T\u00e4iemahulise s\u00f5ja nelja aasta jooksul on Venemaa erinevatel andmetel kaotanud \u00fcle miljoni s\u00f5duri ja Ukraina poole v\u00e4hem \u2013 t\u00e4pseid numbreid varjutab s\u00f5jaudu. Kusjuures alati ei ole asi info varjamises, vaid k\u00fcmned tuhanded ongi s\u00f5jategevuses teadmata kadunud.\u00a0<\/p>\n
\u00dcks v\u00e4heseid asju, milles Venemaa ja Ukraina veel koost\u00f6\u00f6d teevad, on langenute vahetamine, aga otseses m\u00f5ttes inimt\u00fckkides sobramine on meeletult vaevarikas nii tehniliselt kui vaimselt.<\/p>\n
T\u0161ernivtsi oblast asub rindest 1200 kilomeetri kaugusel, Euroopa Liidu piir on vaid paar kilomeetrit. V\u00e4ikeses Hori\u0161ni \u0160erivtsi k\u00fclas austatati langenut, kelle tema komand\u00f6r t\u00f5i koju Donbassi p\u00f5rgust.<\/p>\n
“Te olete oma poja \u00fcle kindlasti uhke?” k\u00fcsis komand\u00f6r.<\/p>\n
“Ta v\u00f5itles l\u00f5puni v\u00e4lja,” vastas ema.<\/p>\n
63. mehhaniseeritud brigaadi komand\u00f6r, varjunimega “Hunt” ei tea v\u00f5i taha \u00f6elda, palju kamraade ta on s\u00f5jas kaotanud.<\/p>\n
“Alates suure sissetungi algusest oleme kahjuks paljud kaotanud. Ennek\u00f5ike oleme me andnud omavahel lubaduse, et langenud kaaslase surnukeha tuleb igal juhul k\u00e4tte saada. Mis ka poleks. See k\u00f5lab kohutavalt, aga kas v\u00f5i \u00fcks kehaosa, et l\u00e4hedastel oleks midagi maha matta,” \u00fctles “Hunt”.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul pole see aga alati v\u00f5imalik.<\/p>\n
“On palju juhtumeid, kus\u2026 Ma ei saa sellest r\u00e4\u00e4kida,” k\u00f5neles “Hunt”.\u00a0<\/p>\n
Rahvusvahelised organisatsioonid hindavad, et Venemaa on t\u00e4iemahulises s\u00f5jas nelja aastaga kaotanud umbes 1,2 miljonit langenute v\u00f5i haavatutena, Ukraina poole v\u00e4hem. Arvatakse, et lahingus surnuid on Vene poolel \u00fcle 300 000, Ukraina poolel kuni 140 000.<\/p>\n
Odessa on rindest linnulennult 200 kilomeetri kaugusel ja siin asub riigi \u00fcks suurim kogumis- ja tuvastamispunkt, kuhu tuuakse tundmatud langenud. Neid on nii palju, et hoiustamiseks kasutatakse k\u00fclmvaguneid, mis kunagi transportisid toitu. Ainu\u00fcksi siin on sadakond hukkunut.<\/p>\n
Kohtuarst Oleksandr Jant\u0161ukovi s\u00f5nul hoitakse iga surnukeha geneetilist materjali vagunis, kus k\u00f5ik on nummerdatud ning j\u00e4rjekorda pandud.\u00a0\u00a0<\/p>\n
“Selles kilekotis on reieluu ja \u00f5lavarreluu. Need eemaldati surnukeha juurest geneetilise anal\u00fc\u00fcsi l\u00e4biviimiseks,” r\u00e4\u00e4kis Jant\u0161ukov.<\/p>\n
Nelja aastaga on s\u00f5jategevuses ainu\u00fcksi Ukraina poolel teadmata kadunuks j\u00e4\u00e4nud ligi 90 000 inimest. Odessas on hetkel hoiul 1700 arvatava Ukraina v\u00f5itleja s\u00e4ilmed. Just nimelt “arvatava”, sest sageli j\u00f5uavad nad siia tundmatuseni moondunud kujul.<\/p>\n
Patoloogide omavahelist arutelu kuulates selgub n\u00e4iteks, et surnukeha oli p\u00f5lenud ning ilmselt kuhugi, v\u00f5ib-olla autosse, kinni j\u00e4\u00e4nud.<\/p>\n
Samuti v\u00f5tavad nad s\u00f5rmej\u00e4lgi ning eemaldavad rangluu koos alumise l\u00f5ualuu killuga geneetilise anal\u00fc\u00fcsiteostamiseks.<\/p>\n
“Rangluu ja pikad luud, nagu n\u00e4iteks reieluu, on DNA-proovi tegemiseks k\u00f5ige sobivamad,” selgitas \u00fcks patoloog.<\/p>\n
Hetkel on enamiku nende meeste ja naiste s\u00e4ilmetel ainult markeriga koti peale kirjutatud kood ja tuvastuspunkti saabumise kuup\u00e4ev. Edasi v\u00f5rreldakse DNA proove andmetega, mille andsid sugulased, kes kaotsi j\u00e4\u00e4nud l\u00e4hedast otsivad.<\/p>\n
Surnukehad \u00fcritatakse siiski l\u00e4hedastele tagasi anda.<\/p>\n
Lootus sureb viimasena<\/p>\n
\u00dcks neist, kes otsib oma poega ja andis koos teiste pereliikmetega DNA-proovi, on Tatjana.<\/p>\n
