Eesti Teadusagentuuri (ETAg) v\u00e4rskest raportist selgub, et viimastel aastatel on kasvanud nii doktori\u00f5ppesse vastuv\u00f5etute kui ka kaitstud v\u00e4itekirjade arv. Murepilved ei ole aga eestikeelse k\u00f5rghariduse kohalt kadunud, sest kasvu on vedanud eelk\u00f5ige v\u00e4lismaist p\u00e4ritolu \u00f5ppurid.<\/p>\n
Eesti teadusmaastik l\u00e4bis viimaste aastatega p\u00f5hjaliku uuenduskuuri. Aastal 2022 j\u00f5ustunud doktori\u00f5ppe reformi peamine ajend oli s\u00fcvenev mure noorteadlaste j\u00e4relkasvu p\u00e4rast. Samuti soovis riik siduda teadust\u00f6\u00f6 tihedamalt \u00fchiskonna ja majanduse vajadustega. Eesk\u00e4tt loodeti seda saavutada doktorantide t\u00f6\u00f6tingimuste parandamisega. N\u00fc\u00fcd v\u00f5etakse valdav osa doktorante \u00fclikoolidesse t\u00f6\u00f6le nooremteaduritena, mis tagab neile sotsiaalsed garantiid ja stabiilse sissetuleku ning v\u00f5imaldab keskenduda t\u00e4iskoormusega teadust\u00f6\u00f6le.<\/p>\n
Eesti Teadusagentuuri v\u00e4rske anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itab, et muudatused meelitasidki doktori\u00f5ppesse rohkem nii eestlasi kui ka v\u00e4listudengeid. Raportist tulid v\u00e4lja suundumused, mis iseloomustavad doktori\u00f5ppe praegust seisukorda ja l\u00e4hitulevikku.<\/p>\n
ETAg-i strateegilise anal\u00fc\u00fcsi osakonnajuhataja ning \u00fcks raporti autoreid Marko Piiroja t\u00f5des, et reformi tulemuslikkuse hindamine on siiski ennatlik. “Sisulise poole pealt on k\u00f5ige olulisem sidustada doktori\u00f5pe majanduse ja \u00fchiskonna vajadustega. See on pikaajaline eesm\u00e4rk, mille saavutamiseks loodi muu hulgas teadmussiirde doktorantuur. Selle vilju loodame alles n\u00e4ha,” selgitas ta.<\/p>\n
Vaatamata t\u00f5usvale trendile on Piiroja s\u00f5nul selge, et Eestis napib j\u00e4tkuvalt noorteadlasi k\u00f5igis valdkondades ehk eestlased astuvad harva doktorantuuri. “Riik on teinud suure sammu ja andnud doktorantidele nooremteaduri staatuse koos sotsiaalsete garantiidega. V\u00f5ib-olla tuleks n\u00fc\u00fcd p\u00f5hjuseid otsida \u00fclikoolide seest. Miks ei ole \u00fclikoolid suutnud tagada doktorantuuri piisavat atraktiivsust?” k\u00fcsis Piiroja.<\/p>\n
Piiroja arvates on k\u00fcsimus muu hulgas selles, mida doktorantuuris \u00f5pitakse. “Oleme liialt kinni selles, et tulemuseks peab olema kolm artiklit v\u00f5i \u00fcks paks monograafia. Peaksime k\u00fcsima ka ettev\u00f5tjatelt, mida nemad v\u00e4rskelt doktorilt ootavad. Riik on oma reformisammud teinud, n\u00fc\u00fcd on j\u00e4rgmine etapp \u00fclikoolide k\u00e4es, et uuendada doktori\u00f5ppe sisu ja l\u00e4biviimist,” lisas ta.<\/p>\n
Tema hinnangul on paratamatu, et k\u00f5iki kitsamaid valdkondi pole v\u00f5imalik doktori tasemel eesti keeles s\u00fcviti \u00f5ppida. “Kui Eesti tahab arendada n\u00e4iteks tuumatehnoloogiat, siis kas me peame koolitama tohutu hulga inimesi algusest peale ise? V\u00f5ib-olla peaksime piiratud ressursiga v\u00e4ikeriigina saatma andekad noored v\u00e4lismaale \u00f5ppima ja looma neile siis tingimused Eestisse naasmiseks ja teadmiste edasikandmiseks. Vaadates meie \u00fclikoolide spetsiifiliste nimedega \u00f5ppekavade hulka, on see t\u00f5sine k\u00fcsimuse koht,” nentis ta.<\/p>\n
V\u00e4lisdoktorantide eelisseis<\/p>\n
Eesti noorte teaduste akadeemia (ENTA) presidendi Mai Beilmanni s\u00f5nul on samuti vara r\u00e4\u00e4kida reformi pikemaajalistest m\u00f5judest, kuid ta pidas sellegipoolest muudatusi vajalikeks. “Kindlasti on positiivne, et p\u00e4rast reformi on doktorantidel olemas sotsiaalsed garantiid: neil on p\u00fcsiv sissetulek ja ravikindlustus. See on muutnud doktorandi positsiooni sotsiaalses ja t\u00f6\u00f6turu vaates kindlamaks,” selgitas Beilmann.<\/p>\n
