{"id":177448,"date":"2026-05-13T21:54:14","date_gmt":"2026-05-13T21:54:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/177448\/"},"modified":"2026-05-13T21:54:14","modified_gmt":"2026-05-13T21:54:14","slug":"jurist-vastab-kui-palju-tohib-inkassofirma-viivist-nouda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/177448\/","title":{"rendered":"JURIST VASTAB | Kui palju tohib inkassofirma viivist n\u00f5uda?"},"content":{"rendered":"

\u201eSeda sellep\u00e4rast, et inkassofirmad ei lase ennast seadustest h\u00e4irida ning n\u00f5uavad t\u00e4naseni v\u00f5lgnikelt ebaseaduslikke viiviseid,\u201c s\u00f5nab HUGO.legali<\/a> jurist Merike Roosileht, kes v\u00f5tab pilbasteks lahti, kui suurt viivist v\u00f5ib seaduse j\u00e4rgi n\u00f5uda. \u201eRahalise kohustuse t\u00e4itmisega viivitamise korral v\u00f5ib v\u00f5lausaldaja n\u00f5uda v\u00f5lgnikult viivist alates kohustuse sissen\u00f5utavaks muutumisest kuni kohase t\u00e4itmiseni, kuid viivise suurus peab olema seadusj\u00e4rgne,\u201c r\u00f5hutab ta.<\/p>\n

Mis on seadusj\u00e4rgne viivisem\u00e4\u00e4r?<\/p>\n

\u201eSeadusj\u00e4rgne viivisem\u00e4\u00e4r omab t\u00e4htsust eelk\u00f5ige juhul, kui pooled ei ole viivisem\u00e4\u00e4ras kokku leppinud v\u00f5i kui see kokkulepe osutub t\u00fchiseks. Tuleb t\u00e4hele panna, et seadusj\u00e4rgse viivisem\u00e4\u00e4ra muutumine ei m\u00f5juta lepingus kokku lepitud viivisem\u00e4\u00e4rasid, v\u00e4lja arvatud juhul, kui lepingus on viivisem\u00e4\u00e4ra suurus seatud s\u00f5ltuvusse seadusj\u00e4rgsest viivisem\u00e4\u00e4rast,\u201c toob v\u00e4lja HUGO.legali jurist \u00dclle Aliorg.<\/p>\n

V\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 113 lg 1<\/a> seab seadusj\u00e4rgse viivisem\u00e4\u00e4ra s\u00f5ltuvusse Euroopa Keskpanga p\u00f5hirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatavast viimase poolaasta intressim\u00e4\u00e4rast, mis avaldatakse igal aastal 1. jaanuariks ja 1. juuliks Eesti Panga kodulehel<\/a>. Seadusj\u00e4rgse viivisem\u00e4\u00e4ra leiab, kui lisada Eesti Panga kodulehel avaldatud viimasele intressim\u00e4\u00e4rale (2026. aasta maikuu seisuga on see 2,15%) 8% aastas.<\/p>\n

Lihtsaim viis teada saada, kui palju on seadusj\u00e4rgne viivis ja aastaintress, on kasutada viivisekalkulaatorit<\/a>.<\/p>\n

Intress ja viivis<\/p>\n

<\/p>\n

Riigikohtu pikaaegse praktika kohaselt ei saa intressi ja viivist korraga n\u00f5uda.<\/p>\n

\u201eKui Euroopa Liidu \u00f5igus ei erista intressi ja viivitusintressi ehk viivist, siis v\u00f5la\u00f5igusseaduse j\u00e4rgi on \u201eviivis\u201c l\u00fchem vorm s\u00f5nast \u201eviivitusintress\u201c. Seega tuleb vahet teha intressil ja viivitusintressil. Riigikohtu pikaaegse praktika kohaselt ei saa intressi ja viivist korraga n\u00f5uda. Alates kohustuse sissen\u00f5utavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine \u00f5igusliku aluse ning edasi tuleb k\u00f5ne alla \u00fcksnes viivise arvestamine,\u201c selgitab Merike Roosileht.<\/p>\n

