“Kliimaministeeriumi eesm\u00e4rk on tagada Eesti ehitusmaavarade varustuskindlus, milleks on vaja aja- ja asjakohast \u00fclevaadet ehitusmaavarade ressurssidest, meie varudest ja vajadustest. Nii saame efektiivsemalt planeerida ja suunata maavarade uurimist\u00a0ning\u00a0kaevandamist,\u201c\u00a0selgitab\u00a0Kliimaministeeriumi maavarade osakonna ehitusmaavarade valdkonna juht Harry Kuivkaev.\u00a0<\/p>\n
Kuivkaevu s\u00f5nul v\u00f5ib Eesti ehitusmaavarade varustuskindlust hinnata uuendatud andmete alusel \u00fcldiselt rahuldavaks, sest enamikes maakondades on ehitusmaavarade varustuskindlus tagatud,\u00a0kuid osas maavara liikides vajab veel suurendamist.\u00a0<\/p>\n
K\u00f5rgekvaliteedilise\u00a0lubja- ja\u00a0dolokivi\u00a0varustuskindlus Harjumaal ja Raplamaal on endiselt kriitiline, kuid olukord\u00a0on\u00a0v\u00f5rreldes 2025. aastaga\u00a0v\u00e4hesel m\u00e4\u00e4ral\u00a0paranenud\u00a0\u2013 Harju maakonnas on maavara\u00a0varustuskindlus t\u00f5usnud\u00a0kaheksalt aastalt k\u00fcmnele aastale\u00a0ja Raplamaal viielt\u00a0aastalt\u00a0kuuele aastale.\u00a0Selle on tinginud asjaolu,\u00a0et\u00a0k\u00f5rgekvaliteedilise\u00a0lubja- ja\u00a0dolokivi\u00a0vajadus\u00a0on v\u00e4henenud.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Samuti n\u00e4itab Kliimaministeeriumi v\u00e4rske \u00fclevaade, et t\u00e4iendavalt on vaja t\u00f5sta Rapla maakonnas ehitusliiva varustuskindlust, mis\u00a0pole k\u00fcll\u00a0v\u00f5rreldes eelmise aastaga\u00a0muutunud, kuid\u00a0varustuskindlus on\u00a0siiski\u00a0tagatud\u00a0k\u00f5igest\u00a0kaheks\u00a0aastaks.\u00a0Ka\u00a0P\u00e4rnumaal\u00a0on\u00a0ehitusliiva varustuskindlus kriitilise piiri\u00a0l\u00e4hedal\u00a0\u2013 ehitusliiva on P\u00e4rnumaal tagatud ligikaudu\u00a0\u00fcheteistk\u00fcmneks\u00a0\u00a0aastaks. Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib lugeda Rail Balticu\u00a0ja\u00a0Libatse-Nurme 2+2 teel\u00f5igu\u00a0ehitusega seoses prognoositav suurem vajadus ehitusliiva j\u00e4rele.\u00a0\u00a0<\/p>\n
V\u00e4ga kriitiline\u00a0on\u00a0olukord ehitusliiva\u00a0varustuskindlusega\u00a0J\u00e4rvamaal, kus maavara j\u00e4tkub k\u00f5igest \u00fcheks aastaks. P\u00f5hjuseks on\u00a0kordades suurenenud vajadus\u00a0M\u00e4o-Imavere\u00a02+2 teel\u00f5igu ehitamise t\u00f5ttu. Ehitusliiva puuduj\u00e4\u00e4ki J\u00e4rvamaal\u00a0saaks leevendada naabermaakondade varude arvelt, n\u00e4iteks\u00a0kasutades\u00a0J\u00f5geva- ja Viljandimaa ehitusliiva\u00a0varusid.\u00a0<\/p>\n
Varustuskindluse pikemaajaliseks tagamiseks on riik algatanud\u00a0Harju\u00a0maakonnas\u00a0maavarade teemaplaneeringu, mille eesm\u00e4rk on koost\u00f6\u00f6s erinevate osapooltega m\u00e4\u00e4ratleda alad ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. L\u00fchiajaliselt aitavad varustuskindlust suurendada t\u00e4iendavad load ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks. Tegemist on pideva protsessiga, kus koost\u00f6\u00f6s Keskkonnaameti, ettev\u00f5tete, kohalike omavalitsuste ning huvitatud osapooltega leitakse lahendusi, kas ja kuidas tegevusi lubada.\u00a0\u00a0<\/p>\n
Kuna k\u00f5iki ehitusmaavarade liike igas maakonnas ei leidu v\u00f5i leidub v\u00e4ikses mahus, tuleb arvestada ka naabermaakondade v\u00f5imalustega. Varustuskindluse tagatuse t\u00f5stmisel on tarvis l\u00e4bi viia maavarade uuringuid ja kaardistamist, mis annavad informatsiooni,\u00a0kas, millises koguses ja kvaliteediga maavara kuskil leidub.\u00a0Sobiva asukoha leidmisel on kaevandamisloa taotlemisel vaja kokku leppida v\u00f5imalused ja tingimused nii taotlejal, kohalikul omavalitsusel, Keskkonnaametil kui teistel huvitatud osapooltel.\u00a0\u00a0<\/p>\n