S\u00f5jaline konflikt L\u00e4his-Idas on suurendanud pankade riske ja intressi-m\u00e4\u00e4rade t\u00f5usuga on laenud muutunud kallimaks. Negatiivse stsenaariumi kohaselt t\u00f5useb tasumata laenude osakaal 1,5 protsendini, kuid pangad suudavad seda oma kasumist katta, kinnitas Eesti Pank.<\/p>\n
Eelmisel aastal kasvas Eestis nii \u00e4rikinnisvara- kui ka eluasemelaenude maht 10 protsenti ja ka selle aasta alguses majandus ning inimeste toimetulek kosus.<\/p>\n
Eesti Panga \u00f6konomist Mari Tamme s\u00f5nul on aasta alguses toimunud tulumaksu muudatused inimeste rahalist seisu toetanud.<\/p>\n
“Inimestel ei ole siis raha j\u00e4\u00e4nud ainult tarbimiseks, vaid ka laenumaksete tasumiseks ja ka uute laenude v\u00f5tmiseks. Selge on ka see, et L\u00e4his-Idas toimuv s\u00f5jaline konflikt on sellist ebakindlust edasise majanduse arengu suhtes suurendanud. See t\u00e4hendab ka, et ettev\u00f5tete ja inimeste olukorda v\u00f5ib ka mingil m\u00e4\u00e4ral pihta sellest saada,” \u00fctles Tamm.<\/p>\n
L\u00e4his-Ida kriis muutis finantsturud ebakindlaks ja karmistas rahastamist. Euroopa Keskpank aprillis intresse ei muutnud, j\u00e4ttes hoiustamise m\u00e4\u00e4ra kahele protsendile. Euribor on juba t\u00f5usnud ja ka Keskpank v\u00f5ib selle aasta jooksul mitmel korral intresse t\u00f5sta.<\/p>\n
Eesti Panga president Madis M\u00fclleri s\u00f5nul v\u00f5iks Euroopa Keskpank hoiuse intressim\u00e4\u00e4ra n\u00e4iteks 2,5 protsendini v\u00f5i k\u00f5rgemalegi t\u00f5sta.<\/p>\n
“Tavaliselt euribori intressim\u00e4\u00e4r on veel pisut Keskpanga intressim\u00e4\u00e4radest k\u00f5rgemal. Kui meil t\u00e4na on kuue kuu euribor on umbes 2,5 protsenti, siis kui Keskpank enda intressim\u00e4\u00e4radega samale tasemele j\u00f5uab, siis v\u00f5ib-olla euribor saab pisut veel k\u00f5rgemale minna,” s\u00f5nas M\u00fcller.<\/p>\n
SEB panga kapitaliturgude maakleri Erik Lauri s\u00f5nul on euribor muutnud laenud kallimaks.<\/p>\n
“Kui v\u00f5tta keskmiseks laenuks 150 000 euro suurune laen ja selle pikkus oleks 30 aastat, siis praegu on kuue kuu euribor viimase paari kuuga t\u00f5usnud 0,4 protsenti. Sellisel juhul t\u00e4hendaks see keskmisel inimesel laenumakset kuskil 36 eurot rohkem. Kui vaadata 12 kuu euribori v\u00f5i siis mid-swap-ide ( ostu- ja m\u00fc\u00fcgihinna keskmine) taset, siis n\u00e4hakse, et see v\u00f5ib kuskil kolme protsendi tasemele j\u00e4rgneva aasta-kahe jooksul [t\u00f5usta],” \u00fctles Laur.<\/p>\n
Kriisi s\u00fcgavusest oleneb, kui suureks v\u00f5ib kasvada pankades halbade laenude osakaal. Praegu on see 0,5 protsenti.<\/p>\n
“K\u00f5ige negatiivsema stsenaariumi korral, kus me siis n\u00e4eme Eesti majanduses majanduslangust ja \u00fcsnagi k\u00f5rget inflatsiooni, siis t\u00f5useb pikemaajaliselt t\u00e4htajaks tasumata laenude osakaal sinna 1,5 protsendini laenuportfellist. Samas nende katmisega tulevad pangad oma kasumi arvelt toime,” \u00fctles Tamm.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"S\u00f5jaline konflikt L\u00e4his-Idas on suurendanud pankade riske ja intressi-m\u00e4\u00e4rade t\u00f5usuga on laenud muutunud kallimaks. Negatiivse stsenaariumi kohaselt t\u00f5useb…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17560,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,2183,34,36,3721,16313,16325],"class_list":{"0":"post-177225","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-eesti-pank","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-euribor","17":"tag-laenud","18":"tag-majanduskeskkond"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116568152162423475","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177225","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177225"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177225\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17560"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177225"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177225"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177225"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}