“See on minu poeg. Viie p\u00e4evaga j\u00e4id 30 poissi kadunuks. Viimast korda r\u00e4\u00e4kis ta meiega 22. m\u00e4rtsil. Samal p\u00e4eval tuli uudis, et ta j\u00e4i j\u00e4ljetult kadunuks,” s\u00f5nas Tatjana ning j\u00e4tkas: ” V\u00f5imalik, et ta sai vigastada ja venelased v\u00f5tsid ta vangi. Annaksin \u00fcksk\u00f5ik mida, et ta tagasi saada.”<\/p>\n
Tatjana poeg pole vangide nimekirjas ja tema teadaolevalt viimasele asukohale ei p\u00e4\u00e4se keegi ligi, sest see on vaenlase tule all. Ametlikult on mees teadmata kadunud.<\/p>\n
Tatjana leidis ise \u00fche Venemaa propagandavideo ukrainlaste tapmisest droonidega, millel v\u00f5ib olla tema poeg.<\/p>\n
“See video on sellest kohast, kus nad kadunuks j\u00e4id. Samast p\u00e4evast ja sellest ajast, kui me temaga viimati kontaktis olime. Seda on v\u00e4ga raske vaadata, aga ma vaatan seda iga p\u00e4ev, sest mul pole midagi muud,” lausus Tatjana.<\/p>\n
Samamoodi on teadmata kadunud Inna abikaasa M\u00f5hhailo. Kolme v\u00e4ikese lapse isa mobiliseeriti ja saadeti Pokrovskisse, Donetski piirkonnas, kus k\u00e4isid k\u00f5ige raskemad lahingud.<\/p>\n
“Seal oli v\u00e4ga hirmus. Polnud mingeid uudiseid, \u00fchendust ei saanud v\u00f5tta. Nad anusid oma komand\u00f6ri, et neil taanduda lubataks, sest vaenlased olid nad \u00fcmber piiranud. Nad v\u00f5itlesid nendega otseselt. Palusid ennast \u00e4ra saata, sest muidu ei p\u00e4\u00e4se nad eluga. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval \u00f6eldi mulle, et ta on j\u00e4ljetult kadunud,” r\u00e4\u00e4kis Inna.<\/p>\n
Inna usub, et abikaasa on kusagil elus.<\/p>\n
“Esimestel p\u00e4evadel p\u00e4rast seda ma ei s\u00f6\u00f6nud ega maganud, ei tundnud \u00fcldse midagi. Lapsed h\u00fc\u00fcdsid ema, aga mina ei kuulnud ega n\u00e4inud neid.\u00a0 Alla anda ei tohi, sest kes teda siis veel otsib,kui mina alla annan? Mitte keegi. Ma ei arva mitte p\u00e4evagi, et ta on surnud. Ma usun ja tean, et ta on elus. Ta tuleb tagasi ja k\u00f5ik saab korda. Ta lubas meile, et tuleb igal juhul tagasi,” k\u00f5neles Inna.<\/p>\n
Surnukehasid koguvad vabatahtlikud<\/p>\n
\u00dcldjuhul hoitakse infot surnute kohta salajas, aga Ukraina otsustas seda n\u00e4idata. \u00dchelt poolt on see s\u00f5num, et kuigi rahul\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised Venemaaga on seni luhtunud, siis s\u00f5durite surnukehade vahetus Punase Risti vahendusel toimib. Teisalt on s\u00f5num, et Venemaa j\u00e4tab palju oma soldatite p\u00f5rmusid lahinguv\u00e4ljale maha.<\/p>\n
See morbiidne vahetuskaup t\u00e4hendab, et keegi peab langenud kokku koguma kas vaenupoolte vahelisel eikellegimaal v\u00f5i siis, kui aktiivne lahingutegevus on lakanud ja ka \u00fcksuste meedikud lahkunud.\u00a0<\/p>\n
Donbassi piirkonnas s\u00fcndinud ja kasvanud vabatahtlik Oleksi Jukov t\u00e4idab alates konflikti algusest 2014. aastal just seda l\u00fcnka.<\/p>\n
“See j\u00e4\u00e4b inimestest j\u00e4rele. Midagi muud ei j\u00e4\u00e4 alles. Seal plahvatas miin, seal veel \u00fcks. Siin on \u00fcks jalav\u00e4emiin. L\u00e4hed jalaga vastu ja see paiskab sind 5-10 meetrit eemale,” \u00fctles Jukov saapast v\u00e4ljaturritavat jalaluud vaadates.<\/p>\n
Kunagi laiusid siin Euroopa \u00fched viljakamad nisup\u00f5llud. N\u00fc\u00fcd on samad p\u00f5llud t\u00e4is k\u00fclvatud hoopis s\u00f5durite laipu. Jurkovi asutatud vabatahtlike r\u00fchm, mis kannab nime Platsdarm, liigub ringi keset miiniv\u00e4lju, pea pidevalt droonide vaatev\u00e4ljas ja sageli ka suurt\u00fckitule all, et \u00e4ra tuua mahaj\u00e4etud surnukehad.<\/p>\n
“Surnukehad on siin igal pool laiali. Siis tulevad veel koerad ja kodusead jaole. Kodusead on k\u00f5ige hirmsamad. Nad kaevavad augu ja pistavad surnukehad seal nahka. S\u00e4tivad ennast laiba k\u00f5rvale ja s\u00f6\u00f6vad seal isu t\u00e4is,” selgitas Jurkov.<\/p>\n
