme vast lihtsalt m\u00f5ndede p\u00e4evade jooksul nii palju kogunes, et mitmeks p\u00e4evaks n\u00fc\u00fcd rohkemaks pommitamiseks neid jagub.<\/p>\n

1. 12. mai \u00f5htul, p\u00e4ev p\u00e4rast venemaa ja Ukraina vahelise kolmep\u00e4evase relvarahu l\u00f5ppu, algatasid vene v\u00e4ed Dnipropetrovski oblastis drooni- ja \u00f5hur\u00fcnnakuid. Spetsiifilise sihtm\u00e4rgiks oli president Volod\u00f5m\u00f5r Zelenski kodulinn Kr\u00f5v\u00f5i Rih. R\u00fcnnaku ja elumajale tabanud Shahedi tagaj\u00e4rjel hukkusid 65-aastane naine ja 43-aastane mees, teatas piirkondliku s\u00f5jav\u00e4evalitsuse (OVA) juht Oleksandr Gan\u017ea. Veel neli inimest said vigastada. Kr\u00f5v\u00f5i Rihi administratsiooni juhi Oleksandr Vilkuli s\u00f5nul sai \u00fcheksakuune t\u00fcdruk jalavigastuse ja viidi raskes seisundis intensiivraviosakonda. Haiglasse viidi ka 23-aastane naine m\u00f5\u00f5dukas seisundis. Vigastada said ka 45-aastane naine ja 74-aastane pension\u00e4r. venemaa \u00f5hur\u00fcnnakus S\u00f5neln\u00f5kivski rajoonis hukkus veel neli inimest. Gan\u017ea kirjutas oma Telegrami kanalil, et r\u00fcnnakus sai haavata ka kolm meest.<\/p>\n

Poltava kogukonnas j\u00e4i \u00fcle 7000 kliendi elektrita p\u00e4rast seda, kui vene droonid 13. mai \u00f6\u00f6sel elektrialajaama r\u00fcndasid.<\/p>\n

2. Teisip\u00e4eva p\u00e4rastl\u00f5unal algatas Ukraina ka droonir\u00fcnnaku venemaa vastu. \u00dcks droonidest kukkus Orenburgis elamule. Regionaalkuberner jevgeni solntsev kirjutas, et ohvreid ei olnud; kahjustusi said mitu korterit ja hoone katus. Mehitamata \u00f5hus\u00f5iduk lendas arvatavasti AS Strela tootmiskoondise poole, mis asub tabatud hoonest nelja kilomeetri kaugusel. Tehas toodab laevat\u00f5rjerakette ja komponente erinevatele rakettidele, samuti osi h\u00e4vituslennukitele.<\/p>\n

Ukraina r\u00fcndas droonidega venemaa Brjanski oblastis Unet\u0161a raudteejaama, teatas oblasti kuberner aleksandr bogomaz. Ta \u00fctles, et kaks venemaa Raudteede t\u00f6\u00f6tajat said haavata, viidi haiglasse ja neile anti arstiabi.<\/p>\n

Ukraina droonid r\u00fcndasid eile venemaal asuvat Orenburgi, mis asub umbes 1300 km kaugusel Ukrainast ja Kasahstanist loodes. Piirkonnas registreeriti plahvatusi, samas kui piirkonna kuberneri s\u00f5nul kahjusid ega inimohvreid ei olnud.<\/p>\n

P\u00e4rast eilseid plahvatuste teateid m\u00f6llab Permis taas ulatuslik tulekahju. Hiljuti sihtisid Ukraina droonid kohalikku rafineerimistehast ja naftapumplat, tekitades m\u00f5lemale objektile t\u00f5sist kahju.<\/p>\n

Tulekahju Tamani sadamas p\u00e4rast droonir\u00fcnnakut. Krimmi tuule seiregrupp kinnitas satelliidipiltide abil, et tulekahju on naftahoidlas. Tamani meresadam on \u00fcks venemaa s\u00fcgavamaid kaubasadamaid, mis asub Volna k\u00fclas Krasnodari krais Temrjuki rajoonis Tamani poolsaarel, \u017deleznodoro\u017en\u00f5i Rogi neeme l\u00e4hedal. See on m\u00f5eldud kuivade ja vedelate lastide, sealhulgas nafta ja naftatoodete ekspordiks.<\/p>\n

