Tallinna lauluv\u00e4ljaku juhiks saanud Laine Randj\u00e4rv peab oluliseks, et lauluv\u00e4ljak oleks avatud ruum k\u00f5igile, ka neile, kes laulupidudel ei k\u00e4i. J\u00e4rgnevatel aastatel peab ta t\u00e4htsaimaks edasi liikuda detailplaneeringuga, mis looks lauluv\u00e4ljaku alale v\u00e4rske ilme ja uued v\u00f5imalused.<\/p>\n
“Suur eesm\u00e4rk on praegu p\u00fcstitatud aastaks 2028 saada selgusele selle detailplaneeringuga, see on n\u00fc\u00fcd algatatud. Hange on v\u00e4lja kuulutatud. Tegija osas ei ole praegu l\u00f5plikke tulemusi, see ei ole veel kinnitatud. Aga kindlasti on plaan sellega j\u00e4tkuvalt tegeleda. Need kavandid ja plaanid on k\u00f5ik avalikud, neid saavad k\u00f5ik vaadata,” \u00fctles Randj\u00e4rv ERR-ile.<\/p>\n
“Nad ongi m\u00f5eldud ka laulupeolistele ja suurematele pidudele. Seal on hajumisalad, toitlustusalad jne. Aga selle jaoks on tarvis veel mitmeid krunte saada, kas riigilt tagasi v\u00f5i veel osta eraettev\u00f5tjatelt, kelle k\u00e4es praegu need piirnevad krundid on. See on \u00fcks p\u00e4ris suur arendus,” lisas ta.<\/p>\n
Randj\u00e4rv s\u00f5nas, et detailplaneering suurendab lauluv\u00e4ljaku funktsionaalsust. “On ju ka planeeritud sinna v\u00e4ikese lava territoorium, mis on m\u00f5ne tuhande pealtvaatajaga ruum. Siis saab ka erineva mastaabiga vaba\u00f5hu\u00fcritusi korraldada, k\u00f5ik ei pea olema 60 000 kuulajaga,” s\u00f5nas Randj\u00e4rv.<\/p>\n
“N\u00fc\u00fcd tuleb liikuda selles suunas, et see formaliseerida ja siis hakata otsima, millised on ka finantsilised v\u00f5imalused. Ega see lihtne ja odav t\u00f6\u00f6 ei ole, seal on t\u00f5esti palju teha, aga tulevikuks peab valmis olema. Ma ei usu, et see viie aastaga n\u00fc\u00fcd valmis saab, viie aastaga v\u00f5ib saada valmis detailplaneering, aga need ehitused siis saavad endale v\u00f5imaluse, et neid hakatakse rajama,” r\u00e4\u00e4kis Randj\u00e4rv.<\/p>\n
Randj\u00e4rv r\u00e4\u00e4kis, et aastal 2028 t\u00e4itub 100 aastat laulupeo praeguse lauluv\u00e4ljaku paika kolimisest ning seoses sellega on plaanis ka suured pidustused. “On planeeritud suur laulu- ja tantsupidu, mis seekord on natukene laiemalt v\u00f5i pikemalt paari n\u00e4dala peale hajutatud: tantsupeon\u00e4dal ja laulupeon\u00e4dal,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Rohkem r\u00f5hku siseruumidele<\/p>\n
Randj\u00e4rv lisas arenduse ja tegevuse plaanidest ka selle, et lauluv\u00e4ljaku siseruumid rohkem kasutust saaks, ja seda aasta l\u00e4bi.<\/p>\n
“Me ei pea silmas lauluv\u00e4ljakut kui ainult vaba\u00f5huala, kus praegu on talveks erinevaid s\u00fcndmusi olnud planeeritud, olgu need lumelinnad v\u00f5i mingisugused v\u00f5istlused, spordiv\u00f5istlused. Muidugi on toimumas seal j\u00e4tkuvalt jooksud, rahvaspordi\u00fcritused, disc golf’i-v\u00f5istlused. Aga mis puudutab siseruume, nagu laululava klaassaal ja seminari- ja koosolekute ruume, siis seal on kindlasti arenguruumi k\u00fcllaga. Inimesed v\u00f5iksid seal pidada kasv\u00f5i pulmi v\u00f5i juubeleid, oma era\u00fcritusi, aga ka koolitusi, seminare ja konverentse. K\u00f5ik tehnika ja v\u00f5imalused on olemas. Seda osa tahaks tugevamalt turundada, anda informatsiooni ja kutsuda inimesi lauluv\u00e4ljaku ruume kasutama,” r\u00e4\u00e4kis Randj\u00e4rv.<\/p>\n
