T\u00e4navusel rahvusvahelisel heliloojate rostrumil teosega “Trikster” Eestit esindav Rasmus Puur r\u00e4\u00e4kis, et proovis teoses tabad mitmetahulist hoogsust ja m\u00e4ngulisust, mis v\u00f5ib l\u00f5puks kuulaja isegi ettevaatlikuks muuta v\u00f5i teda t\u00fc\u00fctama hakata.<\/p>\n
Rahvusvaheline heliloojate rostrum on alates 1954. aastast olnud \u00fcks olulisemaid n\u00fc\u00fcdismuusika tutvustamise ja levitamise platvorme maailmas. Rahvusvahelise muusikan\u00f5ukogu korraldataval foorumil kuulavad raadiojaamade delegaadid eri riikidest uusi heliteoseid ning valivad nende seast v\u00e4ljapaistvamad, mida hakatakse j\u00e4rgneval hooajal tutvustama k\u00fcmnetes raadiojaamades \u00fcle maailma.<\/p>\n
Eesti t\u00e4navusteks esindusteosteks on Georg Jakob Salum\u00e4e kammerteos “Silmavees” noorte heliloojate kategoorias ning\u00a0Rasmus Puuri orkestriteos “Trikster” p\u00f5hikategoorias. Puuri s\u00f5nul oli see \u00fcllatav ja meeldiv uudis.<\/p>\n
Helilooja t\u00f5des, et muusikat kirjutades ta auditooriumile, kelleni tema muusika j\u00f5uab l\u00e4bi raadio, eriti ei m\u00f5tle. “Ma m\u00f5tlen kirjutades ikkagi teose ja sisu peale. Enamasti puutun kuulajaga kokku kontserdisaalis, kus toimub kaasaegse muusika puhul on esiettekanne, parimal juhul ka teine ja kolmaski, ning kus sa oled \u00fches aegruumis. Ise kuulajana k\u00fcll kuulan ja m\u00f5tlen selle peale, n\u00e4iteks “Nyyd-muusika” saateid kuulates, kus rostrumi lugusid lastakse,” selgitas Puur.<\/p>\n
Kas muusikal on rahvus, on Puur k\u00fcsinud ka v\u00e4lismaistelt heliloojatelt, kes Eestit k\u00fclastanud on. “Selle suure uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus olen ma j\u00f5udnud selleni, et v\u00e4iksema rahvuse esindajad \u00fctlevad, et on rahvus. Suurema rahvuse esindajad \u00fctlevad, et ei ole rahvust. V\u00e4iksemate rahvaste esindajate jaoks nende identiteet ja keskkond palju olulisemad. Nad tajuvad kultuuri kaudu enda olemise ja riigieksistentsi k\u00fcsimust, ka teatavat vastutust,” m\u00e4rkis helilooja.<\/p>\n
“Nende jaoks on eluliselt oluline, et nad eristuksid v\u00f5i nende v\u00e4iksem maailm j\u00e4\u00e4ks laiemas maailmas k\u00f5lama, et sellel oleks isikup\u00e4ra. Et ta ei sulanduks k\u00f5ige muuga kokku ja et tal oleks \u00e4ratuntav salakood,” lisas ta.<\/p>\n
“Aga mind \u00fcllatas, et suuremate kultuuride esindajad ei pruugi seda niimoodi tajuda. Ma pole ise nende nahas olla, aga kui nad seda \u00fctlevad, siis ma v\u00f5in seda m\u00f5ista. Mulle endale on see v\u00f5\u00f5ras m\u00f5te.”<\/p>\n
Puuri s\u00f5nul j\u00e4\u00e4b v\u00e4iksemate kultuuride salakood alles ka universaalsemasse muusikasse. “Isegi P\u00e4rdi muusikas, kuigi see on v\u00e4ga rahvusvaheline, on eestlasele v\u00e4ga omane teatav nappus, teatav kargus, kontrollitud emotsioon. Ta ei ole liiga emotsionaalne, pigem “\u00fcheksa korda m\u00f5\u00f5da, \u00fche korra l\u00f5ika”. L\u00e4bi tunnetatud, l\u00e4bi tajutud. Meie ajaloost tulenev paratamatu asjade nappus v\u00f5i kokkuhoidlikkus. Liiga palju lahtist emotsiooni seal pole, ta ei pressi ennast peale, ta lihtsalt kuidagi on,” s\u00f5nas Puur.<\/p>\n
Rostrumile r\u00e4ndav teos “Trikster” sai alguse tellimusest. “Enne seda olin kirjutanud ulatuslikumatest orkestriteostest oboekontserdi. Sellel oli teatav karakter, aga tundsin, et tahaksin kirjutada midagi hoopis teistsugust. Tahtsin kirjutada midagi, millel oleks hea hoog, mis oleks m\u00e4nguline, kus m\u00e4ngijatel palju teha, samas nad saavad l\u00f5butseda. See pidi olema k\u00fcmneminutiline ehk siis ta ei ole liiga l\u00fchike ja j\u00f5uab arendada ka mingit laiemat m\u00f5tet. Ta ei ole lihtsalt efektne avapala, vaid saab tekitada ka vastuolusid ja dramaturgia,” selgitas Puur.<\/p>\n