Lisaks kostus plahvatuste laine Krimmis kuni Kert\u0161i sillani.<\/p>\n

Ukraina 801. merejalav\u00e4e eri\u00fcksuse 1. kompaniigrupp h\u00e4vitas Mustal merel Shrike\u2019i drooniga venemaa meredrooni. Droon oli teel r\u00fcndama \u00fchte Odessa sadamat ja kahjustama sadama infrastruktuuri, kuid see peatati enne sihtm\u00e4rgini j\u00f5udmist. Videos on n\u00e4ha, kuidas FPV droon meredrooni tabab ja selle l\u00f5hkepea p\u00f5hjustas v\u00f5imsa plahvatuse.<\/p>\n

3. Sum\u00f5: muutusteta rindejoones.<\/p>\n

4. Harkiv: pisu on segane seis Vovt\u0161anski linna juures asuva vene sillapeaga \u00fcle Vovt\u0161a j\u00f5e. Lisanduvad videod on pisu varasemast ajast ja need n\u00e4itavad, et vene pool on suutnud saada kontrolli varasemas sillapea suuruses. K\u00f5ik videod tunduvad olevad varasemad kui 1. mai. Ja neid pommitab vene possasid Ukraina iseliikuvate suurt\u00fckkide seltskond.<\/p>\n

5. Kupjansk-Kreminna: vene poole r\u00fcnnakud otse Kupjanski poole pole enam edu toonud, k\u00f5ik kes l\u00e4hemale j\u00f5uavad ja isegi korraks kanna maha saavad, leitakse \u00fcles ja droonidega t\u00f6\u00f6deldakse.<\/p>\n

Paremad uudised L\u00f5mani suunalt, kus L\u00f5manist p\u00f5hja pool on Ukraina nihutanud edasi oma eesmisi possasid Serednje ja \u0160andriholove k\u00fcla juures.<\/p>\n

6. Siversk: Rai Oleksandrivka k\u00fcla juures sai vene pool uued eesmised possad puhastades sealseid varasemaid Ukraina kaitserajatisi. Tundub, et neis rajatistes Ukraina v\u00f5itlejaid polnud.<\/p>\n

7. Bahmut: otse blogikanalist: vene v\u00e4gesid n\u00e4hti Molot\u0161arkas, Kostjant\u00f5nivkast p\u00f5hja pool, samal ajal kui edelas ja idas on vene v\u00e4ed tegutsenud n\u00e4dalaid asulates, kandes suuri kaotusi, kuid alistades siiski arvuliselt v\u00e4hemuses olevaid Ukraina positsioone.<\/p>\n

Ukraina 100. territoriaalkaitsebrigaadi teatel tabas Kostjant\u00f5nivkas vene sabotaa\u017eir\u00fchmitust varjanud hiiglaslikku hoonet Ukraina maapealne robots\u00fcsteem, mis vedas 300 kg l\u00f5hkeainet. Plahvatuses varises ehitis peaaegu t\u00e4ielikult kokku.<\/p>\n

Uuesti on hakanud kahjuks rindejoon linnas ja selle \u00fcmber taganema ning kipub arvama, et v\u00e4ga tihe vene poole t\u00f6\u00f6tlus Ukraina logistikaahela suunal ning inimkaotustest mittehooliv tihe konveier v\u00f5ib hakata tooma samme linna vallutamise saavutamiseks.<\/p>\n

Peaks olema rindel\u00f5ik, kus vene poole kaotuste arv on k\u00f5ikse suurem\u2026<\/p>\n

