Kadrioru kunstimuuseumi p\u00f5hikollektsioon pidi sel s\u00fcgisel veidi kahanema, et teha ruumi n\u00e4itusele \u201cNaudingute aed. \u00d5itsev 17. sajand\u201d. N\u00e4itus esitleb oma v\u00e4\u00e4rtuselt ja teoste arvult ainulaadset kollektsiooni The Phoebus Foundation SON fondist (Antwerpen, Belgia), seades t\u00e4helepanu keskmesse lillevaikelud ja aiakujutised, kirjutab kunstiteadlane Anna Troitskaja. <\/p>\n
\u00dcks h\u00e4mmastav avastus, mis k\u00fclastajaid ees ootab, on 17. sajandi kunstikeele ja eelk\u00f5ige lillede keele omadus r\u00e4\u00e4kida t\u00e4iesti erinevatel, kohati abstraktsetel teemadel: alates \u00fcldisest maailmapildist kuni tunnete ja emotsioonide isiklike v\u00e4ljendusteni. <\/p>\n
See mineviku meistrite loodud universaalne keel \u00e4rkab n\u00e4itusel ellu ning avab tee maalikunstist nautimisele ja selles peituvate t\u00e4henduste m\u00f5istmisele.<\/p>\n
Lilled ja ehted<\/p>\n
Paradiisiaia ja maistes aedades kehastunud jumaliku eesm\u00e4rgi idee sai Madalmaade maalikunstis erilise arengu. Aed esineb sellistel maalidel meeldetuletusena kaotatud paradiisist v\u00f5i peegeldusena jumalikust plaanist: sageli eksisteerivad seal k\u00f5rvuti eri aastaaegade ja elupaikade taimed, mis tegelikkuses kunagi \u00fcheaegselt \u00f5itsema poleks hakanud.<\/p>\n
Teine idee, veel keskajast p\u00e4ritud idee oli hortus conclusus \u2013 Jumalaema \u201esuletud aed\u201c. Flaami vaikeludes t\u00e4itsid seda rolli lillep\u00e4rgadega raamitud Neitsi Maarja kujutised ning huvitaval kombel t\u00f6\u00f6tasid nende maalide loomisel tavaliselt kaks kunstnikku \u2013 figuurimeister ja lillemeister.<\/p>\n
Selliste p\u00e4rgade tuntud autorite hulka kuulusid Jan Brueghel vanem ja Jan Brueghel noorem, samuti Dani\u00ebl Seghers, Clara Peeters ja teised meistrid. Need illusoorsed lillekaunistused j\u00e4tkavad isiklike palveraamatute veergudel alguse saanud traditsiooni, mis on samuti n\u00e4itusel esindatud.<\/p>\n
Siin on ka teistsuguseid raamatuid \u2013 herbaariumeid, ravimtaimede k\u00e4siraamatuid, florileegiume, mis olid iseloomulikud 17. sajandile kui teaduse ajastule. Esimesed botaanikaaiad tekkisid pigem apteekide aedadena (hortus medicus), kus taimed olid uurimisobjektiks. Kuid ilmusid ka kunstnikud, kes t\u00f6\u00f6tasid kunsti ja teaduse piirimail.<\/p>\n
Joris Hoefnagel, kes veetis mitu aastat keiser Rudolf II \u00f5ukonnas ja kaunistas kalligraafiaalbumi erinevate taimede, puuviljade, lillede ja putukate kujutistega, valis oma motoks natura magistra (loodus on \u00f5petaja).<\/p>\n
Sajand hiljem ajendas huvi naturalistliku l\u00e4henemise vastu kunstnik Maria Sibylla Meriani \u00fcle ookeani reisima, et uurida ja kirjeldada floorat ja faunat. Tema Suriname putukatele p\u00fchendatud raamatu eksemplar on eksponeeritud tema kaasaegsete vaikelude keskel.<\/p>\n
Teaduse ja geograafiliste avastuste \u00f5itsengu ajastul tekkis paljudes aadliperekondade majades harulduste kabinetid ehk kunstikambrid looduslike harulduste ja suveniiridega kaugetest maadest, siinsamas hoidsid peremehed sageli ka maalikunsti.<\/p>\n
\u00dchte sellisesse harulduste kabinetti saab n\u00e4itusel ka sisse kiigata: korraldajad on taasloonud v\u00e4ikese kunstikambri Phoebus Foundationi kogusse kuuluvatest esemetest, ja selle keskmes on Jan Brueghel vanema vaikelu lillede ja v\u00e4\u00e4riskividega.<\/p>\n
\u201cSurmatants\u201d<\/p>\n
Vaikelud lillekimpudega j\u00f5ukate linnakodanike kodudes v\u00f5isid olla nende rikkuse tunnistuseks. M\u00f5nedes kimpudes ilutsevad lilled, mis olid k\u00e4ttesaadavad vaid Kuningliku Botaanikaaia k\u00fclastajatele, haruldased ja kallid sordid.<\/p>\n
Meenutagem, et 17. sajandi alguses olid tulbisibulad kulla hinnaga, vaimustus neist saavutas Hollandis peagi haripunkti. Isegi tulbikimbu kujutamine vaasis, otsekui kinnitus sellest, et omanik v\u00f5is neid endale lubada, tegi maalist maja j\u00f5ukuse m\u00e4rgi.<\/p>\n
\u201cTulbimaania\u201d teemale p\u00fchendatud saalis leiab vaataja kindlasti vastuse k\u00fcsimusele, milline tulbisort oli sel perioodil k\u00f5ige kallim.<\/p>\n
Kuid Hollandi vaikelud ei kandnud endas ainult looduse v\u00f5iduk\u00e4igu ja \u00f5itsengu ideed. Igas n\u00e4rbuvas pungas, murdunud viljapeas, kroonlehele maandunud putukas peitus meeldetuletus elu kaduvusest. Pole juhus, et lillede k\u00f5rvale paigutasid kunstnikud pealuusid, kellasid v\u00f5i k\u00fc\u00fcnlaid, muutes vaikelu visuaalseks jutluseks vanitas\u2019e \u2013 maise au t\u00fchisuse ja olemise kaduvuse \u00fcle.<\/p>\n
