Kurdid on maailma suurim riigita rahvas. Neid on ligi kolmk\u00fcmmend kuni nelik\u00fcmmend miljonit ning neil on oma keel ja tugev kultuuriline identiteet. Peale Osmani riigi kaotust Esimeses maailmas\u00f5jas anti kurdidele 1920. aasta S\u00e8vresi\u2019i lepingu abil lootus oma riigi loomiseks. Ent Lausanne\u2019i lepinguga 1923. aastal see unistus purunes. Kurdistanist t\u00f5mmati l\u00e4bi uute riikide piirid ning kurdid j\u00e4id nelja riigi vahele \u2013 T\u00fcrgi, S\u00fc\u00fcria, Iraak ja Iraan. Nendes piirkondades on kurdid \u00fcle saja aasta v\u00f5idelnud iseseisvuse v\u00f5i autonoomia nimel, makstes selle eest r\u00e4nka hinda keemiar\u00fcnnakute, \u00fcmberasustamiste, vastuhakkude veriste mahasurumiste ja pommitamiste n\u00e4ol.\u00a0<\/p>\n
Oluline probleem on ka kurdide sisemine killustatus. Erinevad kurdi parteid ja r\u00fchmitused nagu Kurdistani Demokraatlik Partei (KDP) ja Kurdistani Patriootlik Liit (PUK) konkureerivad \u00fcksteisega ning see on n\u00f5rgestanud kurdide \u00fchist poliitilist positsiooni. Praegu on kurdidel k\u00f5ige enam autonoomiat Iraagi aladel.\u00a0<\/p>\n
\u201eKurdi k\u00fcsimus\u201d on hirmutanud erinevaid re\u017eiime kogu piirkonnas. Kurdide enesem\u00e4\u00e4ramise soovi ja autonoomiat n\u00e4hakse ohuna riikide territoriaalsele \u00fchtsusele ning see on viinud nende laialdase represseerimiseni \u00fchelt poolt ning kurdide v\u00e4givaldsete \u00fclest\u00f5usudeni teiselt poolt.<\/p>\n
Kurdide roll konfliktides on korduv muster<\/p>\n
Regionaalsetes konfliktides on kurdid m\u00e4nginud suurt rolli. Oma autonoomia saavutamiseks on nad v\u00f5idelnud kohalike v\u00f5imude vastu ning valitsevate re\u017eiimide kukutamise poolt. Kurdi vastupanu repressiivsetele re\u017eiimidele on \u00e4ra kasutanud nii piirkondlikud v\u00f5imud kui ka v\u00e4lisriigid nagu USA ja selle liitlased.<\/p>\n
Iraani\u2013Iraagi s\u00f5ja ajal kasutasid m\u00f5lemad riigid kurdi r\u00fchmitusi vastase n\u00f5rgestamiseks. Veidi peale s\u00f5ja algust veenis Iraak Kurdi Iraani Demokraatliku Parteid (KDPI) s\u00f5jas osalema. 1981.<\/a> aasta jaanuariks oli Saddami re\u017eiim saatnud esimesed relvad Iraani linnadesse Nowdesheh\u2019sse ja Qasr-e Shirinisse. KDPI lootis luua vabastatud Kurdi tsoone, toetudes Iraagi relvasaadetistele. Iraani v\u00e4ed k\u00e4ivitasid KDPI vastu rea kurnavaid r\u00fcnnakuid, muutes nad Iraani\u2013Iraagi s\u00f5ja j\u00e4rgnevateks aastateks suures osas marginaalseks s\u00f5jaliseks teguriks.<\/p>\n 1983. aastal pani omakorda Iraan enda kurdi kaardi lauale. Iraan sai toetust Massoud Barzani KDP-lt ja Jalal Talabani PUK-ilt, mis koos moodustasid \u00fchisrinde Iraagi re\u017eiimi vastu. Bagdad muretses v\u00f5imalike kurdi r\u00fcnnakute p\u00e4rast strateegilise torujuhtme vastu, mis \u00fchendas Kirkuki naftav\u00e4lju T\u00fcrgi Iskenderuni sadamaga. Et lahti harutada Iraani-Kurdistani ohtu P\u00f5hja-Iraagis, alustas Saddam Hussein erinevaid salajasi l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi kurdidega, lubades neile suuremat autonoomsust. Bagdadi varasem tahtmatus lubadustest kinni pidada hoidis Iraagi kurde aga Iraani poolel.