8. Donetsk: muutusteta rindejoones. Selguseta on vaid seis Filia k\u00fcla kandis.<\/p>\n

9. L\u00f5unarinne: kui ida ja keskmises osas ok, siis kahjuks viimased infokillud n\u00e4itavad, et sektori l\u00e4\u00e4neservas on vene pool saanud kanna maha \u0160erbaki k\u00fclas. See on m\u00f5ne p\u00e4evase vahega juba teise k\u00fcla kaotus sama tee peal.<\/p>\n

10. Herson: muutusteta.<\/p>\n

11. 12. mai p\u00e4rastl\u00f5unal lasti edukalt v\u00e4lja mandritevaheline ballistiline rakett Sarmat, teatas venemaastrateegiliste raketiv\u00e4gede \u00fclemjuhataja sergei karakajev putinile videolingi vahendusel. Ta teatas, et rakett, mida on arendatud alates 2013. aastast ja mis plahvatas katsetuste ajal aastatel 2024\u20132025 kaks korda, paigutatakse Krasnojarski kraisse lahinguteenistusse 2026. aasta l\u00f5puks. \u201eStart oli edukas\u2026 Katsetulemused kinnitasid konstruktsiooni ja tehnoloogiliste lahenduste \u00f5igsust,\u201d \u00fctles karakajev. kremli pressiesindaja dmitri peskovi s\u00f5nul on Moskva juba teavitanud Ameerika \u00dchendriike ja teisi riike Sarmati katsetustest.<\/p>\n

putin m\u00e4rkis omalt poolt, et Sarmat on maailma v\u00f5imsaim raketis\u00fcsteem ja suudab l\u00e4bida \u00fcle 35 000 kilomeetri, ning lubas, et see tarnitakse t\u00f5epoolest v\u00e4gedele selle aasta l\u00f5puks. Algselt kinnitasid v\u00f5imud, et Sarmat v\u00f5etakse teenistusse juba 2020. aastal. Kuid 2023. aasta veebruaris teatas putin, et see juhtub enne aasta l\u00f5ppu, ja juulis kordas ta oma lubadust, et uued raketid v\u00f5etakse peagi teenistusse. Sama aasta oktoobris teatas president, et t\u00f6\u00f6 Sarmati kallal on sisuliselt l\u00f5pule viidud ja tuleb vaid b\u00fcrokraatlikke \u00fcksikasju lahendada.<\/p>\n

2024. aasta alguses v\u00e4itis putin oma p\u00f6\u00f6rdumises f\u00f6deraalkogu poole, et esimesed seeriaraketid on v\u00e4gedele juba tarnitud. 2025. aasta oktoobris v\u00f5ttis ta aga oma v\u00e4ite tagasi, \u00f6eldes, et \u201esee [Sarmat] ei ole veel teenistuses\u201d. \u201eSee asub varsti teenistusse,\u201d kuulutas president. Ka Roskosmose endine juht juri borisov r\u00e4\u00e4kis rakettide kasutuselev\u00f5tust alates 2023. aasta septembrist ja kolm kuud hiljem tegi sama avalduse endine kaitseminister sergei \u0161oigu. karakajev ise lubas 2021. aastal, et s\u00fcsteemid on j\u00e4rgmise aasta l\u00f5puks t\u00f6\u00f6korras.<\/p>\n

venemaa alustas Sarmati arendamist 13 aastat tagasi, et asendada Voevoda (NATO t\u00e4hisega Saatan) rakette \u2013 vanimaid teenistuses olevaid tuumarakete, mis paigutati \u0161ahtidesse juba 1980. aastatel.<\/p>\n

venemaa kaitseministeerium teatas Sarmati esimesest edukast stardist Plesetski kosmodroomilt kohe p\u00e4rast s\u00f5ja algust Ukraina vastu, 2022. aasta aprillis. Seej\u00e4rel teatas putin, et s\u00fcsteem tugevdab venemaa relvaj\u00f5udude lahingupotentsiaali, \u201etagab venemaa julgeoleku v\u00e4liste ohtude eest ja annab j\u00e4rele neile, kes raevuka agressiivse retoorika kuumuses \u00fcritavad meie riiki \u00e4hvardada\u201d.<\/p>\n

