Riigikogu v\u00f5ttis t\u00e4nasel istungil vastu viis seadust ja l\u00f5petas kolme eeln\u00f5u teise lugemise.<\/p>\n
Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse algatatud kriminaalmenetluse seadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse (teabevahetus Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ja Europoliga) (784 SE<\/a>), millega v\u00f5etakse \u00fcle ELi riikide \u00f5iguskaitseasutuste vahelist teabevahetust k\u00e4sitlev niinimetatud Rootsi direktiiv.<\/p>\n Direktiivi kohaselt peavad k\u00f5ik ELi liikmesriikide \u00f5iguskaitseasutused vahetama teavet, mida on vaja s\u00fc\u00fctegude t\u00f5kestamiseks, avastamiseks v\u00f5i uurimiseks. Teabevahetus toimub \u00fcldjuhul \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tavate \u00fchtsete kontaktpunktide kaudu. Teiste ELi liikmesriikide \u00f5iguskaitseasutustele ja Europolile tuleb tagada oma riigi asutustega samav\u00e4\u00e4rne ligip\u00e4\u00e4s kuritegevust puudutavale teabele, et avastada ja ennetada kuritegusid, viia l\u00e4bi kriminaalmenetlusi v\u00f5i kuritegevuse vastaseid operatsioone.<\/p>\n Lisaks viiakse seadusega terrorismialase teabevahetuse reeglid vastavusse ELi isikuandmete kaitset k\u00e4sitlevate \u00f5igusnormidega.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmise poolt oli 54, vastu neli ja erapooletuks j\u00e4i \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse (772 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on t\u00f5hustada riigi osaluse valitsemist ning muuta n\u00f5ukogude ja siseauditi regulatsioon selgemaks ja paindlikumaks.<\/p>\n Ministeerium kui osaluse valitseja saab seaduse kohaselt ise valida ja tagasi kutsuda oma esindaja riigi \u00e4ri\u00fchingu n\u00f5ukogus ilma nimetamiskomitee ettepanekuta. See v\u00e4hendab nimetamiskomitee t\u00f6\u00f6koormust ja annab osaluse valitsejale suurema paindlikkuse. Nende sihtasutuste hulk, kus \u00fcks n\u00f5ukogu liige tuleb nimetada rahandusministri ettepanekul, v\u00e4heneb 59-lt 20-le. See kohustus j\u00e4\u00e4b ainult suurematele sihtasutustele.<\/p>\n Oluliselt t\u00f5stetakse siseauditi kohustuse rakendumise l\u00e4vendeid. Uus kohustus tekib, kui bilansimaht \u00fcletab 15 miljonit eurot v\u00f5i tulud 10 miljonit eurot. Siseaudiitorist saab loobuda vaid juhul, kui puudub auditikomitee kohustus ja kasutatakse osaluse valitseja v\u00f5i asutaja siseauditi \u00fcksust. Siseauditi kohustusega \u00e4ri\u00fchingute arv t\u00f5useb 18-lt 19-le ja sihtasutuste arv v\u00e4heneb 47-lt 20-le.<\/p>\n Riigi osalusega \u00e4ri\u00fchingute ja sihtasutuste tegevuse tulemuslikkuse hindamise lihtsustamiseks tugevdatakse osaluse valitseja rolli j\u00e4relevalvajana. Nii \u00e4ri\u00fchingu osaluse valitsejale kui ka sihtasutuse asutaja\u00f5iguste teostajale antakse selges\u00f5naline \u00f5igus tutvuda n\u00f5ukogu t\u00f6\u00f6 ja siseauditi dokumentidega, n\u00e4iteks protokollide ja audititulemustega.<\/p>\n Menetluse k\u00e4igus lisati seadusesse muudatus, mis lubab Ukraina abistamiseks lihtsustatud korras annetada lisaks riigi \u00e4ri\u00fchingutele ka nende t\u00fctarettev\u00f5tjatel. Erandi kehtivust pikendatakse kolme aasta v\u00f5rra ehk 2030. aasta l\u00f5puni.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Anastassia Kovalenko-K\u00f5lvart Keskerakonna ja Reili Rand Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonist.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmist toetas 52 ja selle vastu h\u00e4\u00e4letas \u00fcheksa Riigikogu liiget.