“Hoole, m\u00e4ngulisusele ja pikkusele m\u00f5eldes j\u00f5udsingi triksteri-kujundini. Ma ei tea, kas ma puutusin sellega kokku lugedes v\u00f5i teatrilaval, aga sain aru, et see ongi selline t\u00fc\u00fcp, millest me oleme kuulnud, mis on meiega l\u00e4bi rahvajuttude ja m\u00fctoloogia pikalt kaasas olnud ja mitte ainult Eesti kultuuriruumis, vaid ka mujal. Selline t\u00fc\u00fcp tegutseb ja tembutab meie \u00fcmber ka t\u00e4na. Ja mitte alati k\u00f5ige paremal moel,” m\u00e4rkis helilooja, kes nii tiheda koega lugu varem kirjutanud ei olnud.<\/p>\n
“Ma arvan, et orkestrantidele, kes seda on m\u00e4nginud ja v\u00f5ib-olla tulevikus m\u00e4ngivad, osutab see veidi vastupanu, aga kuna selles teoses on heas m\u00f5ttes lapselik energia, ka positiivne, siis \u00e4kki see kutsub seda maailma ka avastama,” lisas ta.<\/p>\n
Helilooja t\u00f5des, et teose ketrav energia ja hoog v\u00f5ivad teose l\u00f5puks ka v\u00e4sitavaks ja isegi t\u00fc\u00fctuks muutuda. “Kui sedasama m\u00e4ngulist ja toredat momenti hakata kuidagi \u00fclev\u00f5imendama, siis ta t\u00f5esti ei olegi enam meeldiv. See tulebki teost kuulates ka v\u00e4lja. Ta hakkab vahvalt pihta, aga \u00fchel enam ta enam ei ole nii vahva.”<\/p>\n
Sarnaseid elemente on Puur kasutanud ka hilisemates heliteostes. “Teises s\u00fcmfoonias on momente, kus on hoogu ja minekut, milles on teatav ohtlikkus, mis v\u00f5ib meid kuulajatena ettevaatlikuks teha. Aga p\u00e4ris t\u00e4pselt sellisel kujul nagu “Triksteris” ma midagi muud kirjutanud ei ole. See on kindlasti keel v\u00f5i tee, mida oleks huvitav veel avastada. M\u00e4ngulisus, millel on kontekst ja teine plaan. See tundub mulle muusikas toreda variandina. Ei oleks ainult \u00fche tundetooni peal, oleks ka erinevad poolused, mis ei j\u00e4\u00e4 liigt\u00f5sidusse. Teatav huumor kuluks vahel ka kunstis marjaks \u00e4ra,” r\u00e4\u00e4kis Puur.<\/p>\n
“Seda ei ole muusikas v\u00e4ga lihtne teha. Sellist head, naljatlevat tunnet. T\u00e4nap\u00e4eva muusikas eriti. Aga ma v\u00e4ga naudin, kui heliloojad selle k\u00e4tte saavad. N\u00e4iteks \u00dclo Krigol v\u00f5i Raimo Kangro enda teostes. See on fantastiline, kui muusikas on huumor, mingi pilge, aga samas on t\u00f5sidus ka taga,” lisas ta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00e4navusel rahvusvahelisel heliloojate rostrumil teosega “Trikster” Eestit esindav Rasmus Puur r\u00e4\u00e4kis, et proovis teoses tabad mitmetahulist hoogsust ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177593,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[79448,37,33,35,173,34,36,140,51454,31586],"class_list":["post-177592","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-72-heliloojate-rostrum","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-rasmus-puur","tag-trikster"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116571262425374881","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177592","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177592"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177592\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177593"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177592"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177592"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177592"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}