See, et metsaseaduse muutmisele pidurit pandi, ei t\u00e4henda veel vaherahu. Vaherahuni j\u00f5udmiseks tuleks meenutada, mille \u00fcle \u00fcldse s\u00f5diti.<\/p>\n
Viimati oli selleks k\u00fcsimus, kas s\u00e4testada seadusse klausel, mis n\u00e4eb ette, et 70 protsenti Eesti metsadest on m\u00e4\u00e4ratud majandamiseks. Ehk teistpidi \u00f6eldes: s\u00e4testab mitmesuguste nimetuste all kaitse alla v\u00f5etud metsaalade “lae”. Sellist klauslit vajab eesk\u00e4tt metsat\u00f6\u00f6stus, et omada kasv\u00f5i udust ettekujutust, kui palju saab n\u00e4iteks k\u00fcmne aasta p\u00e4rast olema t\u00f6\u00f6deldavat materjali, et sellega arvestada n\u00e4iteks investeeringute tegemisel. Kas osta uus ja parem sisseseade vms.<\/p>\n
Suur osa vaidlusest keskenduski sellele 70 protsendile. Kahjuks langes arutelu tase kohati v\u00e4ga madalale. N\u00e4ide sotsiaalmeediast: “Jumal sa n\u00e4ed ja sa ei karista….70%! See on siis pidev raadamine, h\u00e4vitatud metsataimestik, loomad, loodus. Majandamiseks? Kes nende metsade m\u00fc\u00fcgist raha saab \u00fcldse? millal eestlased dividende saama hakkavad? tagantj\u00e4rgi ka…. \u00d5\u00f5v! V\u00f5tame Eesti tagasi!”<\/p>\n
Ilmne, et postituse autor ei tea metsa majandamisest v\u00e4hematki, kuid arutelus osaleb aktiivselt. K\u00fcberruum on t\u00e4is dotseerivaid manitsusi, et metsa \u00fcldsegi ei istutata, vaid istutatakse puid, v\u00f5i et metsat\u00f6\u00f6sturid n\u00e4evad metsas \u00fcksnes puitu, metsakaitsjad aga metsa kogu tema rikkuses ja mitmekesisuses. Tavaliselt peetakse vajalikuks lisada, et “mets \u2013 see pole ainult puud” ja “kas te ikka teate, mis asi on \u00f6kos\u00fcsteem?”<\/p>\n
Eriti hirmutab inimesi lageraie ja ausalt \u00f6eldes on \u00fcksk\u00f5ik kui korralikult \u00fcles t\u00f6\u00f6tatud lageraielank t\u00f5esti m\u00f5nev\u00f5rra hirmu\u00e4ratav. Kuid seda, et kehtestatud normidele vastav lageraie ei t\u00e4henda metsa h\u00e4vitamist v\u00f5i et majandamine ja raadamine on kaks eri asja, v\u00f5iksid vaidluses osalejad siiski teada.<\/p>\n
Muide, veel 20. sajandi loeti “laastavaks raieks” pigem valikulist raiet, mis noppis metsast v\u00e4lja paremad puud, ja soovitati just lageraiet (v\u00e4ikeste p\u00f5hja-l\u00f5unasuunaliste lankidena) kui metsale kokkuv\u00f5ttes paremat majandamisviisi. Seda eeldusel, et n\u00e4hakse vaeva metsa uuendamisega, nagu see n\u00fc\u00fcdki on kohustuslik.<\/p>\n
Lageraiet on n\u00e4ha rohkem kui 30 v\u00f5i 50 aasta eest. Seegi annab hoogu arusaamale, et just n\u00fc\u00fcd on asutud Eesti metsi h\u00e4vitama. Sellele lisandub eksitav v\u00e4ide, et Eesti metsi on “pikka aega” raiutud rohkem kui on juurdekasv. Ei ole “pikka aega”, vaid alla k\u00fcmne aasta \u2013 kusjuures seegi on vaieldav \u2013, ja kindlal p\u00f5hjusel (metsade vanuseline struktuur on eba\u00fchtlane).<\/p>\n