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse algatatud v\u00f5la\u00f5igusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (796 SE<\/a>), mille kohaselt peab saama veebiostust 14 p\u00e4eva jooksul loobuda sama lihtsalt, kui internetipoest asja soetada. Selleks peab veebipoes olema taganemisfunktsioon ehk taganemisnupp. Seaduse j\u00e4rgi peab ka teenuse l\u00f5petamine olema sama lihtne kui teenuse tellimine. See t\u00e4hendab, et muudatuse j\u00f5ustumisel ei saa enam n\u00f5uda, et n\u00e4iteks interneti- v\u00f5i mobiilsidelepingu saab s\u00f5lmida veebis, aga selle l\u00f5petamiseks peab minema kontorisse.<\/p>\n \u00dche olulise muudatusena n\u00e4eb seadus ette \u00f5iguse n\u00f5uda veebis asjaajamisel inimsuhtlust. Kui ettev\u00f5tja on suhtluse korraldanud juturoboti kaudu, peab tarbijal olema v\u00f5imalus suunata vestlus p\u00e4ris n\u00f5ustajale. See on oluline eriti juhul, kui finantsteenuse toode on keeruline v\u00f5i roboti standardsed vastused j\u00e4\u00e4vad liiga \u00fcldiseks. Tarbijal peab olema v\u00f5imalus suhelda enne lepingu s\u00f5lmimist inimesega, et veenduda, kas ta on tehingu tingimustest \u00f5igesti aru saanud.<\/p>\n Seadusega v\u00f5etakse Eesti \u00f5igusesse \u00fcle Euroopa Liidu finantsteenuste kaugturustuse direktiiv, mis kohandab tarbijakaitse n\u00f5uded nutiajastu kasutusloogikaga, kus finantsteenuseid s\u00f5lmitakse \u00fcha enam telefoni, veebivormi v\u00f5i vestlusroboti kaudu. Eesm\u00e4rk on anda tarbijale piisavalt kaitset sidevahenditega s\u00f5lmitud tehingute korral. Lepingueelne teave peab olema esitatud selgelt ja olema kasutajale arusaadav ka v\u00e4ikesel ekraanil.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmise poolt oli 62, vastu seitse ja erapooletuks j\u00e4i \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu riigikaitsekomisjoni algatatud kaitsev\u00e4eteenistuse seaduse muutmise seaduse (ajateenistuse keelen\u00f5ue) (825 SE<\/a>), mille kohaselt peavad k\u00f5ik ajateenistusse asuvad kutsealused valdama alates 2027. aasta algusest v\u00e4hemalt B1-tasemel eesti keelt.<\/p>\n Seadus n\u00e4eb ette, et kui kutsealune ei ole haridust omandanud eesti keeles v\u00f5i tema keeleoskust ei ole v\u00f5imalik andmekogude p\u00f5hjal tuvastada, tuleb tal sooritada B1-taseme keeleeksam. Kui kutsealune B1-taseme eksamit ei soorita, peab ta aasta jooksul l\u00e4bima Integratsiooni Sihtasutuse korraldatava keelekursuse ning seej\u00e4rel eksami uuesti tegema.<\/p>\n Esmakordse keele\u00f5ppe l\u00e4bimise eest tasub riik ning keelekursusel ja tasemeeksamil osalemise eest n\u00e4hakse ette ka h\u00fcvitis. Keeleeksamil ja -kursustel osalemise kogukulud \u2013 hinnanguliselt 400 000 eurot aastas \u2013 kaetakse riigieelarvest.<\/p>\n Samuti n\u00e4eb seadus ette, et kui kutsealune j\u00e4tab korduvalt m\u00f5juva p\u00f5hjuseta keele\u00f5ppesse v\u00f5i tasemeeksamile minemata, saab Kaitseressursside Amet rakendada tema suhtes haldussunnimeetmeid, sealhulgas peatada juhtimis- v\u00f5i jahipidamis\u00f5iguse, aga ka kalastuskaardi v\u00f5i relvadega seotud lubade kehtivuse. Samu meetmeid saab praegu kasutada korduvalt ja p\u00f5hjuseta terviseseisundi hindamisele v\u00f5i ajateenistusse ilmumata j\u00e4tmisel. Ettekirjutuse t\u00e4itmata j\u00e4tmisel m\u00e4\u00e4ratava sunniraha \u00fclemm\u00e4\u00e4r t\u00f5useb seadusega 640 eurolt 1280 eurole. Haldussunnimeetmete rakendamine aitab tagada, et kutsealused ei saaks tahtlikult vajaliku keeletaseme omandamisega viivitada ja seel\u00e4bi k\u00f5rvale hoida ajateenistusse asumisest.