Mis on v\u00e4rvi- ja kehat\u00fc\u00fcbi anal\u00fc\u00fcs?<\/p>\n
Kadri Penjami s\u00f5nul aitab anal\u00fc\u00fcs m\u00e4\u00e4rata inimese loomuliku nahaalatooni ning selle p\u00f5hjal v\u00e4lja selgitada toonid, mis m\u00f5juvad inimese n\u00e4ole k\u00f5ige harmoonilisemalt ja v\u00e4rskemalt. Sageli jagatakse inimesed seejuures erinevatesse \u201eaastaaegadesse\u201d, mille p\u00f5hjal saab aru, kas inimesele sobivad pigem soojad v\u00f5i k\u00fclmad, pehmemad v\u00f5i kontrastsemad toonid.<\/p>\n
Kehat\u00fc\u00fcbi anal\u00fc\u00fcs keskendub aga inimese loomulikule siluetile, proportsioonidele ja sellele, millised l\u00f5iked, materjalid v\u00f5i detailid tema keha ja enesetunnet k\u00f5ige paremini toetavad.<\/p>\n
Penjami s\u00f5nul tasub esmalt j\u00e4lgida, kuidas erinevad toonid inimese n\u00e4gu m\u00f5jutavad. \u201eKui inimene kannab enda v\u00e4rvit\u00fc\u00fcbiga koosk\u00f5las olevaid v\u00e4rve, siis muutub n\u00e4onahk justkui v\u00e4rskemaks \u2013 silmad tulevad rohkem esile ja inimene ise tunneb ennast enesekindlamalt,\u201c \u00a0selgitas Penjam, kelle s\u00f5nul v\u00f5iks hea nipina v\u00f5rrelda peegli ees n\u00e4iteks sooje ja k\u00fclmi toone ning j\u00e4lgida, milliste v\u00e4rvide puhul n\u00e4gu m\u00f5jub puhanuma ja s\u00e4ravamana.<\/p>\n
Samas r\u00f5hutas Penjam, et v\u00e4rvianal\u00fc\u00fcs ei ole reeglistik, mis teatud toonide kandmist keelustaks. Pigem on see t\u00f6\u00f6riist v\u00f5i suunis, mis aitab m\u00f5ista, miks inimene tunneb end m\u00f5nes toonis enesekindlamalt kui teises.<\/p>\n
V\u00e4rvi- ja kehat\u00fc\u00fcbianal\u00fc\u00fcs on t\u00f6\u00f6riist, leidmaks enda stiili ja v\u00e4rve<\/p>\n
Enne anal\u00fc\u00fcsi eelistas sisulooja Liisu Miller peamiselt neutraalseid ja turvalisi toone – musta, bee\u017ei ja halli. V\u00e4rvide kandmine tundus talle pigem riskantne ning lihtsam oli j\u00e4\u00e4da klassikaliste valikute juurde. Milleri puhul selgus anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus, et ta kuulub niinimetatud \u201et\u00f5elise suve\u201c v\u00e4rvit\u00fc\u00fcpi, mille puhul m\u00f5juvad k\u00f5ige paremini tuhmimad ja jahedamad toonid. P\u00e4rast anal\u00fc\u00fcsi hakkas ta m\u00e4rkama, kui palju \u00f5iged toonid \u00fcldmuljet muudavad.<\/p>\n
Anett P\u00f5lism\u00e4e puhul sai huvi v\u00e4rvianal\u00fc\u00fcsi vastu alguse p\u00e4rast emaks saamist, kui keha oli muutunud ning varasem garderoob ei tundunud enam p\u00e4riselt tema oma.\u00a0V\u00e4rvianal\u00fc\u00fcs andis talle rohkem julgust enda isikup\u00e4ra riietusega v\u00e4ljendada ja oma stiiliga rohkem m\u00e4ngida. Tema v\u00e4rvit\u00fc\u00fcbiks osutus hele kevad, mille puhul sobivad pigem soojemad, heledamad ja v\u00e4rskemad toonid. \u201eMa tundsin, et ma \u00fcritasin enne olla seal musta ja bee\u017ei esteetikas kinni ja sulanduda massi,\u201c r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Kehat\u00fc\u00fcbi anal\u00fc\u00fcsile vastavalt riietumine ei t\u00e4henda keha peitmist.<\/p>\n
“\u00d5ige l\u00f5ike” leidmisega seostub naistel tihtipeale oma keha peitmine. Penjami s\u00f5nul aitab anal\u00fc\u00fcs aga pigem m\u00f5ista inimese loomulikku siluetti ning leida l\u00f5iked, mis toetavad seda, kuidas inimene ennast k\u00f5ige paremini tunneb. \u201eKui inimesel on n\u00e4iteks laiad \u00f5lad v\u00f5i tugevam puusajoon, siis see ei ole midagi, mida peaks peitma, pigem aitab anal\u00fc\u00fcs aru saada, kuidas neid omadusi loomulikult esile tuua,\u201d \u00fctles Penjam.<\/p>\n