See idee realiseerus ka nn \u201csurmatantsu\u201d kujutistes, mis n\u00e4itavad veenvalt kogu oma aja sotsiaalset ja vanuselist spektrit praktiliselt surma embuses \u2013 sellised on n\u00e4iteks Anton Zooni savifiguurid, mis j\u00e4tkavad seda sajanditepikkust traditsiooni.<\/p>\n
Lillede teema ja aedade ajalugu annavad v\u00f5imaluse m\u00f5tiskleda nii igavese kui ka igap\u00e4evase \u00fcle, nagu mured \u00f5itseva nurgakese rajamise ja harimise p\u00e4rast. Aiat\u00f6\u00f6d alluvad aastaringsele ts\u00fcklile ja toetavad m\u00f5tet asjade harjumusp\u00e4rasest kulgemisest.<\/p>\n
Aed esineb kevadet allegooriana Gaspar de Witte ja Pieter Bruegel noorema maalidel, h\u00fcmnina neljale aastaajale Sebastian Vrancxi t\u00f6\u00f6de sarjas v\u00f5i Giuseppe Arcimboldo j\u00e4rgija grotesksetes portreedes. K\u00f5ik need kujutised s\u00fcmboliseerivad \u00fchel v\u00f5i teisel viisil aega.<\/p>\n
Seost kaasajaga r\u00f5hutab n\u00e4ituse kujundus, mille projekti autor on Belgia moekunstnik Walter van Beirendonck. T\u00e4nu temale on lilleteema esindatud n\u00e4ituse k\u00f5igis elementides, ning Paraadsaali kujundus viib vaataja lausa metsiku \u00f5itsemise atmosf\u00e4\u00e4ri.<\/p>\n
Eraldiseisvate objektidena esinevad Beirendoncki kollektsiooni erksad lillelised modellid, samuti tuntud moeloojate ja moemajade kollektsioonidest p\u00e4rinevad esemed.<\/p>\n
Arvatakse, et mood on m\u00f6\u00f6duv, samas kui kunst on igavene, kuid siin saab kost\u00fc\u00fcmist n\u00e4ituse element, mis esitleb omal moel taimemotiive ja loob esteetilise paralleeli mineviku baroksete kimpudega.<\/p>\n
M\u00e4ng reaalsusega<\/p>\n
17. sajand on barokiajastu, millele on omane p\u00fc\u00fcdlus illusoorsuse ja m\u00e4ngu poole. Seep\u00e4rast v\u00f5ib n\u00e4itusel kohata \u00fcsna ebatavalisi n\u00e4iteid sellistest p\u00fc\u00fcdlustest. Need on trompe-l\u2019oeil (silmapete) vaikelud kujuteldavate ni\u0161\u0161idega, mida \u00fcmbritsevad lilled.<\/p>\n
K\u00f5ige julgem variant on Nicolaes van Verendaeli vaikelu \u2013 see on kollaa\u017e, kus maalitud lilledele on kleebitud ehtsad liblikatiivad.<\/p>\n
\u00dches k\u00e4sikirjalises raamatus ilmub herbaariumi imitatsioon v\u00e4rvitud ja sissekleebitud taimede kujutiste v\u00e4ljal\u00f5igetega. Arcimboldo j\u00e4rgija t\u00f6\u00f6d j\u00e4ljendavad portreesid, kuigi tegelikult on need vaikelud (v\u00f5i siiski vastupidi?).<\/p>\n
Veel \u00fcks \u201ctrikk\u201d on illusoorne dummy boards (puitpaneelile maalitud kujutised, mida paleeruumide h\u00e4maruses peeti elusateks inimesteks) t\u00fc\u00fcpi t\u00fctarlapse figuur. Kaasaegsetes disainerr\u00f5ivastes mannekeenid kordavad justkui seda vana traditsiooni, sulandudes p\u00e4risk\u00fclastajate hulka, kes seisavad maalide ees v\u00f5i puhkavad pinkidel. <\/p>\n
M\u00e4ng reaalsusega on veel \u00fcks varjatud nauding, mida n\u00e4itus \u201cNaudingute aed\u201d pakub.<\/p>\n
* * * * * * * * *\u00a0<\/p>\n
N\u00e4ituse kuraator: Katharina Van Cauteren (The Phoebus Foundationi vanade meistrite maalikunsti kuraator).<\/p>\n
N\u00e4itus on avatud kuni 25. jaanuarini 2026 Kadrioru kunstimuuseumis (Weizenbergi 37, Tallinn).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kadrioru kunstimuuseumi p\u00f5hikollektsioon pidi sel s\u00fcgisel veidi kahanema, et teha ruumi n\u00e4itusele \u201cNaudingute aed. \u00d5itsev 17. sajand\u201d. N\u00e4itus…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17764,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[10758,37,33,35,173,34,36,9826,10759,190,140,195],"class_list":{"0":"post-17763","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-anna-troitskaja","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kadriorg","16":"tag-kadrioru-kunstimuuseum","17":"tag-kunst","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-naitus"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17763","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17763"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17763\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17764"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17763"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17763"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17763"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}