<\/p>\n Seletuskirja kohaselt eeldab ajateenistuse l\u00e4bimine piisavat eesti keele oskust, et m\u00f5ista k\u00e4ske, j\u00e4rgida ohutusn\u00f5udeid ja osaleda v\u00e4lja\u00f5ppes, ning muudatus v\u00f5imaldab Kaitsev\u00e4el keskenduda oma p\u00f5hi\u00fclesandele ehk s\u00f5jav\u00e4elise v\u00e4lja\u00f5ppe andmisele.<\/p>\n Riigikaitsekomisjon soovis ajateenijatele keeleoskusn\u00f5ude seada juba mullu novembris vastu v\u00f5etud seadusega, ent kui president j\u00e4ttis selle v\u00e4lja kuulutamata, otsustati k\u00fcsimus lahendada eraldi eeln\u00f5uga.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Mart Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Kalev Stoicescu Eesti 200 fraktsioonist. Reformierakonna fraktsiooni nimel v\u00f5ttis s\u00f5na Alar Laneman.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmist toetas 76 Riigikogu liiget.<\/p>\n Riigikogu v\u00f5ttis vastu ka valitsuse algatatud Euroopa \u00dchenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa \u00dchendust, ja Eesti Vabariigi vahel s\u00f5lmitud Eesti Vabariigis p\u00f5llumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse muutmise seaduse (829 SE<\/a>), millega tunnistatakse kehtetuks praeguseks l\u00f5ppenud p\u00f5llumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi (SAPARD) rakendamise s\u00e4tted.<\/p>\n Programmiga toetati aastatel 2001\u20132004 Euroopa Liidu vahenditest kandidaatriikide p\u00f5llumajandust ja maaelu edendamist. Eestile eraldati kokku 1,065 miljardit krooni, millest v\u00e4ljamakseid tehti 1,062 miljardi krooni ulatuses. Praeguseks on programmi rakendamine t\u00e4ielikult l\u00f5ppenud, sealhulgas on m\u00f6\u00f6dunud ka toetuse tagasin\u00f5udmise t\u00e4htajad.<\/p>\n Seaduse vastuv\u00f5tmise poolt oli 55 ja erapooletuks j\u00e4i \u00fcks Riigikogu liige.<\/p>\n Kolm eeln\u00f5u l\u00e4bis teise lugemise<\/p>\n Riigikogus l\u00e4bis teise lugemise valitsuse algatatud planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (683 SE<\/a>), mille eesm\u00e4rk on lihtsustada ja kiirendada planeerimismenetlusi.<\/p>\n Seletuskirja kohaselt v\u00f5imaldavad muudatused omavalitsustel kiiremini ja paindlikumalt arendustele reageerida, l\u00f5petada vananenud v\u00f5i seiskunud planeeringuid ning v\u00e4hendada formaalseid ja ajamahukaid kohustusi. N\u00e4iteks l\u00f5peb edaspidi detailplaneeringu kehtivus automaatselt, kui selle alusel ei ole 10 aasta jooksul arendustegevust alustatud. Kui kehtivusaega on siiski vaja pikendada, saab seda teha ilma uue avaliku menetluseta.<\/p>\n Eeln\u00f5uga loobutakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringust, mida seni kasutati n\u00e4iteks tuuleparkide planeerimisel, ning edaspidi saab selliseid olulise m\u00f5juga ehitisi planeerida detailplaneeringu alusel. Kui omavalitsuse eriplaneeringu keskmine menetlusaeg on olnud neli aastat, siis detailplaneeringuga saab sama tulemuse keskmiselt 2,2 aastaga. \u00dchtlasi j\u00e4\u00e4b eeln\u00f5u kohaselt \u00e4ra maakonnaplaneeringu vastuv\u00f5tmise etapp.<\/p>\n Enne eeln\u00f5u teise lugemise katkestamist t\u00e4navu m\u00e4rtsis tehti eeln\u00f5usse mitmeid muudatusi, mis v\u00f5imaldavad muu hulgas planeerimisalase tegevuse korraldajal m\u00e4\u00e4rata planeerimismenetluses toimingu tegemiseks m\u00f5istliku t\u00e4htaja, kui seaduses v\u00f5i muus \u00f5igusaktis ei ole toimingu tegemiseks t\u00e4htaega s\u00e4testatud. Samuti lisati eeln\u00f5usse uue planeeringute infos\u00fcsteemi kasutuselev\u00f5ttu ettevalmistavad s\u00e4tted, mille alusel hakkab toimuma isikuandmete kogumine ja s\u00e4ilitamine. Muudatustega luuakse v\u00f5imalus saata loodava infos\u00fcsteemi kaudu planeeringu- ja selle m\u00f5jualasse j\u00e4\u00e4vatele isikutele massiteateid planeeringu algatamise v\u00f5i muude planeeringuga seotud menetlustoimingute kohta, et tagada parem kaasatus.