Tsahkna tunnustas Euroopa N\u00f5ukogu juhtrolli Venemaa vastutusele v\u00f5tmisel ja karistamatuse vastu v\u00f5itlemisel. Ta r\u00f5hutas, et karistamatuse juurdumise v\u00e4ltimiseks tuleb eritribunali t\u00f6\u00f6 k\u00e4ivitada v\u00f5imalikult kiiresti. \u201eOn vastuv\u00f5etamatu, et isikud, kes planeerisid agressiooni, mobiliseerisid armee ja on hoidnud s\u00f5jategevust k\u00e4igus \u00fcle nelja aasta, saavad seni karistusest k\u00f5rvale hoida,\u201c \u00fctles Tsahkna. \u201eMeie enda julgeoleku huvides on, et agressioon ei korduks. Seet\u00f5ttu peab eritribunal viivitamata t\u00f6\u00f6d alustama, et koguda v\u00f5imalikult ulatuslik t\u00f5endibaas Putini ja tema k\u00e4silaste kuritegude kohta.\u201c
\u00a0
Veebruaris sai Eestist esimene riik, kelle parlament kinnitas valmisolekut panustada eritribunali tegevusse, sealhulgas rahaliselt. Tsahkna avaldas lootust, et oluline edasiminek eritribunali loomisel saavutatakse juba selle n\u00e4dala l\u00f5pus Moldovas toimuval Euroopa N\u00f5ukogu ministrite kohtumisel, kus 34 Euroopa N\u00f5ukogu riigi ning Costa Rica ja Euroopa Liit teatavad valmisolekust osaleda eritribunali t\u00f6\u00f6s p\u00e4rast selle k\u00e4ivitamist, kui siseriiklikud menetlused on l\u00f5petatud. \u201eJ\u00e4tkame aktiivselt t\u00f6\u00f6d, et globaalset toetust eritribunalile veelgi suurendada, nii Euroopa N\u00f5ukogu liikmes- kui ka mitteliikmesriikide seas. Olen sel teemal suhelnud ka Austraalia ja Kanada kolleegidega,\u201c lisas v\u00e4lisminister.
\u00a0
Kohtumisel k\u00e4sitleti ka Euroopa N\u00f5ukogu egiidi all tegutsevat Ukraina kompensatsioonimehhanismi. 2023. aastast tegutseb Euroopa N\u00f5ukogu raamistikus Ukraina s\u00f5jakahjude register, mille \u00fclesanne on kaardistada Venemaa tekitatud kahjud Ukraina riigile, inimestele, linnadele ja loodusele. Mullu detsembris allkirjastati mehhanismi j\u00e4rgmine sammas, Ukraina rahvusvaheline kahjun\u00f5uete komisjon, mis m\u00e4\u00e4rab kahjudele vastavad kompensatsioonisummad.
\u00a0
Tsahkna s\u00f5nul on oluline, et v\u00f5imalikult paljud riigid liituksid komisjoni toetamisega ning et liigutaks edasi mehhanismi viimase samba \u2013 kompensatsioonifondi \u2013 loomisega, mis v\u00f5imaldaks m\u00e4\u00e4ratud kahjud reaalselt h\u00fcvitada. \u201eEesti on j\u00e4tkuvalt seisukohal, et k\u00f5igil Venemaa toimepandud h\u00e4vitust\u00f6\u00f6del peavad olema \u00f5iglased tagaj\u00e4rjed,\u201c r\u00f5hutas minister.
\u00a0
Arutelu keskendus ka demokraatia ja \u00f5igusriigi vastupidavusele Euroopas. Tsahkna m\u00e4rkis, et demokraatlike p\u00f5him\u00f5tete h\u00e4\u00e4bumise, pahatahtliku m\u00f5jutustegevuse ning reeglitel p\u00f5hineva maailmakorra \u00f5\u00f5nestamise vastu tuleb tegutseda j\u00e4rjekindlalt ja otsustavalt. \u201eNeed p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused on Euroopa julgeoleku ja heaolu alustalad,\u201c r\u00f5hutas ta. \u201eMeie kohustus on tagada, et need v\u00e4\u00e4rtused p\u00fcsiksid \u2013 nii siseriiklikult kui ka rahvusvahelistes formaatides.\u201c
\u00a0
Eesti toetab Euroopa N\u00f5ukogu uue demokraatiapakti algatust ning on valmis selle elluviimiseks Euroopa N\u00f5ukogu ja partneritega tihedat koost\u00f6\u00f6d tegema.<\/p>\n