\u00dcle-eestilisest \u00fcleraiest tegelikult r\u00e4\u00e4kida ei saagi. Kahtlemata v\u00f5iks ka v\u00e4hem raiuda, aga see t\u00e4hendaks lihtsalt suure osa puidu degradeerumist tarbepuust paberipuuks ja k\u00fcttepuuks v\u00f5i k\u00fcttepuust lagunevaks lamapuuks. Kellegi arvates on see v\u00e4ga hea ja looduslik, kellegi teise arvates aga m\u00f5ttetu raiskamine, mis metsale kui \u00f6kos\u00fcsteemile ega Eesti loodusele tervikuna mingit kasu ei too.<\/p>\n
“P\u00e4rast andekspalumist v\u00f5ttis talumees ikkagi kirve ja ikkagi langetas selle puu, mitte ei j\u00e4\u00e4nud puu alla kannelt m\u00e4ngima.”<\/p>\n
Et metsa suhtes ei tohi k\u00fc\u00fcniliselt utilitaarseks minna, on iseasi. Sellele on raske vastu vaielda. Lehm ei ole ainult teatud kogus steike, puu ei ole ainult teatud kogus puitu. M\u00f5lemad on elusolendid. Ennevanasti palus talumees puu k\u00e4est andeks, enne kui maha v\u00f5ttis, ja seda peaksime m\u00f5ttes tegema meiegi. Kuid m\u00e4rgata tasub sedagi, et p\u00e4rast andekspalumist v\u00f5ttis talumees ikkagi kirve ja ikkagi langetas selle puu, mitte ei j\u00e4\u00e4nud puu alla kannelt m\u00e4ngima. Pealegi, mis kannelt? See ju puust\u2026<\/p>\n
L\u00fchidalt, puust lugu pidamise ja tema aruka ning sihip\u00e4rase kasutamise vahel pole mingit \u00fcletamatut vastuolu.<\/p>\n
Aga kuidas n\u00e4eb v\u00e4lja 30 protsenti?<\/p>\n
Selle k\u00f5rval, mis toimub v\u00f5i peaks toimuma majandusmetsades, tuleb k\u00fcsida ka seda, mis toimub mitmel eri viisil kaitse alla v\u00f5etud metsades. Ehk teisis\u00f5nu, asetada k\u00fcsimuse “kui j\u00e4tkusuutlik on metsamajandus?” k\u00f5rvale k\u00fcsimus “kui j\u00e4tkusuutlik on metsade kaitse?”<\/p>\n
Oskame peaaegu refleksi pinnalt innukalt noogutada, et kaitse on hea. On k\u00fcll, aga k\u00fcsida tuleks, kui t\u00f5hus see kaitse on, kas ta alati ikka kaitseb ja l\u00f5puks keda v\u00f5i mida.<\/p>\n
Metsaomanikud r\u00e4\u00e4givad juhtumeist, kus keegi kuskil justkui n\u00e4gi lendoravat, mispeale m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsel alal igasugune tegevus \u00e4ra keelati, rajati levikukoridorid\u2026 ja kui siis mitu aastat \u00fchtki lendoravat n\u00e4ha ei olnud, \u00f6eldi n\u00f5utule metsaomanikule: “Aga viimati tulevad? Puistu on selleks ju ideaalne.”<\/p>\n
V\u00f5i on kellegi metsas merikotka pesa, mida omanik teab ja pesapuud loomulikult ei puutu, kuid muidu toimetab metsas siiski edasi. T\u00f6\u00f6tab tuulemurdu \u00fcles, v\u00f5tab m\u00f5ne metsakuiva puu maha. Ent pesa saab teatavaks ja selle \u00fcmber kehtestatakse elupaiga re\u017eiim, mis keelab ligi pooleks aastaks 200 meetri raadiuses isegi seal viibimise, r\u00e4\u00e4kimata mingist aktiivsemast tegevusest.<\/p>\n
200 meetri raadiuses, see t\u00e4hendab 12,5 hektaril. Metsaomanikul tekib t\u00e4iesti \u00f5igustatud k\u00fcsimus, kuidas kotkapere teda senini talus v\u00f5i kuidas \u00fcldse juhtus, et ta sinna pesa rajas, kus teda nii kangesti h\u00e4iriti.<\/p>\n