<\/p>\n Maa- ja Ruumiamet saab muudatustega \u00f5iguse kontrollida nii omavalitsuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja v\u00f5i asutuse tegevuse t\u00e4htaegsust ning omavalitsuse tegevust planeerimismenetluse l\u00e4biviimisel, n\u00f5udes teavet ja tehes vajadusel ettekirjutusi \u00f5igusvastasuse v\u00f5i p\u00f5hjendamatu viivituse k\u00f5rvaldamiseks.<\/p>\n Lisaks t\u00e4psustatakse muudatustega tehnov\u00f5rkude ja -rajatistega arvestamise kohustust nii \u00fcld- kui ka detailplaneeringutes ning n\u00e4hakse ette t\u00e4htaja seadmine detailplaneeringu kehtestamise v\u00f5i kehtestamata j\u00e4tmise otsuse tegemiseks ja detailplaneeringu muutmise v\u00f5imaluse lisamine. Muu hulgas j\u00e4etakse eeln\u00f5ust v\u00e4lja muudatused, millega plaaniti kaotada planeeringute teadete avaldamise kohustus \u00fcleriigilise levikuga ja maakonnalehtedes.<\/p>\n Teise lugemise j\u00e4tkamisel viidi eeln\u00f5usse veel neli muudatusettepanekut, millega j\u00e4etakse riigi eriplaneeringute ja maakonnaplaneeringute koostamise korraldamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi p\u00e4devusse ning n\u00e4hakse ette, et Maa- ja Ruumiameti haldusj\u00e4relevalve k\u00e4igus tehtud ettekirjutuse t\u00e4itmata j\u00e4tmisel on sunniraha \u00fclemm\u00e4\u00e4r on 9600 eurot. Lisaks laiendatakse omavalitsuse kaalutlus\u00f5igust projekteerimistingimuste andmisel ning t\u00e4psustatakse mitme s\u00e4tte j\u00f5ustumisaega.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Evelin Poolamets Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Tarmo Tamm Eesti 200 fraktsioonist.<\/p>\n Teise lugemise l\u00e4bis valitsuse algatatud v\u00e4lismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eeln\u00f5u (831 SE<\/a>), millega v\u00f5etakse Eesti \u00f5igusesse \u00fcle Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse- ja r\u00e4ndehalduse reform ehk \u00fchise varjupaigas\u00fcsteemi uuendatud \u00f5igusaktid. Reformi eesm\u00e4rk on tugevdada ELi v\u00e4lispiiri kaitset, kiirendada rahvusvahelise kaitse ja tagasisaatmise menetlusi ning tagada liikmesriikide vahel toimiv ja tasakaalustatud solidaarsusmehhanism.<\/p>\n Muudatuste suure mahu t\u00f5ttu on koostatud uus v\u00e4lismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse terviktekst ning kehtiv seadus tunnistatakse kehtetuks. Eeln\u00f5uga paraneb kontroll sisser\u00e4nde \u00fcle ning ebaseaduslik sisenemine ELi v\u00e4lispiirilt ja loata liikumine Schengeni alal muutub keerulisemaks. Olulise uuendusena n\u00e4hakse eeln\u00f5uga ette piirimenetluse rakendamine, mis v\u00f5imaldab teha otsuseid juba piiril. Menetluse ajal ei teki taotlejal Eestis viibimise \u00f5igust ning kaitse andmata j\u00e4tmise korral saab inimese kiiremini tagasi saata.<\/p>\n Samuti muudab eeln\u00f5u menetlused ELis \u00fchtsemaks. Liikmesriigid hakkavad vastastikku tunnustama \u00fcksteise toiminguid, et v\u00e4ltida olukordi, kus varjupaigataotlusi esitatakse j\u00e4rjest eri riikides. T\u00e4iendavalt luuakse ELi \u00fclene r\u00e4ndeinfos\u00fcsteem, mis parandab andmete kogumist ja vahetamist ning aitab menetlusi t\u00f5hustada.