Eeltoodud p\u00f5him\u00f5ttest tulenevalt saab saadud laenusummalt arvestada intressi kuni lepingus kokkulepitud laenu tagastamise kuup\u00e4evani v\u00f5i laenulepingu erakorralise \u00fcles\u00fctlemise p\u00e4eva seisuga. Edasi saab n\u00f5uda tasumisega viivitamisel vaid viiviseid ja seda ainult p\u00f5hiv\u00f5lalt.<\/p>\n

Inkassofirmade ebaseaduslikud intressid ja viivised<\/p>\n

Roosilehe s\u00f5nul on inkassofirmades levinud praktika, et n\u00f5utakse v\u00f5lgnikult sissen\u00f5utavaks muutunud summalt nii intressi kui ka viivitusintressi, mis aga ei ole \u00f5ige. \u201eV\u00f5lgnikuga lepitakse kokku v\u00f5lgnevuse tasumine maksegraafiku alusel selliselt, et kogu v\u00f5lgnevuse summale lisatakse juurde veel kord intress, millele lisandub osamakse tasumisega viivitamisel veel t\u00e4iendav viivis. Sisuliselt tasub v\u00f5lgnik intressi ja viivist juba sissen\u00f5utavaks muutunud intressilt ja viiviselt, mis aga ei ole lubatud, kuid need on faktid, mida inkassofirmad v\u00f5lglasele ei r\u00e4\u00e4gi,\u201c nendib Roosileht.<\/p>\n

\u201eSisuliselt on inkassofirmade poolt s\u00f5lmitavad maksegraafikud laenude refinantseerimislepingud. Sellisel juhul tuleb v\u00e4lja selgitada, millise osa refinantseerimislepingu j\u00e4rgi n\u00f5utavast summast moodustab varasem p\u00f5hiv\u00f5lg, millise osa intress ja millise lepingu t\u00e4itmata j\u00e4tmisest tulenev viivis,\u201c loetleb jurist.<\/p>\n

Viivist ei ole lubatud n\u00f5uda intressi tasumisega viivitamise korral<\/p>\n

Riigikohus on selgitanud, et v\u00f5la\u00f5igusseaduses ei sisaldu keeldu p\u00f5hiv\u00f5lalt intressi ja viivise n\u00f5udmiseks. Seega, kui p\u00f5hiv\u00f5la suurus on tuvastatud, ei saa kerkida k\u00fcsimust sellelt intressi v\u00f5i viivise arvestamise lubamatusest.<\/p>\n

<\/p>\n

V\u00f5lgniku kahjuks k\u00f5rvalekalduv kokkulepe on t\u00fchine.<\/p>\n

Kuid viivist ei ole lubatud n\u00f5uda intressi tasumisega viivitamise korral. V\u00f5lgniku kahjuks k\u00f5rvalekalduv kokkulepe on t\u00fchine. V\u00f5la\u00f5igusseadus keelab nimetatud kokkulepped nii etteulatuvalt kui ka p\u00e4rast intressi (sh viivise) sissen\u00f5utavaks muutumist.<\/p>\n

Poolte kokkuleppel v\u00f5ib v\u00f5lgnevuselt intressi n\u00f5uda<\/p>\n

V\u00f5la\u00f5igusseaduse kohaldumist ei saa kunstlikult v\u00e4ltida n\u00e4iteks vaid makset\u00e4htaja pikendamisega ehk sisuliselt olemasoleva lepingu muutmisega. Riigikohtu hinnangul ei v\u00e4lista eeltoodu aga poolte kokkuleppel kogu seniselt v\u00f5lgnevuselt, sh sissen\u00f5utavaks muutunud intressilt ja viiviselt, intressi n\u00f5udmist. Seadus piirab v\u00f5lausaldaja \u00f5igust n\u00f5uda viivist nii intressilt kui ka viiviselt.<\/p>\n