Hilisemad katsetused l\u00f5ppesid aga edutult: 2025. aasta novembris p\u00fcsis rakett \u00f5hus umbes minuti enne allakukkumist ja 2024. aasta septembris plahvatas Sarmat oma \u0161ahtis Plesetski katsepol\u00fcgoonil.<\/p>\n

Eelmisel n\u00e4dalal arreteeriti Sarmati tootva Krasma\u0161i tehase peadirektor aleksandr gavrilov ja saadeti eeluurimisvanglasse s\u00fc\u00fcdistatuna omastamises.<\/p>\n

Njah, arvatakse, et rakett on pisu muditud variant vaid ning kaheldakse, kas see peatselt \u00fcldse tootmisse j\u00f5uab\u2026<\/p>\n

12. Riiklik sotsioloogia on registreerinud venemaa \u00f5nneindeksi languse 15 aasta madalaimale tasemele. \u00dclevenemaalise Avaliku Arvamuse Uurimiskeskuse (VTsIOM) arvutatud n\u00e4itaja oli 2026. aasta aprillis 52 punkti. M\u00e4rtsis oli see 56, 2025. aasta aprillis 73 ja eelmine madalseis oli 41 septembris 2011. Indeks p\u00f5hineb vastajate vastustel k\u00fcsimusele: \u201eElu juhtub k\u00f5ike: nii head kui halba. Aga \u00fcldiselt, kas sa oled \u00f5nnelik v\u00f5i mitte?\u201c VTsIOM selgitas, et selle olulisus seisneb vastuste \u201ekindlasti jah\u201d, \u201epigem jah\u201d ja \u201epigem ei\u201d, \u201ekindlasti ei\u201d erinevuses.<\/p>\n

2026. aasta aprilli l\u00f5puks vastas 74% vastanutest \u201ejah\u201d ja 22% \u201eei\u201d. M\u00e4rtsis oli vahe 56 protsendipunkti (+4 protsendipunkti). Kuu jooksul v\u00e4henes ka nende osakaal, kes \u00fctlesid, et on kindlasti \u00f5nnelikud (-2 protsendipunkti). 2011. aasta septembris vastas kaks kolmandikku vastanutest jaatavalt, samas kui 25% \u00fctles, et nad on rahulolematud. Graafiku kohaselt on indeks alates Ukraina s\u00f5ja algusest k\u00f5ikunud 58 ja 73 punkti vahel (tipptase 2023. aasta m\u00e4rtsis) ning langenud alles 2026. aasta veebruaris 55 punktini. venelaste pessimism kasvab j\u00e4tkuva selge l\u00f5puta s\u00f5ja, kasvava maksukoormuse ja halveneva majandusliku olukorra keskel, m\u00e4rkis Levada keskuse juht Denis Volkov.<\/p>\n

VTsIOM-i juht Valeri Fjodorov m\u00e4rkis ka, et \u00f5nnetaseme k\u00f5ikumised toimuvad tavaliselt majanduskriisi ajal. Tema s\u00f5nul peavad venelased end \u00f5nnelikuks, kui on t\u00e4idetud kolm peamist tegurit: tervis, miinimumsissetulek ja perekond. \u201eK\u00f5ige v\u00e4hem \u00f5nnelikud on need, kes on rohkem seotud poliitilise tegevuskavaga, loevad\/vaatavad opositsiooniv\u00e4ljaandeid ja on rahulolematud putini tegevusega. Sellel r\u00fchmal on k\u00f5rgeim \u00f5nnetuse tase,\u201d m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Langeva majanduse, s\u00fcveneva riikliku repressiooni ja s\u00f5ja kiire l\u00f5pu lootuse puudumise keskel registreerisid Levada keskuse anal\u00fc\u00fctikud rekordiliselt suure osa venelastest, kes usuvad, et riik on \u201evalel teel\u201d alates Ukraina s\u00f5ja algusest. Aprillis \u00fctles 28% venelastest, et riik on valel teel (8 protsendipunkti rohkem kui eelmise aasta l\u00f5pus ja peaaegu kaks korda rohkem kui kaks aastat tagasi).<\/p>\n