<\/p>\n Eeln\u00f5u t\u00e4psustab ka varjupaigataotlejate kohustusi ning n\u00e4eb ette selgemad tagaj\u00e4rjed nende t\u00e4itmata j\u00e4tmisel. N\u00e4iteks saab vajadusel piirata taotleja liikumisvabadust, sealhulgas kohustada teda elama kindlaksm\u00e4\u00e4ratud kohas v\u00f5i regulaarselt end registreerima. Samal ajal tugevdatakse taotlejate \u00f5iguskaitset, v\u00f5imaldades tasuta \u00f5igusabi juba menetluse alguses.<\/p>\n Lisaks k\u00e4ivitub ELis p\u00fcsiv solidaarsusmehhanism, mille kaudu saavad riigid r\u00e4ndesurve korral \u00fcksteist rahaliselt, ekspertide ja tehnika l\u00e4hetamisega v\u00f5i vajadusel inimeste \u00fcmberpaigutamisega toetada.<\/p>\n Teisel lugemisel viidi eeln\u00f5usse muudatus, millega laiendatakse pagulase pereliikme m\u00e4\u00e4ratlust. Riigikohus leidis t\u00e4navu kevadel, et kehtiv seadus on p\u00f5hiseadusega vastuolus osas, kus see ei loe pagulase pereliikmeks enne Eestisse saabumist temaga tegelikus kooselus elanud faktilist elukaaslast, kellega abiellumine v\u00f5i kooselu registreerimine oli pagulase p\u00e4ritoluriigis elukaaslaste tahtest s\u00f5ltumata \u00f5iguslikult v\u00f5imatu.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Anti Poolamets, Evelin Poolamets ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Helir-Valdor Seeder ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.<\/p>\n Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsioon tegid ettepaneku eeln\u00f5u teine lugemine katkestada, kuid see ei leidnud t\u00e4iskogus toetust. Arutelu katkestamise poolt oli 13, vastu aga 44 Riigikogu liiget.<\/p>\n Teise lugemise l\u00e4bis ka valitsuse algatatud sotsiaalmaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (860 SE<\/a>), millega muudetakse tasude maksustamise reegleid, kui teenust osutatakse eraisikute vahel s\u00f5lmitud v\u00f5la\u00f5igusliku lepingu alusel.<\/p>\n Praegune kord n\u00e4eb ette, et kui eraisik ostab teiselt eraisikult v\u00f5la\u00f5igusliku lepingu alusel teenuseid, n\u00e4iteks eluaseme hooldus-, remondi- v\u00f5i lapsehoiuteenust, peab ta kandma teenust osutava inimese t\u00f6\u00f6tamise registrisse, esitama tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni ning maksma tasult sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmakseid. Eeln\u00f5uga need teenustasu maksja kohustused kaotatakse ning pannakse sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustus sarnaselt tulumaksuga teenustasu saajale.<\/p>\n Samuti v\u00e4hendatakse mitteresidendist t\u00f6\u00f6andjate koormust, vabastades nad registreerimis- ja maksukohustusest juhul, kui nende t\u00f6\u00f6taja viibib Eestis l\u00fchiajaliselt ning t\u00f6\u00f6andjal puudub siin p\u00fcsiv tegevuskoht. Muudatused on suunatud eelk\u00f5ige diginomaadidele, aga ka l\u00fchiajalistele esinejatele, koolitajatele, sportlastele ja filmiv\u00f5tetel osalejatele.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Anti Poolamets, Martin Helme ja Arvo Aller Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Aivar Kokk ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist.<\/p>\n Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u teine lugemine katkestada, ent see ei leidnud toetust. Katkestamise poolt oli 13, kuid selle vastu h\u00e4\u00e4letas 44 Riigikogu liiget.<\/p>\n \u00dche eeln\u00f5u teine lugemine katkestati<\/p>\n Riigikogu katkestas valitsuse algatatud t\u00f6\u00f6lepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (837 SE<\/a>) teise lugemise. Eeln\u00f5u eesm\u00e4rk on lihtsustada alaealiste t\u00f6\u00f6tamise reegleid nii, et alaealisi saaks t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta senisest paindlikumalt ning neil oleksid paremad v\u00f5imalused omandada varast t\u00f6\u00f6kogemust ja kujundada t\u00f6\u00f6harjumust. Varajane t\u00f6\u00f6kogemus aitab paranda noorte l\u00e4htepositsiooni t\u00f6\u00f6turul ja aitab seel\u00e4bi ennetada nende pikaajalist t\u00f6\u00f6tust tulevikus.