Soouuringute killustatus on seda m\u00e4rgatavam, et valdkond ise on v\u00e4ga lai. See vaatleb sugu \u00fchiskonda kujundava kategooriana ning aitab uurida v\u00f5imusuhteid, maskuliinsust, LGBT+ inimeste ajalugu ja arusaamu naiseks v\u00f5i meheks olemisest eri perioodidel. Eestis on neid k\u00fcsimusi k\u00e4sitletud mitmes humanitaarvaldkonnas, kirjandusteadusest ja kunstiajaloost keeleteaduse ja teadusajalooni. Teemadering ulatub kultuuriautonoomiast kunagiste meeste homoseksuaalsust piiravate paragrahvide rakendamiseni.<\/p>\n
Rebeka P\u00f5ldsami s\u00f5nul on Eesti soouuringud arenenud eri distsipliinides korraga, kuid ilma p\u00fcsiva koost\u00f6\u00f6 ja \u00fchise raamita. Esimesi sootemaatilisi uuringuid tehti 1990. aastatel kirjandusteaduses, amerikanistikas ja kunstiajaloos. \u00dchtset teaduslikku traditsiooni neist aga v\u00e4lja ei kasvanud.<\/p>\n
“Eesti humanitaarteadustes on h\u00e4sti pikalt valitsenud olukord, kus iga inimene on justnagu \u00fche teema uurimise institutsioon. Kui sina uurid sugu, siis sina j\u00e4\u00e4dki seda uurima; kui uurid julgeolekut, siis uurid julgeolekut; kui uurid moodi, siis uuridki moodi,” nentis P\u00f5ldsam.<\/p>\n
Sugu kerkib k\u00fcll eri uurimustes esile, ent on sageli pigem lisateema kui keskne uurimissuund. Seet\u00f5ttu pole tekkinud teoreetilist vundamenti ega arutelusid teoreetilise raami \u00fcle. “Sugu on olnud natuke nagu lill, mille peal on liblikatena k\u00e4idud,” n\u00e4itlikustas uurija.<\/p>\n
Killustatust s\u00fcvendavad ka institutsionaalsed piirid. Tudengid v\u00f5ivad k\u00fcll leida eri \u00fclikoolide ja osakondade kursuseid, kuid \u00f5ppekavad ei luba neid alati vabalt valida. P\u00fcsivaid soouuringute \u00f5ppekavu on Eestis olnud v\u00e4he ja nendegi eluiga on j\u00e4\u00e4nud l\u00fchikeseks.<\/p>\n
Valdkonna arengut pidurdab lisaks n\u00f5rk institutsionaalne tugi. P\u00f5ldsami hinnangul pole soouuringuid peetud piisavalt oluliseks, et t\u00f5lkida s\u00fcsteemselt baastekste v\u00f5i ehitada \u00fcles j\u00e4rjepidevat \u00f5pet.<\/p>\n
Probleem t\u00f5statub eriti selgelt rahastuse taotlemisel. Soouuringute teemad puudutavad korraga ajalugu, kultuuri, \u00f5igust ja \u00fchiskonda, kuid ei mahu tihti olemasolevatesse lahtritesse. P\u00f5ldsam t\u00f5i n\u00e4iteks v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ajaloo. Teema ei pruugi kultuuriministeeriumi taotlusvooru kategooriates sobituda ei kunsti-, muusika-, teatri- ega kirjandusteaduse alla, l\u00f5imumisuuringutest r\u00e4\u00e4kimata. “Kui sa kuhugi alla ei kuulu, siis tekibki k\u00fcsimus, kas ma pean minema justiitsministeeriumisse seda raha k\u00fcsima,” m\u00e4rkis P\u00f5ldsam.<\/p>\n
Rahapuuduse k\u00f5rval pidurdab soouuringute arengut sotsiaalne sildistamine. P\u00f5ldsami s\u00f5nul seostas \u00fchiskond laiemalt valdkonda pikka aega kitsalt naisuurimustega, mist\u00f5ttu v\u00f5idi naisi uurivaid teadlasi pidada meestevihkajateks v\u00f5i n-\u00f6 pseudoprobleemitsejateks. Ehkki kirjeldatud hoiakud on praeguseks m\u00f5nev\u00f5rra taandunud, murendab vana taak endiselt uurijate enesekindlust ja valdkonna institutsionaalset jalgealust.<\/p>\n
Ajaloolised l\u00fcngad ulatuvad argielust seadusteni<\/p>\n
Soouuringute killustatus tuleb P\u00f5ldsami s\u00f5nul eriti selgelt esile, v\u00f5rreldes eri ajastute allikaid. Digiarhiividest selgub, et 1920. ja 1930. aastate Eesti ajakirjandus k\u00e4sitles soorolle ning seksuaalv\u00e4hemusi m\u00e4rksa aktiivsemalt, kui sageli eeldatakse. Digari otsingutest tuleb v\u00e4lja sadu artikleid, mille p\u00f5hjal joonistub s\u00f5dadevahelisest Eestist pilt, kus sugu oli n\u00e4htav ja muutuv kategooria.<\/p>\n