Lisaks on venemaa \u00fchiskonnas sagenemas \u00e4revus ja ps\u00fchhoos: 42% kodanikest teatab depressiooni s\u00fcmptomitest ja antidepressantide m\u00fc\u00fck purustab mitmeaastaseid rekordeid.<\/p>\n

Njah, nagu siiski numbrid n\u00e4itavad, on \u00f5nnetute arv veel liiga v\u00e4ike. Muidugi on igasuguste venemaal toimuvate k\u00fcsitlustega keeruline, sest oma tegelikku arvamust ei kiputa julgema v\u00e4lja n\u00e4idata kartes sanktsioone v\u00f5i viltu vaatamist ning selline k\u00e4itumiskood on paljudel venemaalastel s\u00fcgavalt juurdunud. K\u00fcll aga annab uuring pisugi aimu suundumustest, sest muutused ajas n\u00e4itavad nii m\u00f5ndagi.<\/p>\n

13. P\u00e4rast relvaj\u00f5udude ulatusliku inspektsiooni l\u00f5ppu j\u00e4tkab Valgevene s\u00f5jav\u00e4e\u00fcksuste valikulist mobiliseerimist nende lahinguvalmiduse kontrollimiseks, teatas Valgevene president luka\u0161enko. \u201eLisaks, nagu ma lubasin, mobiliseerime valikuliselt \u00fcksusi nende ettevalmistamiseks s\u00f5jaks. Jumala tahtel saame seda v\u00e4ltida,\u201d \u00fctles luka\u0161enko kohtumisel kaitseminister viktor hreniniga uudisteagentuuri BelTA teatel.<\/p>\n

Oma aruandes armee valmisoleku kohta n\u00f5udis luka\u0161enko puuduste k\u00f5rvaldamist. \u201eLoodan v\u00e4ga, et see protsess ei j\u00e4\u00e4 l\u00f5pule, et armee juhtkond ja eriti minister p\u00f6\u00f6ravad p\u00e4rast seda inspektsiooni ilmnenud puudustele maksimaalset t\u00e4helepanu,\u201d r\u00f5hutas riigipea. M\u00e4rtsi l\u00f5pus teatas kaitseminister viktor hrenin, et Valgevene suurendab inspektsioonide ulatust kasvavate v\u00e4liste ohtude t\u00f5ttu. Tema s\u00f5nul on 11. m\u00e4rtsil alanud lahingu- ja mobilisatsioonivalmiduse ulatuslik inspektsioon muutunud \u00fcheks suurimaks armee ajaloos.<\/p>\n

Selle inspektsiooni raames kutsuti reservist v\u00e4lja ligikaudu 5000 s\u00f5jav\u00e4elast. Aprillis teatas luka\u0161enko sellele \u00fclevaatele j\u00e4rgnenud kohtumisel: \u201eMe valmistume s\u00f5jaks\u2026 Me ei taha s\u00f5da, aga selleks ongi armee. Kui keegi otsustab ootamatult meiega r\u00e4\u00e4kida ja meid l\u00e4bi relvasihiku vaadata, siis me vastame. Selleks me valmistumegi.\u201d Ta teatas ka, et s\u00f5ja korral v\u00f5ib Valgevene oma v\u00e4gede arvu suurendada poole miljonini.<\/p>\n

Eelmise aasta m\u00e4rtsis allkirjastas luka\u0161enko m\u00e4\u00e4ruse \u201eValitsusasutuste ja muude organisatsioonide s\u00f5ja ajal \u00fclemineku s\u00f5jaaja tingimustele\u201d. M\u00e4\u00e4rus koordineerib valitsusasutuste t\u00f6\u00f6d s\u00f5ja ajal ja m\u00e4\u00e4rab kindlaks hulga organisatsioone, mille juhtidele v\u00f5idakse vajadusel anda s\u00f5jav\u00e4elisi auastmeid. \u201eSelle m\u00e4\u00e4ruse v\u00e4ljaandmine tagab riigiaparaadi s\u00fcstemaatilise ja katkematu toimimise kasvava s\u00f5jalise ohu perioodidel ja s\u00f5ja ajal,\u201d teatas luka\u0161enko pressiteenistus toona.<\/p>\n