Jurkov on enda arvepidamise j\u00e4rgi aastate jooksul \u00e4ra toonud 3500 inimese s\u00e4ilmed.<\/p>\n
“Ma tunnen valu iga hinge p\u00e4rast, olgu ta venelane v\u00f5i ukrainlane,” \u00fctles Jukov ning lisas: “Nad on rusude alla maetud, purustatud surnukehad, kusagil metsavilus v\u00f5i lahingv\u00e4ljal.”<\/p>\n
Tegevust rahastatakse eraannetustest, aga surnukehad edastatakse riikliku s\u00fcsteemi kaudu tuvastamiseks v\u00f5i vahetuseks Venemaaga, koos kogu infoga, mis on v\u00f5imalik leida.<\/p>\n
“Varustuse ja materjali p\u00f5hjal on see \u00fche vene s\u00f5duri laip. Me otsime n\u00fc\u00fcd laibalt \u00e4ratuntavaid jooni ja dokumente,” \u00fctles Jurkov ning j\u00e4tkas:\u00a0 “K\u00f5ik need surnukehad, mille leiame ja mis on vene s\u00f5durite omad, antakse vahetuse k\u00e4igus Vene poolele \u00fcle ja saadetakse Venemaale. Meie tagastame nende omad ja nemad meie omad.”<\/p>\n
J\u00e4rgmise surnukeha juures on Jurkovi s\u00f5nul n\u00e4ha, et see oli mitu kuud vee sees vedelenud. Sellep\u00e4rast oligi see nii halvas seisundis..<\/p>\n
Iga p\u00e4ev saab surma umbes 1000 Vene s\u00f5durit. Enamik s\u00e4ilmeid on Vene mundris, sest nende kaotused on kordades suuremad ning laibad j\u00e4etakse tihti maha.\u00a0<\/p>\n
“Me saadame Vene s\u00f5dureid koju, et nende l\u00e4hedased ja sugulased n\u00e4eks, kui hirmus surm siin on. Et nad meiega valu jagaksid ning teaksid, et nende l\u00e4hedased surid. Nad ei n\u00e4e neid enam kunagi ega saa neid enam kunagi kallistada,” \u00fctles Jurkov.<\/p>\n
Vabatahtliku s\u00f5nul saadetakse laipu Venemaale, et ka seal saadaks aru, et s\u00f5durid tulid ja surid Ukrainas poliitikute ja poliitika nimel.<\/p>\n
V\u00e4ga paljud pered m\u00f5lemal pool rindejoont on kaotanud l\u00e4hedasi. Matused, millest lugu alustasime, said v\u00f5imalikuks t\u00e4nu sellele, et langenu tuvastati.<\/p>\n
Eksperdid \u00fctlevad, et isegi kui kahurid vaikiksid homme, kulub lahinguv\u00e4ljalt leitud s\u00e4ilmete identifitseerimiseks pikki aastaid. Odessa keskuses on siiani suudetud tuvastada vaid 10 protsenti surnukehadest.<\/p>\n
Tuvastamise k\u00e4igus leitakse langenud s\u00f5durite taskust kirju naistele ja laste joonistusi, kus kirjas: “Issi, me armastame sind ja ootame sind koju.” \u00dche kohtuarsti s\u00f5nul ongi see t\u00f6\u00f6 \u00fcks r\u00e4ngemaid pooli.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4iemahulise s\u00f5ja nelja aasta jooksul on Venemaa erinevatel andmetel kaotanud \u00fcle miljoni s\u00f5duri ja Ukraina poole v\u00e4hem \u2013…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177394,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,79834,79835,28,29,95,19,434,25,23,24,124,22,20,96,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-177393","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-langenud-sodurid","19":"tag-langenute-tuvastamine","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-pealtnagija","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-ukraina-soda","29":"tag-uldised-uudised","30":"tag-uudised","31":"tag-venemaa","32":"tag-viimased-uudised","33":"tag-world","34":"tag-world-news","35":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116569025053998226","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177393","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177393"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177393\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177394"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177393"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177393"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177393"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}