<\/p>\n Kurdi vastupanu repressiivsetele re\u017eiimidele on \u00e4ra kasutanud nii piirkondlikud v\u00f5imud kui ka v\u00e4lisriigid nagu USA ja selle liitlased.<\/p>\n<\/blockquote>\n S\u00f5da Iraani ja Iraagi vahel kestis edasi, nagu ka Iraagi kurdide vastupanu Iraagi re\u017eiimi vastu. 1988. aasta m\u00e4rtsi keskel oli Halabja linnast saanud v\u00f5itluse keskpunkt. Iraani v\u00e4ed ja kurdide pe\u0161merga j\u00f5udsid linna 16. m\u00e4rtsi varahommikul ning Iraagi s\u00f5jav\u00e4e positsioon sattus surve alla. Iraak otsustas sama p\u00e4eva \u00f5htul vastata keemiarelvadega. Erinevatel hinnangutel kaotasid oma elu 3200<\/a>\u20135000<\/a> inimest vaid m\u00f5ne tunni jooksul ning 7000\u201310 000 said haavata. Halabja keemiar\u00fcnnaku elluj\u00e4\u00e4nud vaevlevad veel aastak\u00fcmneid hiljem f\u00fc\u00fcsiliste ja vaimsete tagaj\u00e4rgede k\u00e4es.<\/p>\n Kurdide osalus konfliktis ei toonud neile loodetud kasu. Kurdide positsioon halvenes m\u00f5lemas riigis, nende kodud h\u00e4visid ja tagatipuks kannatasid nad laastavate r\u00fcnnakute all. Peale s\u00f5da tabasid kurdi kogukondi erinevad repressioonid: autonoomiast oli asi kaugel. Iraan ja Iraak olid agarad vastase kurde s\u00f5jas strateegiliselt kasutama, kuid kaitset neile ei pakkunud. Kurdide rolliks j\u00e4i pelgalt teiste eesm\u00e4rkide t\u00e4itmine.<\/p>\n Islamiriigi esilet\u00f5usuga terendas kurdidele uus oht. ISIS p\u00fc\u00fcdis t\u00e4ielikult h\u00e4vitada kurdide poliitilist ja kultuurilist elu Iraagis ja S\u00fc\u00fcrias. Selle \u00e4ra hoidmiseks hakkasid kurdid tegema s\u00f5jalist koost\u00f6\u00f6d mitmete strateegiliselt oluliste partneritega \u2013 USA, Prantsusmaa, \u00dchendkuningriigid ja Saksamaa. Nad uskusid, et sellise rahvusvahelise toetusega on Kurdistani kaitse praktiliselt garanteeritud. 2014. aasta juunis lahkus Iraagi armee vaidlustatud kurdi aladelt. Pe\u0161merga kasutas \u00e4ra v\u00f5imalust ning haaras Kirkuki piirkonnas kontrolli. Suurimad lahingud ISISe vastu toimusid S\u00fc\u00fcrias, kus kurdide pe\u0161merga suutis osutada tugevat vastupanu ning ISISe taganema panna.<\/p>\n S\u00fc\u00fcria kurdidele oli Washingtoni toetuse kaotamine laastav.<\/p>\n<\/blockquote>\n Kurdide v\u00f5itlus ISISe vastu ning L\u00e4\u00e4ne suur toetus tekitas nii Iraagi kui S\u00fc\u00fcria kurdide seas suuri tulevikulootusi. Iraagi kurdid unistasid l\u00f5puks stabiilse kontrolli kehtestamisest vaidlustatud piirkondade \u00fcle nagu Kirkuk. R\u00e4\u00e4giti ka suuremast autonoomsusest ja m\u00f5ned hellitasid lootusi suisa iseseisvast riigist. S\u00fc\u00fcria kurdidel polnud enne ISISe pealetungi niiv\u00f5rd suurt autonoomiat kui Iraagi kurdidel. Nad olid kindlad, et kalifaadi h\u00e4vitamise j\u00e4rel kindlustaks Washington neile kurdi regionaalse autonoomia.