Kuu aega varem kutsus luka\u0161enko kodanikke \u00fcles valmistuma kolmandaks maailmas\u00f5jaks nii vaimselt kui ka strateegiliselt. \u201eHeitkem k\u00f5rvale k\u00f5ik illusioonid globaalse konflikti diplomaatilise lahendamise v\u00f5imalikkusest. Ka rahvusvaheline \u00f5igus on pingete leevendamisel j\u00f5uetu,\u201d \u00fctles ta. luka\u0161enko m\u00e4rkis NATO laienemise suundumust ja kollektiivse L\u00e4\u00e4ne kujutavat ohtu, lisades, et Valgevene on suure ja pikaajalise s\u00f5jalis-poliitilise kriisi keskmes.<\/p>\n

Njah, senised aastad on n\u00e4idanud, et luka\u0161enka p\u00f5ristab trummi mis hirmus, peaasi, et ise s\u00f5tta minema ei peaks. Kipub arvama, et putin vast kiristab hanbaid ja \u00fcritab halva m\u00e4ngu juures pingutatud naeratust ette manada. Eks kulisside taga (k\u00f5lakate j\u00e4rgi) olla kremlil siiski tegevusi Valgevenele uue juhi leidmiseks, kes osaleks aktiivselt Ukraina vastases s\u00f5jas\u2026 uue rindejoone lisandumine kogu Valgevene pikkuses eip oleks Ukrainale \u00fcldse hea\u2026<\/p>\n

14. Belgorodi oblasti Rakitjanski ja Krasnojarski rajoonis, mis on Ukraina armee regulaarsete droonilendude ala, ei t\u00f6\u00f6ta Ukraina relvaj\u00f5udude droonide avastamise s\u00fcsteemid. See tuleneb avaliku grupi UAV Alert Krasnaja Jaruga\/Rakitnoje postitusest, mida tsiteerisid Bletgorodi ja Pepeli kanalid.<\/p>\n

\u201ePaljusid mehitamata \u00f5hus\u00f5idukeid seadmed ei tuvasta, seega saab neid tuvastada ainult visuaalselt. Sel p\u00f5hjusel kutsume k\u00f5iki \u00fcles olema \u00e4\u00e4rmiselt valvsad. V\u00f5imalusel v\u00e4ltige s\u00f5itmist asustatud aladest v\u00e4ljaspool asuvatel avatud aladel ja teedel. Kui tuvastate mehitamata \u00f5hus\u00f5iduki visuaalselt v\u00f5i kuulmise j\u00e4rgi, helistage kohe numbril 112,\u201d teatas kanal.<\/p>\n

Belgorodi oblasti elanikud, kes on varem olnud raketi- ja droonir\u00fcnnakute ohvrid, on massiliselt kurtnud r\u00fcnnakuhoiatuste t\u00e4ieliku puudumise \u00fcle interneti ja Telegrami blokeeringute t\u00f5ttu ning on \u00f6elnud, et \u00f5hur\u00fcnnaku sireenid ei k\u00e4ivitu alati \u00f5igeaegselt. M\u00f5ned Belgorodi elanikud j\u00e4id praktiliselt isolatsiooni, kuna nende kodune internet oli Ukraina relvaj\u00f5udude r\u00fcnnakute t\u00f5ttu energiarajatistele ja elektrikatkestuste t\u00f5ttu maas.<\/p>\n

Samuti kritiseeriti VK-s riiklikult kehtestatud \u201eriiklikku s\u00f5numitoojat\u201c (MAX), mis ei toeta push-teavitusi. \u201eMaxi teade saabus p\u00e4rast tormi vaibumist,\u201d kirjutasid inimesed kuberner vjat\u0161eslav gladkovi kanali kommentaaride osas.<\/p>\n

