Eesti Panga v\u00e4rske finantsstabiilsuse \u00fclevaate kohaselt on ettev\u00f5tete ja majapidamiste majanduslik seis ning laenumaksev\u00f5ime hakanud paranema. Seda varjutavad aga geopoliitilised pinged.<\/p>\n
\u201eOlukorra paranemist varjutavad aga geopoliitilised riskid, mille s\u00fcvenemise korral v\u00f5ib majanduskasv taas aeglustuda ja n\u00f5udlus Eesti ettev\u00f5tete kaupade ja teenuste j\u00e4rele nii kodu- kui ka v\u00e4listurgudel v\u00e4heneda,\u201c seisab keskpanga \u00fclevaates.<\/p>\n
Pank toob v\u00e4lja, et s\u00f5jategevus L\u00e4his-Idas on m\u00f5jutanud tooraine- ja energiaturge ning suurendanud ebakindlust rahvusvahelistel finantsturgudel. See puudutab otseselt ka Eesti panku<\/a>, kelle jaoks on rahvusvahelistelt v\u00f5lakirjaturgudelt saadav rahastus muutunud viimastel aastatel \u00fcha olulisemaks.<\/p>\n \u201eKohalike hoiuste k\u00f5rval on laenude rahastamiseks rohkem vaja v\u00e4lismaise p\u00e4ritoluga vahendeid. Finantsturgude reaktsioon on varasemate kriisidega v\u00f5rreldes j\u00e4\u00e4nud seni pigem m\u00f5\u00f5dukaks, kuid konflikti edasisest kulgemisest s\u00f5ltuvalt v\u00f5ivad turud ka edaspidi heitlikud olla,\u201c m\u00e4rgib keskpank.<\/p>\n Seet\u00f5ttu peavad pangad arvestama, et lisaraha kaasamine v\u00f5ib muutuda kavandatust keerulisemaks ja kallimaks.<\/p>\n Samuti on L\u00e4his-Ida s\u00fcndmuste t\u00f5ttu t\u00f5usnud energiahinnad ja kasvanud uue hinnat\u00f5usu kartus. See on omakorda kergitanud rahaturu intressim\u00e4\u00e4rasid ja suurendanud laenuteenindamiskulusid, mis v\u00f5ib kasvatada probleemsete laenude hulka. Keskpanga kinnitusel on Eesti pankade v\u00f5ime v\u00f5imalike laenukahjumitega toime tulla siiski hea, kuna pankadel on tugevad kapitali- ja likviidsuspuhvrid.<\/p>\n Kodulaenude buum kasvatab majapidamiste v\u00f5lakoormust<\/p>\n Pankade riske suurendab kodumaine aktiivne laenuturg. Kinnisvara- ja ehitusettev\u00f5tetele antud laenud ning eluasemelaenud on aastaga kasvanud ligikaudu 10 protsenti.<\/p>\n Eesti Pank hoiatab, et laenuraha osakaal eluasemetehingutes on viimase 15 aasta k\u00f5rgeimal tasemel, mis on suurendanud majapidamiste v\u00f5lakoormust.<\/p>\n \u201eKui eluasemelaenude kiire kasv p\u00fcsib pikemat aega ja majapidamiste v\u00f5lakoormus suureneb veelgi, v\u00f5ib see tulevikus suurendada ohtu, et osal laenuv\u00f5tjatest tekib raskusi laenude tagasimaksmisega,\u201c hoiatab Eesti Pank.<\/p>\n Lisaks on \u00e4rikinnisvaraturul suurenenud t\u00fchjana seisvate pindade hulk. Majanduslanguse v\u00f5i tururaskuste korral v\u00f5ib see halvendada kinnisvaraettev\u00f5tete maksev\u00f5imet.<\/p>\n T\u00e4iendavaid riske siinsele pangandussektorile toob ka kiire laenukasv L\u00e4tis ja Leedus, sest ligikaudu veerand Eesti pangagruppide laenudest on v\u00e4ljastatud naaberriikides. Leedus v\u00f5ib laenukasvu ja kinnisvarahindade t\u00f5usu veelgi tagant t\u00f5ugata kohustusliku pensionikogumise s\u00e4\u00e4stude v\u00e4ljav\u00f5tmine ja kasutuselev\u00f5tt.<\/p>\n K\u00f5iki neid riske arvesse v\u00f5ttes otsustas Eesti Pank s\u00e4ilitada pankadele kehtiva vastuts\u00fcklilise kapitalipuhvri n\u00f5ude 1,5 protsendi tasemel.<\/p>\n \u201e\u00dchelt poolt on pangalaenude kasv p\u00fcsinud majanduse pikaajalist kasvutempot arvestades kiire ja hoiab pankade jaoks riske k\u00f5rgel tasemel. Teisalt suurendavad geopoliitilised pinged m\u00e4\u00e4ramatust majanduse edasise arengu suhtes ning seet\u00f5ttu on pankadel vaja hoida suuremaid kapitalipuhvreid, et s\u00e4ilitada vastupanuv\u00f5ime ka majandusolukorra halvenemise korral,\u201c p\u00f5hjendas keskpank oma otsust.<\/p>\n Samas m\u00e4rgib Eesti Pank, et kaalub veel sel aastal kapitalipuhvri n\u00f5ude alandamist, kui laenukasvuga seotud riskid peaksid v\u00e4henema.<\/p>\n Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (19)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Panga v\u00e4rske finantsstabiilsuse \u00fclevaate kohaselt on ettev\u00f5tete ja majapidamiste majanduslik seis ning laenumaksev\u00f5ime hakanud paranema. Seda varjutavad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177048,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,2183,34,36,18528,79779],"class_list":{"0":"post-177047","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-pank","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-finantsstabiilsus","17":"tag-laenuintressid"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116567416745943013","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177047","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177047"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177047\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177048"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177047"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177047"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177047"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}