<\/p>\n Eeln\u00f5uga saavad noored loa vaheajal rohkem t\u00f6\u00f6tada. Kui praegu kehtivate reeglite j\u00e4rgi v\u00f5ib noor t\u00f6\u00f6l k\u00e4ia pool vaheaega, siis edaspidi v\u00f5ib ta suvevaheajal t\u00f6\u00f6d teha kuni kaks kuud, \u00fche n\u00e4dala pikkusel koolivaheajal v\u00f5ib edaspidi t\u00f6\u00f6tada viis p\u00e4eva ning kahe n\u00e4dala pikkusel koolivaheajal 10 p\u00e4eva.<\/p>\n Kui praegu v\u00f5ib olenevalt noore vanusest pereettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tada vaid kultuuri, kunsti, spordi ja reklaami valdkonnas, siis eeln\u00f5u j\u00e4rgi see piirang kaob ja noored v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6tada mis tahes valdkonna perefirmas. Samuti l\u00fchendatakse enne 7\u201312-aastase alaealise t\u00f6\u00f6lev\u00f5tmist n\u00f5utava T\u00f6\u00f6inspektsiooni loa menetlust\u00e4htaega, et v\u00f5imaldada n\u00e4iteks noortemaleva korraldajal v\u00f5tta kiirelt t\u00f6\u00f6le maleva ootenimekirjas olev noor, kui m\u00f5ni malevasse vastu v\u00f5etud noor loobub malevas osalemisest vahetult enne t\u00f6\u00f6 algust. Samuti \u00fchtlustatakse alaealise t\u00f6\u00f6taja iga-aastane p\u00f5hipuhkus t\u00e4iskasvanute omaga \u2013 see hakkab olema 28 kalendrip\u00e4eva.<\/p>\n Teise lugemise eel laiendati eeln\u00f5u sisu oluliselt. Alaealiste t\u00f6\u00f6tamise tingimuste lihtsustamise k\u00f5rval lisandusid eeln\u00f5usse mahukad ja p\u00f5him\u00f5ttelised muudatused t\u00f6\u00f6\u00f5iguses, sealhulgas ELi direktiivide \u00fclev\u00f5tmine, palkade l\u00e4bipaistvuse regulatsioon ning palgapeegli kui uue riikliku digilahenduse loomine. Seet\u00f5ttu katkestas Riigikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul eeln\u00f5u teise lugemise.<\/p>\n Neli eeln\u00f5u langes menetlusest v\u00e4lja<\/p>\n Riigikogu ei v\u00f5tnud vastu 24 saadiku esitatud Riigikogu avalduse \u201eEuroopa Liidu konkurentsiv\u00f5ime tugevdamisest ning heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi (ETS) reformimise vajadusest\u201c eeln\u00f5u (858 AE<\/a>), millega sooviti teha Euroopa Komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele ettepanek algatada heitkogustega kauplemise s\u00fcsteemi p\u00f5hjalik reform, et ELi kliima- ja energiapoliitika toetaks tasakaalustatult nii keskkonnaeesm\u00e4rkide saavutamist kui ka Euroopa t\u00f6\u00f6stuse konkurentsiv\u00f5imet, energiajulgeolekut ja inimeste toimetulekut.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Tiit Maran Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Urmas Reinsalu Isamaa, Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Lauri Laats Keskerakonna ja Yoko Alender Reformierakonna fraktsioonist.<\/p>\n Avalduse vastuv\u00f5tmist toetas 15, kuid selle vastu h\u00e4\u00e4letas 41 Riigikogu liiget ja \u00fcks saadik j\u00e4i erapooletuks. Seega ei saanud eeln\u00f5u avaldusena vastuv\u00f5tmiseks vajalikku toetust.<\/p>\n Riigikogu l\u00fckkas esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse (kergliikurite ja pisimopeedide regulatsioon) eeln\u00f5u (840 SE<\/a>), mis oleks andnud kohalikele omavalitsustele \u00f5iguse piirata oma territooriumil renditavate v\u00f5i \u00fc\u00fcritavate kergliikurite, pisimopeedide ja jalgrataste arvu. Samuti oleks eeln\u00f5u andnud omavalitsustele rohkem \u00f5igusi reguleerida koost\u00f6\u00f6d rendiettev\u00f5tetega.