\u201eSeega on riigikohtu seisukoht, et seadus ei keela arvestada sissen\u00f5utavaks muutunud intressilt ja viiviselt intressi. Kui v\u00f5lgnik satub kohustuste t\u00e4itmisega uuesti viivitusse, siis keelab seadus sissen\u00f5utavaks muutunud intressilt ja viiviselt viivise arvestamise,\u201c t\u00e4psustab Merike Roosileht erinevust.<\/p>\n

Tarbija saab n\u00f5uda ebam\u00f5istlikult k\u00f5rge viivise v\u00e4hendamist<\/p>\n

Inkassofirmade n\u00f5uete puhul lisandub tavaliselt osamakse tasumisega viivitamisel viivis viivisem\u00e4\u00e4raga 0,06% p\u00e4evas, mis on riigikohtu praktika kohaselt lubatud maksimumm\u00e4\u00e4r. Viivis, mis \u00fcletab seadusj\u00e4rgset viivisem\u00e4\u00e4ra enam kui kolm korda, on riigikohtu praktika kohaselt t\u00fchine ja sellest k\u00f5rgemat m\u00e4\u00e4ra ei saa tarbijale kohaldada.<\/p>\n

\u201eJuhul, kui kokkulepitud viivisem\u00e4\u00e4r on ebam\u00f5istlikult k\u00f5rge ja t\u00fchine, saab tarbijast v\u00f5lgnik n\u00f5uda viivise v\u00e4hendamist ja tal tuleb tasuda viivist seadusj\u00e4rgses m\u00e4\u00e4ras. Kuid v\u00f5lgnik ei pruugi alati teada k\u00f5iki seadusen\u00fcansse, mist\u00f5ttu on oluline oma \u00f5iguste kaitseks lasta juristil inkasson\u00f5ue \u00fcle vaadata, enne kui ebaseaduslik n\u00f5ue omaks v\u00f5tta,\u201c paneb Roosileht s\u00fcdamele.<\/p>\n

Seadus ja riigikohtu praktika<\/p>\n

<\/p>\n

Kohtud on paika pannud, et viiviseid m\u00f5istetakse v\u00e4lja peaaegu alati vaid p\u00f5hiv\u00f5la summa ulatuses.<\/p>\n

Kuigi seadus era\u00f5iguslikes suhetes lubatud kokkuleppeliste intressi- ja viivisem\u00e4\u00e4rade \u00fclempiiri ei s\u00e4testa, saab hinnangu andmisel v\u00f5tta arvesse riigikohtu praktikast tulenevad piirid. Riigikohtu tsiviilkolleegium on varem leidnud, et t\u00fchine on tarbijaga s\u00f5lmitud v\u00f5la\u00f5igusliku kokkuleppe puhul viivisem\u00e4\u00e4r, mis \u00fcletab seadusest tulenevat viivisem\u00e4\u00e4ra kolm korda.<\/p>\n

Kohtud on paika pannud, et viiviseid m\u00f5istetakse v\u00e4lja peaaegu alati vaid p\u00f5hiv\u00f5la summa ulatuses. Seadus lubab ka rohkem viiviseid v\u00e4lja m\u00f5ista, aga seda v\u00e4ga erandlikel juhtudel \u2013 n\u00e4iteks kui pahatahtlik v\u00f5lgnik on tekitanud v\u00f5lausaldajale reaalse kahju.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (9)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u201eSeda sellep\u00e4rast, et inkassofirmad ei lase ennast seadustest h\u00e4irida ning n\u00f5uavad t\u00e4naseni v\u00f5lgnikelt ebaseaduslikke viiviseid,\u201c s\u00f5nab HUGO.legali jurist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177449,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,79840,79841,79842],"class_list":{"0":"post-177448","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-inkasso","16":"tag-jurist-vastab","17":"tag-viivis"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116569497129314224","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177448","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177448"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177448\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177449"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177448"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177448"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177448"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}