Oblasti kuberner ise v\u00e4itis m\u00e4rtsis, et elanikud surevad interneti\u00fchenduse katkestuste t\u00f5ttu. \u201eValge nimekiri ei t\u00f6\u00f6ta; droonid lendavad endiselt ja see ei h\u00e4iri neid,\u201d tsiteeris ta inimeste kaebusi. gladkov \u00fctles ka, et \u201epush-teavitusi Maxi kaudu ei ole v\u00f5imalik pakkuda, kuna nende tarkvara on seotud v\u00e4lismaiste tootjatega ja seet\u00f5ttu on see vastuolus kogu l\u00e4henemisviisiga\u201d. Ta soovitas, et Belgorodi elanikud j\u00e4lgiksid iseseisvalt droonide r\u00fcnnakunurka j\u00e4lgimiskanalites, et kaitsta end r\u00fcnnakute eest.<\/p>\n

Njah, pole sugugi paha uudis. Esmalt n\u00e4itab, et \u00f5hut\u00f5rje vahendeid (seire) eip jagu v\u00f5i on nende v\u00f5imekus madala, teiseks n\u00e4itab see vene poole \u00fclereageerimist, mis tegelikkuses l\u00f5hub inimestele hoiatuse andmise ning kolmandaks n\u00e4itab kohalikele, et kremlil on neist \u00fcksk\u00f5ik\u2026<\/p>\n

15. venemaa v\u00f5imud on hakanud s\u00f5nast \u201eabort\u201d loobuma ja asendama selle eufemismiga \u201enegatiivne valik raseduse ajal\u201d. T\u00e4psemalt kasutas Kaluga oblasti tervishoiuminister Anna T\u0161ernova seda terminit valitsuse koosolekul statistikat esitledes. Ta v\u00e4itis, et 2025. aastal tegid piirkonna naised raseduse ajal ligikaudu 700 \u201enegatiivset valikut\u201d.<\/p>\n

Oblasti tervishoiuministeerium selgitas Pod\u2019emile, et \u201eseda terminit kasutatakse abordi s\u00fcnon\u00fc\u00fcmina\u201d, kuna see on \u201eesteetiliselt meeldivam\u201d ja peegeldab paremini protseduuri m\u00f5ju naisele. \u201eOlukorras, kus ta (rase naine) on kalduvus tegema negatiivse valiku (abort), millel on naise tervisele sellised tagaj\u00e4rjed, sealhulgas ps\u00fchholoogilised, ei edasta s\u00f5na \u201eabort\u201d seda t\u00e4ielikult,\u201d selgitas ministeerium.<\/p>\n

Saratovi oblasti ametnikud on hakanud kasutama sarnast eufemismi. Aprillis ilmus riigihangete portaalis hange alghinnaga 1,8 miljonit rubla s\u00fcnnitust propageerivate tele- ja raadioreklaamide loomiseks. Spetsifikatsioonides m\u00e4rgiti, et sisu peaks muu hulgas olema suunatud negatiivsete valikute ennetamisele raseduse ajal. V\u00f5imud n\u00f5udsid, et reklaamid oleksid suunatud 14-aastastele ja vanematele vaatajaskondadele. S\u00f5na \u201eabort\u201d hakati televisioonis maha suruma 2025. aastal, kuigi venemaal ei ole selle kasutamiseks seaduslikku keeldu.<\/p>\n

Tuttava termini asendamine eufemismiga toimub valitsuse k\u00e4imasoleva kampaania ajal abortide piiramiseks ja s\u00fcndimuse suurendamiseks. Rosstati andmetel s\u00fcndis venemaal 2024. aastal 1,222 miljonit last \u2013 madalaim n\u00e4itaja alates 1999. aastast. 2025. aasta esimeses kvartalis langes s\u00fcndimus veel 4%, 288 800 lapseni. Seej\u00e4rel statistika salastati.<\/p>\n