Need on \u00fcksikud juhtumid, aga peegeldavad praeguste kaitsemeetmete \u00fcldist alust.<\/p>\n
Esimene asi on kaitse alla v\u00f5tta ja inimene v\u00e4listada. Samal ajal on h\u00e4sti teada, et m\u00f5\u00f5dukas inimtegevus v\u00f5ib mitmetele loodusv\u00e4\u00e4rtusele isegi vajalik olla, ja paljudel juhtudel inimtegevus v\u00e4hemalt otseselt ei h\u00e4iri loodust. Loodus keskeltl\u00e4bi ei ole nii \u00f5rn, kui linnarahvas arvab. V\u00e4llam\u00e4e k\u00f5rged kuusedki on kaudselt inimtegevuse tagaj\u00e4rg ja kui m\u00e4gi n\u00fc\u00fcd on reservaadiks kuulutatud, siis t\u00e4hendab see, et varsti V\u00e4llam\u00e4el seda uhket kuusikut enam ei ole ega saagi olema. Minge vaatama, kuni teda on.<\/p>\n
Millega j\u00f5uame (metsa)reservaatide ehk “omapead” j\u00e4etud metsa juurde. On triviaalsus, et mets inimest ei vaja ja saab ise hakkama, kuid seda t\u00f5de on v\u00e4ga kerge v\u00e4\u00e4nata. See kehtib metsa kui sellise kohta ja v\u00e4ga pika aja jooksul, mitte aga n\u00e4iteks majandusmetsa kohta sajakonna aasta l\u00f5ikes.<\/p>\n
Kui soovitakse majandusmetsast \u00fcrgmetsa kujundada, siis tuleb selleks aastak\u00fcmneid sihip\u00e4raselt sekkuda \u2013 nii veidralt kui see ei k\u00f5laks. Mets on vaja paljurindeliseks ja erivanuseliseks kujundada. J\u00e4ttes kunagise majandusmetsa (nagu V\u00e4llam\u00e4e oma) “omapead toimetama” k\u00e4itume nagu eluv\u00f5\u00f5ras linnainimene, kes j\u00e4tab homogeniseeritud piima seisma, et hapupiima saada. Kuid see piim ei l\u00e4he hapuks, vaid l\u00e4heb halvaks. Ja s\u00fcgisel suvekodusse j\u00e4etud koer ei muutu talvega hundiks.<\/p>\n
Nii saab ka omap\u00e4i j\u00e4etud majandusmetsas v\u00e4ga pikaks ajaks lihtsalt r\u00e4gastik, kusjuures inimtekkeline. V\u00e4itele, et lamapuit toob kaasa suure elurikkuse, v\u00f5ib \u00fcksnes vastata, et liiga palju head pole ka hea. Lamapuu \u00fclest\u00f6\u00f6tamise korral ei kao elurikkus kuskile, sest maha j\u00e4\u00e4b samuti palju (varis, juurestik).<\/p>\n
Vaja on inventuuri<\/p>\n
“Vaja oleks hoopis \u00fcht head, korralikku inventuuri selle kohta, kui palju Eestis \u00f5ieti on kaitsealuseid alasid.”<\/p>\n
Kahtlemata leiavad \u00f6koloogid ja looduskaitsjad v\u00f5imaluse eelnenud k\u00f5hklused ja kahtlused v\u00e4lja naerda, kuid vastastikused pilked meid tegelikult edasi ei aita. Vaja oleks hoopis \u00fcht head, korralikku inventuuri selle kohta, kui palju Eestis \u00f5ieti on kaitsealuseid alasid ja\/v\u00f5i liike ning millised on senised tulemused.<\/p>\n
Kuna jutt algas metsast, siis v\u00f5iks keskenduda otseselt metsa puudutavatele kaitsemeetmetele \u2013 nii metsaalade endi kaitsele kui ka mingite liikide kaitseks metsas kehtestatud kaitsere\u017eiimidele ja -aladele.<\/p>\n