Randj\u00e4rve vaates ei peaks lauluv\u00e4ljak olema vaid kitsalt laulupidude koht, vaid see ala v\u00f5iks olla laialt k\u00f5igile kasutatav. “See on linnas p\u00e4ris suurt territooriumi omav avalik ruum. Ja ta on v\u00e4ga h\u00e4sti hoitud, inimesed austavad seda. Kindlasti on see koht, mis peab j\u00e4\u00e4ma v\u00e4\u00e4rikaks, aga ma usun, et seal kindlasti tuleb ja saab korraldada erinevaid s\u00fcndmusi. Laulupeod toimuvad traditsiooniliselt meil iga kahe-kolme aasta tagant. Aga p\u00f5him\u00f5tteliselt vahepealsel ajal ei saa ju need ruumid seista t\u00fchjana ja seet\u00f5ttu tuleb leida siin ikkagi v\u00e4\u00e4rikaid s\u00fcndmusi,” r\u00e4\u00e4kis Randj\u00e4rv.<\/p>\n
“Ma n\u00e4en, et suundi peab olema erinevaid. See m\u00f5te on ka minu eelmisest kontserdikorralduse t\u00f6\u00f6kohast Vanemuise kontserdimajast, et \u00fcks kultuuriasutus peab olema avatud paljude erinevate huvidega inimeste jaoks. Ilmselt p\u00e4ris k\u00f5ik inimesed meil laulupidudel ei k\u00e4i, kuigi v\u00e4ga suur osa. Nii et tegelikult see ruum peaks olema kasutatav ka teistele kultuurihuvilistele,” r\u00f5hutas Randj\u00e4rv.<\/p>\n
Randj\u00e4rv oli aastatel 2002 kuni 2022 Reformierakonna liige. Ja enne aastat 2019 oli ta tegev ka aktiivses poliitikas, olles nii kultuuriminister kui ka riigikogu liige. Randj\u00e4rve s\u00f5nul praegu ta enam poliitikas osalemisest puudust ei tunne ning n\u00e4iteks m\u00f5ne erakonnaga uuesti liitumist ei kaalu.<\/p>\n
“Ei, kindlasti mitte. Ma eemaldusin poliitikast juba \u00fcle seitsme aasta tagasi ja olen vaadanud seda asja k\u00f5rvalt. Kindlasti ei ole mingit kirge kusagile astuda,” lausus Randj\u00e4rv.<\/p>\n
“Ma olen olnud poliitikas ju 20 aastat. Ma arvan, et ma p\u00fchendan oma energia ja oskused n\u00fc\u00fcd valdkonda, mis tegelikult ju ongi mu eriala, see on ju see, kust ma poliitikasse tulin, kultuurivaldkond. Ja n\u00fc\u00fcd ma olen siin tagasi, rohkem elukogenud ja suuremate teadmistega,” \u00fctles Randj\u00e4rv veel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna lauluv\u00e4ljaku juhiks saanud Laine Randj\u00e4rv peab oluliseks, et lauluv\u00e4ljak oleks avatud ruum k\u00f5igile, ka neile, kes laulupidudel…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177115,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,14329,28,29,19,25,12349,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-177114","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-laine-randjarv","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-tallinna-lauluvaljak","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116567688166782123","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177114","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177114"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177114\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177115"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177114"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177114"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177114"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}