\u00a0<\/p>\n 2017. aastal otsustasid Iraagi kurdid teha oma aladel, sealhulgas ka vaidlustatud aladel, iseseisvusreferendumi. See ei olnud Iraagi keskvalitsusele meeltm\u00f6\u00f6da ning armee alustas kurdide aladel uut s\u00f5jalist operatsiooni. Selle tagaj\u00e4rjel kaotasid kurdid 40% <\/a>oma territooriumist, sealjuures ka naftarikka Kirkuki. Hoolimata nende alade kaotusest s\u00e4ilitasid Iraagi kurdid siiski oma autonoomia, kuid lootus oma alade laiendamisest kukkus l\u00e4bi.\u00a0<\/p>\n 2019. aastal katkestas president Donald Trump Ameerika \u00dchendriikide toetuse kurdi liitlastele, j\u00e4ttes kurdid peale nende ennastsalgavat v\u00f5itlust kaitseta. S\u00fc\u00fcria kurdidele oli Washingtoni toetuse kaotamine laastav. Nad ei v\u00f5idelnud enam pelgalt autonoomia, vaid suisa elluj\u00e4\u00e4mise nimel. Ka T\u00fcrgi pelgas S\u00fc\u00fcria kurdide positsiooni tugevnemist, sest Ankara n\u00e4gi nende autonoomias eksistentsiaalset ohtu T\u00fcrgi territoriaalsele \u00fchtsusele. USA toetuse kadumist t\u00f5lgendas Ankara rohelise tulena S\u00fc\u00fcria kurdide r\u00fcndamiseks.\u00a0<\/p>\n Need kaks konflikti ilmestavad laiemat mustrit kurdide rollist eri kokkup\u00f5rgetes. Nende soov autonoomia j\u00e4rele ja oma eluolu parandamisele kannustavad neid oma eesm\u00e4rkide nimel v\u00f5itlema. Kuid kui nad on oma t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teinud, j\u00e4etakse nad \u00fcksk\u00f5ikselt ilma kaitseta. Kurdid on kui etturid malem\u00e4ngus \u2014 vajalikud, aga loovutatavad.\u00a0<\/p>\n Miks kurdid on kasulikud liitlased?<\/p>\n Kurdide v\u00e4\u00e4rtus liitlastena tuleb mitme teguri koosm\u00f5just. Esiteks on kurdi relvaj\u00f5ud paljudes piirkondades h\u00e4sti organiseeritud ja kogenud lahingusituatsioonides, mis eristab neid mitmest teisest mitte-riiklikust relvar\u00fchmitusest.<\/p>\n Lisaks tunnevad kurdid oma maid h\u00e4sti. Nad oskavad navigeerida erinevates oludes ja oma piirialadel, osutades seal visa vastupanu vaenlastele. Eriti olulised on nende teadmised m\u00e4gistes v\u00f5i raskesti ligip\u00e4\u00e4setavates piirkondades, kus neil on pikk lahingupidamise ajalugu.\u00a0<\/p>\n Kurdid ei v\u00f5itle \u00fcksnes liitlaste huvide eest, vaid n\u00e4evad igas konfliktis v\u00f5imalust parandada oma poliitilist olukorda.\u00a0<\/p>\n<\/blockquote>\n Viimaseks v\u00f5iks kindlasti mainida kurdide motiveeritust, kuna nende osalus konfliktides on tihedalt seotud nende enda poliitiliste eesm\u00e4rkidega. Nad ei v\u00f5itle \u00fcksnes liitlaste huvide eest, vaid n\u00e4evad igas konfliktis v\u00f5imalust parandada oma poliitilist olukorda.\u00a0<\/p>\n Re\u017eiimid, mille vastu nad valdavalt v\u00f5itlevad, on neid r\u00f5hunud ning soov selle eest tasuda v\u00f5i sellest p\u00e4\u00e4seda on suureks innustajaks. Sellega k\u00e4ib k\u00e4sik\u00e4es kurdide tahtmine kehtestada piirkonnas mingisugunegi territoriaalne autonoomia. Aastaid r\u00f5humist ja suver\u00e4\u00e4nsuse puudumist v\u00f5ib inimesi v\u00e4ga h\u00f5lpsasti rindele mobiliseerida. Siiski on kurdidel enamasti vaja teiste riikide v\u00f5i organisatsioonide abi, et edukalt vastupanu osutada.<\/p>\n Miks liitlassuhted j\u00e4\u00e4vad enamasti ajutiseks?