“Teema oli toona eugeenilise m\u00f5tteviisi populaarsuse tagaj\u00e4rjena v\u00e4ga aktuaalne ja avalik, see oli igal pool, paremal ja vasakul, h\u00e4sti t\u00e4htis \u00fchiskondlik k\u00fcsimus,” selgitas P\u00f5ldsam.<\/p>\n
Nende materjalidega t\u00f6\u00f6tamine eeldab aga karget allikakriitikat. S\u00f5dadevahelises ajakirjanduses ilmus palju naljalehti, kus avaldati v\u00e4ljam\u00f5eldud v\u00f5i liialdatud lugusid ning nende t\u00f5ep\u00f5hja tuleb hinnata ettevaatlikult. Uurijad peavad seet\u00f5ttu arvestama nii teksti sisu kui ka ajakirjandusliku ja poliitilise kontekstiga, mis n\u00f5uab v\u00e4hemalt doktorandi p\u00f5hjalikkust.<\/p>\n
N\u00f5ukogude aeg k\u00e4tkeb endas P\u00f5ldsami hinnangul samasuguseid uurimisl\u00fcnki. Uus re\u017eiim katkestas ja vaigistas varasemad teadmised ning l\u00f5i uue \u00fchiskondliku olukorra, kus riik suunas naisi massiliselt t\u00f6\u00f6turule. Naiste t\u00f6\u00f6elus osalemise k\u00f5rval vajab aga t\u00e4psemat uurimist nende tegelik sotsiaalmajanduslik seis.<\/p>\n
“Me teame praegu abordi\u00f5iguse tausta, aga me ei tea n\u00e4iteks v\u00e4ga h\u00e4sti, kuidas oli lugu naise \u00f5igusega omada vara. Kas naine sai N\u00f5ukogude ajal n\u00e4iteks \u00fcksi autot osta v\u00f5i autoostuluba saada?” selgitas P\u00f5ldsam. Tema s\u00f5nul kujundavad taolised argised ja b\u00fcrokraatlikud k\u00fcsimused inimeste elu v\u00e4ga otseselt, ent soouuringutes on neile seni v\u00e4he t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratud.\u00a0<\/p>\n
Sama puudutab seaduste rakendamist. N\u00e4iteks uuris P\u00f5ldsam pederastiaparagrahvi rakendamist ja leidis, et Eestis olid umbes 90 protsenti juhtumitest seotud v\u00e4givallaga, sellest valdav osa vanglav\u00e4givallaga. L\u00e4tis tulid sama paragrahvi puhul esile aga hoopis n\u00f5usolekul p\u00f5hinevad aktid. Erinevus osutab, et kohalikud olud m\u00f5jutasid seaduste rakendamist m\u00e4rgatavalt ning \u00fcldisest N\u00f5ukogude Liidu raamistikust siinse tegelikkuse m\u00f5istmiseks ei piisa.\u00a0<\/p>\n
P\u00f5ldsami hinnangul v\u00f5iksid soouuringud senisest rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata eri sugude k\u00f5rvuti uurimisele, mitte keskenduda uurimustes vaid \u00fchele soole korraga. P\u00f5ldsami s\u00f5nul aitaks meeste ja maskuliinsuse ajalooline uurimine paremini m\u00f5ista, kuidas on eri ajastud kujundanud arusaamu soorollidest, v\u00f5imust ja vastutusest. “Ma arvan, et meeste inimlikustamine uurimuse kaudu on v\u00e4ga vajalik, mehelikkuse konstrueerimine, dekonstrueerimine ja rekonstrueerimine” s\u00f5nas ta naljatades.<\/p>\n
\u00dcldk\u00e4sitluse \u00fchine keel<\/p>\n
Eestikeelsete baastekstide nappus annab P\u00f5ldsami s\u00f5nul eriti tunda \u00f5ppet\u00f6\u00f6s. Tema kogemuses hindavad tudengid eestikeelseid tekste k\u00f5rgelt, sest need aitavad siduda rahvusvahelisi teooriaid kohaliku kogemuse ja keelega. “Eestikeelne tekst annab keele ja m\u00f5istestiku, mis asetab teema kohe siinsesse konteksti,” selgitas ta.<\/p>\n
Seni on \u00f5ppej\u00f5ud kiiresti kasvava ingliskeelse materjali k\u00f5rval toetunud vanematele kogumikele ja \u00fcksikutele s\u00fcvauuringutele. Need annavad k\u00fcll vajalikku teadmist ja faktipinda, ent laiema \u00fclevaate puudumisel on eri ajastute ja teemade vahel raske seoseid luua. \u00dcldk\u00e4sitlus, mis koondaks Eestis juba uuritud raamteadmisi eri perioodidest ja teemadest, aitaks n\u00e4idata, kuidas asetuvad \u00fcksikud uurimistulemused suuremasse pilti.<\/p>\n