Kolmk\u00fcmmend piirkonda on keelanud abordi esilekutsumise ja 24 neist on trahve m\u00e4\u00e4ratud. Samal ajal on venemaa tervishoiuministeerium keelanud protseduuri meditsiiniasutustes, kus puudub operatsioonisaal ja anestesioloog-elustaja, kes peab kohapeal olema \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt. Mitme piirkonna v\u00f5imud p\u00fc\u00fcavad ka erakliinikuid sundida abortide tegemise l\u00f5petama. M\u00e4rtsi l\u00f5puks oli seda teinud 36% sellistest asutustest. 16 piirkonnas on k\u00f5ik kommertskliinikud selle teenuse osutamise l\u00f5petanud.<\/p>\n

Rosstati viimaste k\u00e4ttesaadavate andmete kohaselt katkestati 2024. aastal 444 300 rasedust \u2013 see on 5% v\u00e4hem kui eelmisel aastal. Tervishoiuministeerium, mis annab aru ainult oma jurisdiktsiooni alla kuuluvate asutuste kohta, teatas arvuks 338 400 ehk 232 aborti 100 000 inimese kohta.<\/p>\n

Aasta jooksul suurenes see n\u00e4itaja \u00fcheksas piirkonnas: Karjalas (+52,5%), Ad\u00f5gees (+41%), Samaras (+18,8%), Tveris (+6,13%), Kaliningradis (+3,96%), Tambovis (+2,2%), Magadanis (+1,9%), Mordvas (+2,37%) ja annekteeritud Krimmis (+5,7%).<\/p>\n

Abortide absoluutarvus on esikohal Moskva (22 200), kuid rahvaarvu poolest on esikohal T\u00f5va (790 100 000 elaniku kohta). K\u00f5rged n\u00e4itajad registreeriti ka Magadani oblastis (557 100 000 elaniku kohta), T\u0161ukt\u0161imaal (519 100 000 elaniku kohta), Juudi autonoomses oblastis (472 100 000 elaniku kohta), Jakuutias (467 100 000 elaniku kohta) ja Neenetsi autonoomses ringkonnas (454 100 000 elaniku kohta).<\/p>\n

16. L\u00fchiuudised<\/p>\n

Enne teisip\u00e4eval Hiinasse Xi Jinpingiga l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistele suundumist eitas president Donald Trump ajakirjanikega igasugust kokkulepet putiniga Donbassi venemaale loovutamise osas. Kui reporter k\u00fcsis, kas kahe juhi vahel oli selline arusaam, vastas Trump \u201eei\u201d, kuid ei esitanud \u00fcksikasju. Trump teatas ka, et peab maailmas suurriikideks ainult kahte riiki: Ameerika \u00dchendriike ja Hiinat, kellega Washingtonil on \u201ev\u00e4ga tugevad suhted\u201d. Ta \u00fctles, et Ameerika \u00dchendriigid on \u201es\u00f5jaliselt maailma tugevaim riik ja Hiinat peetakse tugevuselt teiseks\u201d.<\/p>\n

Hollandi ettev\u00f5te FIDUCIAL Defense testis oma arvutin\u00e4gemise tarkvara Ukrainas Brave1 programmi Test in Ukraine raames. S\u00fcsteem on juba integreeritud Ukraina Vovkulaka pealtkuulamisdrooni ning on n\u00e4idanud \u00f5hust sihtm\u00e4rkide head tuvastamist, j\u00e4lgimist ja automaatset tabamist.<\/p>\n

Salastatud hinnangutes teatasid USA luureagentuurid Ameerika k\u00f5rgematele ametnikele, et Iraan on taastanud juurdep\u00e4\u00e4su enamikule oma raketibaasidest ja s\u00e4ilitanud umbes 70% oma s\u00f5jaeelsest rakettide ja raketikandjate arsenalist. Allikas: New York Times, viidates luurearuannetega tuttavatele isikutele.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 13. mai 2026: tihe…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176857,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-176856","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116566606989190374","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176856","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176856"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176856\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176857"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176856"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176856"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176856"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}