<\/p>\n Algatajate s\u00f5nul aitaksid muudatused v\u00e4hendada kergliikuritega ja pisimopeedidega seotud \u00f5nnetuste arvu ning tagada sellise linnaruumi, kus oleks ohutu liigelda nii jalak\u00e4ijatel kui ka jalgrataste, pisimopeedide ja kergliikuritega s\u00f5itjatel.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5tsid s\u00f5na Mario Kadastik Reformierakonna ja Vladimir Arhipov Keskerakonna fraktsioonist.<\/p>\n Reformierakonna fraktsioon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata. Tagasil\u00fckkamist toetas 39 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.<\/p>\n Riigikogu l\u00fckkas esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud diislik\u00fctuse aktsiisi t\u00e4htajalise langetamise seaduse eeln\u00f5u (868 SE<\/a>), millega sooviti langetada diislik\u00fctuse aktsiis kolmeks kuuks Euroopa Liidu miinimumm\u00e4\u00e4rani, milleks on 1000 liitri kohta 330 eurot. Algatajate s\u00f5nul aitaks ajutine langetus v\u00e4hendada k\u00fctusehindade j\u00e4rsu t\u00f5usu m\u00f5ju.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Vadim Belobrovtsev Keskerakonna fraktsioonist.<\/p>\n Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata. Tagasil\u00fckkamist toetas 36 ja selle vastu oli 10 Riigikogu liiget.<\/p>\n Samuti l\u00fckkas Riigikogu esimesel lugemisel tagasi Isamaa fraktsiooni algatatud hasartm\u00e4ngumaksu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eeln\u00f5u (823 SE<\/a>), millega sooviti kehtetuks tunnistada hasartm\u00e4ngumaksu etapilist langetust ette n\u00e4gevad seadusemuudatused. Algatajad m\u00e4rkisid seletuskirjas, et netikasiinode maksulangetused on p\u00f5hjendamatud ja kahjustavad riigi rahandust.<\/p>\n L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimistel v\u00f5ttis s\u00f5na Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist.<\/p>\n Rahanduskomisjon tegi ettepaneku eeln\u00f5u esimesel lugemisel tagasi l\u00fckata. Tagasil\u00fckkamist toetas 34 ja selle vastu oli seitse Riigikogu liiget.<\/p>\n Ettekandja puudumise t\u00f5ttu j\u00e4i t\u00e4nasel istungil \u00e4ra Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud atmosf\u00e4\u00e4ri\u00f5hu kaitse seaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u (839 SE<\/a>) esimene lugemine.<\/p>\n Istungi rakendamisel teatati plaanist moodustada Riigikogu liikme Anti Poolametsa algatusel Eesti filmikunsti toetusr\u00fchm<\/a>.<\/p>\n Istung l\u00f5ppes kell 21.11<\/p>\n Istungi stenogramm<\/a><\/p>\n Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube\u2019i kanalil<\/a>.<\/p>\n Riigikogu pressiteenistus
Karin Kangro
631 6356, 520 0323
[email\u00a0protected]<\/a>
p\u00e4ringud: [email\u00a0protected]<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Riigikogu v\u00f5ttis t\u00e4nasel istungil vastu viis seadust ja l\u00f5petas kolme eeln\u00f5u teise lugemise. Riigikogu v\u00f5ttis vastu valitsuse algatatud…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":66963,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-177552","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116570979460656178","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177552","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177552"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177552\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/66963"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177552"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177552"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177552"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}