Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt (Reformierakond) on valmis saanud uue versiooni kliimakindla majanduse seadusest ja plaanib saada sellele neljap\u00e4eval valitsuse kabinetiistungil p\u00f5him\u00f5ttelise heakskiidu. Koalitsioon plaanib enne j\u00e4rgmise aasta valimisi seaduse vastu v\u00f5tta.<\/p>\n
Teisip\u00e4eval \u00fctles peaminister Kristen Michal Vikerraadio saates “Stuudios on peaminister”, et tema hinnangul l\u00e4heb kliimaseadus enne suve menetlusse ja s\u00fcgisel v\u00f5etakse see ka vastu.<\/p>\n
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt \u00fctles, et t\u00f5epoolest, uus seadus on valmis. Kui valitsus kabinetiistungil selle heaks kiidab, siis viib ta selle ka valitsuse istungile, misj\u00e4rel saaks riigikogu selle veel enne valimisi vastu v\u00f5tta.<\/p>\n
“Koalitsioonis on meil selles k\u00fcsimuses \u00fchine arusaam ja ma arvan, et maailmavaateliselt peaks selliste eesm\u00e4rkide seadustamine olema ka sotsiaaldemokraatidele vastuv\u00f5etav,” \u00fctles Sutt.<\/p>\n
Uues seaduses enam ei ole sektorip\u00f5hiseid heitme v\u00e4hendamise eesm\u00e4rke, mis j\u00e4\u00e4vad Suti s\u00f5nul niinimetatud teekaartidesse.<\/p>\n
Tervikuna sisaldab seadus \u00fcldisemat v\u00e4henduseesm\u00e4rki \u2013 v\u00e4hendada kasvuhoonegaaside heidet 2022. aasta heitmekogusega v\u00f5rreldes 2030. aastaks \u00fcheksa protsenti, 2035. aastaks 29 protsenti ja 2040. aastaks 51 protsenti. Lisaks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus.<\/p>\n
Kuidas nende eesm\u00e4rkide saavutamine tagada, seadusest v\u00e4lja ei tule, aga ka siin viitab Sutt taas teekaartidele.<\/p>\n
Lisaks eesm\u00e4rkide paikaseadmisele k\u00e4sib seadus luua ministeeriumitel kliimamuutustega kohanemise eesm\u00e4rgid.<\/p>\n
Kohalikud omavalitsused peavad koostama oma energia- ja kliimakavad, mida nad peavad ka regulaarselt uuendama.<\/p>\n
Samuti loodaks seaduse alusel kliiman\u00f5ukogu ja riik peaks hakkama koostama igal aastal riiklikku kliimaaruannet. Samuti peaks riik v\u00e4ltima fossiilk\u00fctustesse investeerimist.<\/p>\n
Kokku on kliimakindla majanduse seaduse eeln\u00f5u kuus lehek\u00fclge.<\/p>\n
Suti s\u00f5nul annaks eeln\u00f5u n\u00fc\u00fcd kindlustunde seaduse tasemel, et Eesti liigub puhtama ja konkurentsiv\u00f5imelisema majanduse suunas.<\/p>\n
“V\u00e4hem tossavaid korstnaid, v\u00e4iksema heitega transport, puhas energeetika, need on k\u00f5ik selle \u00fche pusle t\u00fckid ja neid samu tegevusi me teeme nii ehk nii. Lihtsalt n\u00fc\u00fcd me kordame sellesama p\u00f5him\u00f5tte ka seaduse tasandil \u00fcle ja see on hea,” \u00fctles Sutt.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul ei ole tegu pelgalt deklaratiivse eeln\u00f5uga. “Seal on v\u00e4ga m\u00f5\u00f5detavad eesm\u00e4rgid, et kui palju 2030., 2035., 2040. ja 2050. aastaks me oma heidet peame v\u00e4hendama,” m\u00e4rkis Sutt.<\/p>\n
“Kas teekaardid vastavad k\u00f5ikidele k\u00fcsimustele igas detailis? Kindlasti mitte, aga nad annavad \u00fcldisema kinnituse, et kuidas me need eesm\u00e4rgid l\u00f5pptulemusena saavutame,” \u00fctles Sutt.<\/p>\n
“Kindlasti on inimesi, kes eelistaks, et k\u00f5ik oleks viimase detailini kirjutatud seaduses. Mina arvan, et k\u00f5ikide asjade viimase detailini seaduses kirjeldamine tegelikult ei anna paremat tulemust, vaid pigem tekitab varem v\u00f5i hiljem kohti, kus seadus ei ole p\u00e4ris eluga koosk\u00f5las. Ja seaduse muutmine on palju keerukam ning aegan\u00f5udvam kui n\u00e4iteks teekaartide kohandamine,” lisas ta.<\/p>\n