“Siin ei piisa artiklist! Oleks tarvis raamatuid, mis annaksid rohkem viiteid ja tuge, et midagi v\u00e4ita n\u00f5ukogude aja, s\u00f5dadevahelise perioodi, tsaariaja v\u00f5i n\u00fc\u00fcdisaja kohta,” r\u00f5hutas P\u00f5ldsam. Sellised kogumikud seoks ajastud ja uurimisteemad tervikuks ning pakuks \u00fchist s\u00f5navara. See annaks uurijatele ja tudengitele baasi, millele toetuda ja millega vaielda.<\/p>\n
Kui P\u00f5ldsam saaks selle jaoks kokku panna unistuste uurimisprojekti, l\u00e4htuks ta kolmest suurest teemast: meediapoliitikast, sotsiaalmajanduslikest suundumustest ja seadustest. Need valdkonnad aitavad m\u00f5ista, kuidas kujunesid eri aegadel avalik arutelu, kultuurilised normid ja inimeste tegelikud valikuv\u00f5imalused.<\/p>\n
Eesti soouuringute \u00fcldk\u00e4sitlus peaks tema s\u00f5nul olema sinnajuurde rahvusvaheline ettev\u00f5tmine. Eesti ajalugu on tugevalt m\u00f5jutanud naabrid, mist\u00f5ttu vajaks uurimisr\u00fchm ka Soome, L\u00e4ti, Vene ja Saksa konteksti tundjaid. Koost\u00f6\u00f6 aitaks paremini m\u00f5ista, mis on Eesti soouuringutes kohalikult erip\u00e4rane ja mis seob seda laiema piirkondliku v\u00f5i Euroopa arenguga.<\/p>\n
\u00dcldk\u00e4sitlus annaks seega valdkonnale \u00fchise keele, ajaloolise raami ja kindlama l\u00e4htekoha uute k\u00fcsimuste esitamiseks. P\u00f5ldsami s\u00f5nul ei t\u00e4hendaks see \u00fcksikuurimuste h\u00fclgamist, vaid nende sidumist suuremaks tervikuks. Nii oleks v\u00f5imalik paremini m\u00f5ista, kuidas arusaamad soost, v\u00f5imust ja \u00fchiskondlikest rollidest on Eestis eri aegadel kujunenud ning kuidas siinsed kogemused suhestuvad laiema piirkondliku ja rahvusvahelise ajaloo ja feministliku m\u00f5ttelooga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Soouuringute killustatus on seda m\u00e4rgatavam, et valdkond ise on v\u00e4ga lai. See vaatleb sugu \u00fchiskonda kujundava kategooriana ning…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176922,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[286,26,27,409,37,33,35,34,36,21086,31,32,21,79753,28,29,4465,54258,19,18107,25,79749,38488,79751,79750,52925,2424,23,24,79752,22,20,30,51778],"class_list":{"0":"post-176921","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-ajalugu","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ebavordsus","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-etnoloogia","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-kirjandusteadused","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-lgbt","25":"tag-maskuliinsus","26":"tag-news","27":"tag-noukogude-aeg","28":"tag-populaarseimad-lood","29":"tag-rebeka-poldsam","30":"tag-seksuaalsus","31":"tag-sodadevaheline-eesti","32":"tag-soouuringud","33":"tag-sugu","34":"tag-tartu-ulikool","35":"tag-top-stories","36":"tag-topstories","37":"tag-uhiskasitlus","38":"tag-uldised-uudised","39":"tag-uudised","40":"tag-viimased-uudised","41":"tag-voim"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116566905707826427","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176921","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=176921"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/176921\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176922"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=176921"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=176921"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=176921"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}