Sellest, t\u00e4psemalt \u00f6eldes kogu selle tegevuse tulemuslikkusest, puudub praegu terviklik \u00fclevaade. Mida konkreetselt on metsades tehtud metsiste arvu suurendamiseks ja kui palju on neid juurde tulnud? Mis s\u00fcnnib elurikkusega rangelt kaitstavates puistutes? Kuidas elab mets kotkapesade \u00fcmber? Reservaatides? Kuni meil pole tervikpilti, ei oleks ehk arukas aina uusi kaitsealasid luua ja ka soode “taastamise” v\u00f5iks pausile panna.<\/p>\n
Kusjuures tervikpilti peab kuuluma ka inimene. Lisaks sellele, milline on olnud m\u00f5ju loodusele, peaks inventuur v\u00e4lja tooma ka selle, milline on olnud m\u00f5ju inimesele: maa-asustusele, t\u00f6\u00f6h\u00f5ivele, kinnisvarahindadele jms. Ja l\u00f5puks, sellist inventuuri v\u00f5i auditit ei peaks tegema looduskaitsjad ise (v\u00e4hemalt mitte \u00fcksinda), vaid mingi s\u00f5ltumatu institutsioon, niipalju kui see \u00fcldse v\u00f5imalik on. L\u00fchidalt \u00f6eldes on aeg korraldada \u00fcks p\u00f5hjalik metsade kaitse hindamine (MKH).<\/p>\n
L\u00f5petuseks palve neile, keda valdab kiusatus eelkirjutatud t\u00f5lgendada vastuhakuna looduskaitsele. Pidage hoogu, see ei vasta t\u00f5ele. Eesm\u00e4rk ei ole mitte metsa v\u00e4hem kaitsta, vaid kaitsta m\u00f5istlikumalt. Me k\u00f5ik teame h\u00e4sti, et \u00fclepingutamine muudab ka hea asja enda vastandiks. Meenub Mark Twain, kes otsekui muuseas mainis \u00fche linnakesega seoses, et targad kindlustasid ennast tulekahju vastu, aga veel targemad tulet\u00f5rje vastu. Ilmselt oli m\u00f5ni \u00fcliagar tegelane selle vajaliku ja vapra ametiga liiale l\u00e4inud ning kahju oleks, kui Eesti looduskaitsega midagi sarnast juhtuks.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"See, et metsaseaduse muutmisele pidurit pandi, ei t\u00e4henda veel vaherahu. Vaherahuni j\u00f5udmiseks tuleks meenutada, mille \u00fcle \u00fcldse s\u00f5diti.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176886,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,304,28,29,30523,285,15882,15883,79739,5176,3086,10536,19,25,60190,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-176885","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-keskkond","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-lauri-vahtre","22":"tag-loodus","23":"tag-looduskaitse","24":"tag-majandusmets","25":"tag-majandusmetsad","26":"tag-mets","27":"tag-metsandus","28":"tag-metsaraie","29":"tag-news","30":"tag-populaarseimad-lood","31":"tag-puit","32":"tag-top-stories","33":"tag-topstories","34":"tag-uldised-uudised","35":"tag-uudised","36":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116566732695113328","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176885","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176885"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176885\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176886"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176885"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176885"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176885"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}