Samas toob ta v\u00e4lja, et t\u00e4htajaga t\u00f6\u00f6leping ei pruugi l\u00f5puni nooremteadurile kasuks tulla. “Kui varem oli doktorandil \u00f5pinguaja pikendamiseks rohkem v\u00f5imalusi, siis n\u00fc\u00fcd on neid v\u00e4hem, sest \u00fchel hetkel l\u00f5ppevad t\u00f6\u00f6leping ja palk lihtsalt otsa. Kui doktorit\u00f6\u00f6 valmimisel tekib doktorandist endast s\u00f5ltumatuid takistusi ning tal ei \u00f5nnestu nominaalajaga l\u00f5petada, v\u00f5ib osutuda tekkinud olukord nooremteaduri t\u00f6\u00f6lepingu l\u00f5ppemise t\u00f5ttu keeruliseks administratiivseks p\u00e4hkliks,” lisas Beilmann.<\/p>\n
“Kindlasti on positiivne, et p\u00e4rast reformi on doktorantidel olemas sotsiaalsed garantiid: neil on p\u00fcsiv sissetulek ja ravikindlustus.” – Mai Beilmann<\/p>\n
Beilmanni s\u00f5nul kerkib pahatihti k\u00fcsimus, kas doktorant peaks keskenduma \u00f5petamisele v\u00f5i \u00f5ppimisele. Tema hinnangul on v\u00e4lisdoktorandid eestlastega v\u00f5rreldes eelisseisus, sest neil on lihtsam keskenduda teadust\u00f6\u00f6 kirjutamisele.<\/p>\n
“Raportist ei tule ehk nii selgelt v\u00e4lja, et v\u00e4lisdoktorandid j\u00f5uavad tihti varem kaitsmiseni just madalama administratiiv- ja \u00f5petamiskoormuse t\u00f5ttu. Eestikeelseid doktorante on lihtsam rakendada \u00fclikooli \u00f5ppe\u00fclesannetes, n\u00e4iteks bakalaureuse- ja magistrit\u00f6\u00f6de juhendamisel ja retsenseerimisel,” s\u00f5nas ta. N\u00e4iteks 2023. aastal omandasid v\u00e4lismaalased doktorikraadi keskmiselt 3,8 aastaga, samas kui eestlased j\u00f5udsid kraadini 6,3 aastaga.<\/p>\n
Viimaks peab Beilmann oluliseks, et \u00fclikoolidel oleks selge plaan, kuidas kaasata doktorantuuri l\u00f5petajaid teadust\u00f6\u00f6sse ka edaspidi. “L\u00f5puks ei m\u00e4\u00e4ra vastuv\u00f5etute arv \u00fcksi noorteadlaste j\u00e4relkasvu. Doktorantidega tuleb tegeleda ja nende v\u00f5imalusi hoida, kuid ka edasised karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalused \u00fclikoolides peavad olema piisavalt atraktiivsed, et nad tahaksid p\u00e4rast kraadi kaitsmist s\u00fcsteemi j\u00e4\u00e4da,” selgitas ta.<\/p>\n
Marko Piiroja s\u00f5nul on raporti tulemused kokkuv\u00f5ttes siiski julgustavad: “\u00dcldiselt on reform siiski \u00f5nnestunud ja doktorantide olukord Eestis on l\u00e4inud oluliselt paremaks.” Muudatuste pikaajalisema m\u00f5ju uurimisega l\u00e4heb aga aega, sest uue korralduse j\u00e4rgi \u00f5ppivatel doktorantidel ei ole veel nominaalne \u00f5ppeaeg l\u00f5ppenud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Teadusagentuuri (ETAg) v\u00e4rskest raportist selgub, et viimastel aastatel on kasvanud nii doktori\u00f5ppesse vastuv\u00f5etute kui ka kaitstud v\u00e4itekirjade…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177102,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,35956,79789,37,33,35,79790,21153,34,36,31,32,21,28,29,19,6669,25,23,24,22,20,79788,30],"class_list":{"0":"post-177101","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-doktoriope","11":"tag-doktorioppe-reform","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eesti-noorte-teadlaste-akadeemia","16":"tag-eesti-teadusagentuur","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-featured-news","20":"tag-featurednews","21":"tag-headlines","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-news","25":"tag-noorteadlased","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-top-stories","28":"tag-topstories","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-valistudengid-eestis","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116567640983839911","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177101","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177101"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177101\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177102"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177101"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177101"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177101"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}