\u00a0<\/p>\n Hoolimata kurdide kasulikkusest liitlastena, ei kujune nende liitlassuhted enamasti p\u00fcsivaks. \u00dcheks peamiseks p\u00f5hjuseks on riikluse puudumine: neil puudub rahvusvahelises s\u00fcsteemis institutsionaalne kaitse. See muudab nad s\u00f5ltuvaks teiste riikide poliitilisest tahtest. Riigi puudumise t\u00f5ttu on liitlastel lihtsam kurde unarusse j\u00e4tta, kui huvid on muutunud v\u00f5i eesm\u00e4rk saavutatud. N\u00e4iteks kui USA poliitika 2019. aastal muutus, ei n\u00e4inud nad enam S\u00fc\u00fcria kurdide toetamist vajalikuna. Lisaks olid olulisel kohal regionaalsed pinged, mis saidki S\u00fc\u00fcria kurdidele saatuslikuks.<\/p>\n Ankara valitsus k\u00e4sitleb kurdi autonoomiat otsese ohuna oma riigi territoriaalsele terviklikkusele. Suurem osa maailma kurdidest elabki just T\u00fcrgis. Kuna T\u00fcrgi ei loenda etnilisi v\u00e4hemusi, on keeruline t\u00e4pselt \u00f6elda, mis on nende osakaal riigis,, kuid eeldatavasti j\u00e4\u00e4b see 15<\/a>\u201325%<\/a> juurde. Kurdide etnilised alad moodustavad 30% T\u00fcrgi territooriumist. Lisaks territoriaalsetele hirmudele on T\u00fcrgil probleeme olnud ka kurdi terroriorganisatsioonidega ning S\u00fc\u00fcria kurdi militaarsed Rahvakaitse\u00fcksused (YPG) on seotud T\u00fcrgi Kurdistani T\u00f6\u00f6lisparteiga (PKK). Seega j\u00e4\u00e4vad kurdid ka p\u00e4rast v\u00f5ite oma regiooni suurriikide huvide l\u00f5ksu.<\/p>\n L\u00f5puks tuleb ka arvestada, et paljud partnerlused on juba algusest peale pragmaatilise iseloomuga. Kurdide abistamine on olnud vaid strateegiline ning pole olnud seotud sooviga parandada nende poliitilist olukorda v\u00f5i pakkuda kaitset naaberriikide eest. Nii juhtus Iraani\u2013Iraagi konfliktis, kus kummalgi riigil polnud v\u00e4himatki huvi kehtestada kurdide autonoomiat. Nende roll oli vaid vastast n\u00f5rgestada, m\u00e4ssu \u00f5hutada v\u00f5i m\u00f5nda muud strateegilist \u00fclesannet teostada. Kurde n\u00e4hti v\u00e4hem liitlastena ning rohkem malenuppudena, mida saab liigutada endale kasulikul moel. Kui operatsioonid l\u00e4bi kukkusid, j\u00e4eti kurdid \u00fcksinda haavu lakkuma.\u00a0<\/p>\n Kurdide j\u00f5ud ja j\u00f5uetus Iraanis<\/p>\n Viimased pinged Iraaniga on taas t\u00f5statanud k\u00fcsimuse kurdide v\u00f5imalikust rollist regionaalses konfliktis. Arutelud nende kaasamisest ei ole uued, kuid nagu ka varasematel kordadel, on need j\u00e4\u00e4nud suuresti strateegiliste ideede tasandile.\u00a0<\/p>\n Konflikti alguses pooldas Trump kurdide s\u00f5tta kaasamist. Ajakirjanduse andmetel tegeles CIA kurdide relvastamisega, administratsioon pidas l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi<\/a> erinevate kurdi parteidega, sealjuures Iraani kurdide KDPI-ga ja Iraagi PUK-ga. Iraani eksiilkurdid Iraagis olidki konflikti alguses agarad vastupanuga liituma<\/a>. Neil puudus aga v\u00f5imsus ja ressursid, et edukat \u00fclest\u00f5usu l\u00e4bi viia, mist\u00f5ttu ootasid nad tuge ja poliitilist kindlustunnet Trumpi valitsuselt.