Liisu Miller t\u00f5i n\u00e4iteks, et tema puhul kinnitas anal\u00fc\u00fcs seda, mida ta oli intuitiivselt juba tunnetanud: \u201eMulle sobivad h\u00e4sti lendlevad materjalid ja pehmemad l\u00f5iked,\u201c r\u00e4\u00e4kis Miller. Oluline ei ole ainult see, kuidas riided v\u00e4lja n\u00e4evad, vaid ka see, kuidas inimene end neis tunneb. \u201eMa tahan, et ma saaksin nautida hommikust \u00f5htuni,\u201c s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Ka P\u00f5lism\u00e4e s\u00f5nul muutis kehat\u00fc\u00fcbi anal\u00fc\u00fcs seda, kuidas ta riideid valib. Kui varem ostis ta riideid sageli selle j\u00e4rgi, kuidas need teiste seljas v\u00e4lja n\u00e4gid, siis n\u00fc\u00fcd p\u00f6\u00f6rab ta rohkem t\u00e4helepanu sellele, kuidas ta end konkreetses l\u00f5ikes tunneb ning kas riie toetab tema igap\u00e4evaelu ja mugavust.<\/p>\n
V\u00e4hem juhuoste ja rohkem teadlikke valikuid<\/p>\n
Paratamatult suunab kehat\u00fc\u00fcbile vastavalt riiete valimine meid teadlikumalt m\u00e4rkama, miks m\u00f5ni ese t\u00f6\u00f6tab ja teine mitte. \u201eTihti proovitakse poes midagi selga ja saadakse aru, et justkui k\u00f5ik oleks h\u00e4sti, aga midagi on ikka valesti. Anal\u00fc\u00fcs aitab selle segaduse enda jaoks lahti m\u00f5testada,\u201c selgitas ta. Liisu Miller s\u00f5nas, et teadmine oma v\u00e4rvidest ja l\u00f5igetest aitab tal v\u00e4ltida emotsioonioste \u2013 enne uue eseme ostmist tasub m\u00f5elda, kas see sobitub olemasoleva garderoobiga ning kas inimene tunneks end selles h\u00e4sti ka aasta p\u00e4rast.<\/p>\n
Ka olemasolevat garderoobi ei pea v\u00e4rvi- v\u00f5i kehat\u00fc\u00fcbianal\u00fc\u00fcsi j\u00e4rgselt t\u00e4ielikult v\u00e4lja vahetama. Pigem v\u00f5iks see olla j\u00e4rkj\u00e4rguline protsess, kus inimene \u00f5pib aja jooksul teadlikumalt uusi esemeid valima ja olemasolevat garderoobi v\u00e4rske pilguga vaatama. Kui baasasjad ja teadlikkus on olemas, on tegelikult palju lihtsam ka julgemaid v\u00f5i m\u00e4ngulisemaid valikuid teha. \u201eMina kannan edasi k\u00f5ike, mida mina tahan kanda,\u201c \u00fctles Liisu Miller. \u201eKui see riie istub h\u00e4sti ja isegi kui ta ei ole v\u00f5ib-olla p\u00e4ris see toon, mis mulle ideaalselt sobib, siis ma kannan teda ikkagi edasi.\u201c Penjam r\u00f5hutas samuti, et anal\u00fc\u00fcsi eesm\u00e4rk ei ole inimest piirata: \u201eMulle meeldib, kui inimesed rokivad neid asju, mida nad ise tahavad kanda,\u201c s\u00f5nas ta.<\/p>\n
Liisu Miller lisas, et k\u00f5ige olulisem ei ole t\u00e4iuslik garderoob, vaid tunne, et riided toetavad inimese iseloomu ja enesekindlust. Nii j\u00e4i k\u00f5lama m\u00f5te, et v\u00e4rvi- ja kehat\u00fc\u00fcbi anal\u00fc\u00fcs ei peaks inimest raamidesse suruma, vaid andma rohkem kindlust ja vabadust. Kui inimene teab, millised toonid, l\u00f5iked ja materjalid teda toetavad, on lihtsam teha teadlikke valikuid, kuid sama oluline on julgus kanda ka seda, mis p\u00e4riselt r\u00f5\u00f5mu teeb.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mis on v\u00e4rvi- ja kehat\u00fc\u00fcbi anal\u00fc\u00fcs? Kadri Penjami s\u00f5nul aitab anal\u00fc\u00fcs m\u00e4\u00e4rata inimese loomuliku nahaalatooni ning selle p\u00f5hjal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177170,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-177169","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116567939820786976","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177169","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177169"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177169\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177170"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177169"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177169"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177169"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}