\u00a0<\/p>\n T\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja mitmeid Iraani kurdide kasutamise strateegiaid riigi destabiliseerimiseks. \u00dche idee kohaselt pidid kurdi relvaj\u00f5ud Iraani v\u00e4gede vastu astuma ning neid v\u00f5itlustes l\u00f6\u00f6ma, nii et relvastamata iraanlastel oleks v\u00f5imalik \u00fclest\u00f5usu korraldada ja hoida \u00e4ra selle verine mahasurumine. Kurde oleks saanud kasutada ka kaose k\u00fclvamiseks, et Iraani v\u00e4gesid ja s\u00f5jalisi ressursse kurnata. R\u00e4\u00e4giti ka, kuidas kurdid saaks P\u00f5hja-Iraani alad enda kontrolli alla v\u00f5tta, mis tekitaks puhverv\u00f6\u00f6ndi Iisraelile.\u00a0<\/p>\n Iraan reageeris kurdide r\u00fcnnaku potentsiaalsele ohule kiiresti ja j\u00f5uliselt.<\/p>\n<\/blockquote>\n Samas saatis Washington vastakaid signaale. Puudus selge strateegia v\u00f5i poliitiline lubadus, mis annaks kurdidele kindluse, et nende panuse eest neile ka reaalselt tasutaks. Konfliktis osalemist on takistanud ka kurdide varasem kogemus, mil v\u00e4lisriikide toetus j\u00e4i ajutiseks. Iraan reageeris kurdide r\u00fcnnaku potentsiaalsele ohule kiiresti ja j\u00f5uliselt, sealhulgas r\u00fcnnates kurdide positsioone droonidega, mis v\u00e4hendas veelgi nende tegutsemisruumi. Separatismi innustamine ei ole meeltm\u00f6\u00f6da ka iraani valitsusvastastele, mist\u00f5ttu oleks kurdidel puudunud \u00fchiskonna laiem toetus.<\/p>\n Kurdide endi seas puudus samuti olukorra suhtes \u00fchtne arusaam v\u00f5i eesm\u00e4rk. Kui Iraani kurdid soovisid r\u00f5huva re\u017eiimi h\u00e4vitamist, polnud Iraagi kurdid konfliktiga liitumisest huvitatud, kartuses kaotada oma senine autonoomia. See omakorda peegeldab laiemat muutust kurdide strateegilises m\u00f5tlemises. Nad on varasemast ettevaatlikumad ning soovivad v\u00e4ltida olukordi, kus nad v\u00f5ivad taas j\u00e4\u00e4da ilma poliitilise toeta.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kurdid on maailma suurim riigita rahvas. Neid on ligi kolmk\u00fcmmend kuni nelik\u00fcmmend miljonit ning neil on oma keel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177009,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[286,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1925,8130,4376,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-177008","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajalugu","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-iraan","20":"tag-kaitse-ja-julgeolek","21":"tag-lahis-ida","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maailm","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116567247634209572","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177008","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177008"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177008\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177009"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177008"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177008"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177008"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}\n
\n
\n
\n