Jaak Aaviksoo kirjeldab arvamusloos<\/a> \u00f5igesti nii Eesti kui ka meie piirkonna majanduse keskset probleemi: madalat t\u00f6\u00f6viljakust ja v\u00e4hest v\u00f5imet liikuda v\u00e4\u00e4rtusahelas k\u00f5rgemale. Oluline on see, kas Eesti suudab ehitada j\u00e4rgmise majanduskasvu teaduse, tehnoloogia ja k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtusega t\u00f6\u00f6stuse peale.<\/p>\nSelles vaates muutub s\u00fcvatehnoloogia Eesti jaoks strateegiliseks k\u00fcsimuseks. S\u00fcvatehnoloogia t\u00e4hendab teadus- ja tehnoloogiamahukat ettev\u00f5tlust, mille keskmes on keeruline tehnoloogiline l\u00e4bimurre. See v\u00f5ib s\u00fcndida n\u00e4iteks tehisaru, materjaliteaduse, biotehnoloogia, robootika, kosmosetehnoloogia, energeetika, f\u00fc\u00fcsika v\u00f5i keemia kokkupuutepunktis. Selle konkurentsieelis tuleb sageli aastatepikkusest teadust\u00f6\u00f6st, patenteeritavast tehnoloogiast, intellektuaalomandist ja oskusteabest, mida konkurentidel on keeruline kiiresti j\u00e4rele teha.<\/p>\n
Kasv peab tulema laborist<\/p>\n
Ligi 2\/3 ehk 63 protsenti kogu Eesti idusektori rahastusest liikus eelmisel aastal s\u00fcvatehnoloogiasse. Valdkonda investeeriti 194 miljonit eurot, ettev\u00f5tted tasusid 68 miljonit eurot t\u00f6\u00f6j\u00f5umakse ning sektori k\u00e4ibekasv ulatus 20 protsendini aastas. See n\u00e4itab, et teadusp\u00f5hine ettev\u00f5tlus hakkab Eestis reaalselt majandust m\u00f5jutama.<\/p>\n
“Just sellised ettev\u00f5tted v\u00f5imaldavad kasvatada t\u00f6\u00f6viljakust ilma t\u00f6\u00f6kohtade arvu kunstlikult paisutamata.”<\/p>\n
Muutus on otseselt seotud Aaviksoo t\u00f5statatud tootlikkuse probleemiga. Tehnoloogiamahukad ettev\u00f5tted konkureerivad intellektuaalomandi, automatiseerimise ja unikaalse teadusliku p\u00e4devusega. Just sellised ettev\u00f5tted v\u00f5imaldavad kasvatada t\u00f6\u00f6viljakust ilma t\u00f6\u00f6kohtade arvu kunstlikult paisutamata. Samal ajal loovad need k\u00f5rgema palgaga t\u00f6\u00f6kohti ning suurendavad Eesti maksutulu pikaajaliselt oluliselt rohkem kui madala lisandv\u00e4\u00e4rtusega majandusmudelid.<\/p>\n
Tehnoloogiamahukas t\u00f6\u00f6stus on majanduskriiside suhtes oluliselt vastupidavam. Kui aastatel 2022\u20132023 v\u00e4henesid globaalse riskikapitali jahtumise t\u00f5ttu investeeringud tarkvarap\u00f5histesse ettev\u00f5tetesse ligikaudu 45\u201354 protsenti, siis s\u00fcvatehnoloogia rahastus s\u00e4ilis tugevamana, kahanedes vaid 22 protsenti.<\/p>\n
Investoritele annab rohkem kindlust intellektuaalomand, mis muudab turumarginaali pikas plaanis ligikaudu kolm korda k\u00f5rgemaks. Turule j\u00f5udmine v\u00f5tab k\u00fcll rohkem aega ja vajab kannatlikku kapitali, kuid tulemus on seda v\u00e4\u00e4rt.<\/p>\n
Oluline on ka Euroopa laiem kontekst. Kui r\u00e4\u00e4kida vajadusest loobuda peenh\u00e4\u00e4lestuse mentaliteedist, siis tehnoloogia- ja innovatsioonipoliitikas t\u00e4hendab see senisest palju teadlikumat t\u00f6\u00f6stuspoliitikat. Euroopa on \u00fcsna tugevas positsioonis. Hinnanguliselt asub \u00fcle 20 protsendi globaalsetest s\u00fcvatehnoloogia idufirmadest just Euroopas ning siinsete teadusp\u00f5histe \u00fckssarvikute arv on viimasel k\u00fcmnel aastal k\u00fcmnekordistunud.<\/p>\n
Innovatsioonis juhtivates riikides on t\u00f6\u00f6stuspoliitika ja innovatsioonipoliitikaga \u00fcks tervik. Samasse suunda peame liikuma ka Eestis. Boston Consulting Group ja Hello Tomorrow kirjeldasid juba m\u00f5ne aasta eest s\u00fcvatehnoloogiat majanduse neljanda suure innovatsioonilainena p\u00e4rast t\u00f6\u00f6stusrevolutsiooni, infotehnoloogia s\u00fcndi ja digitaalset platvormimajandust. Selle tugevus seisneb v\u00f5imes aidata lahendada \u00fchiskonna k\u00f5ige nurjatumaid probleeme alates energiajulgeolekust ja toidujulgeolekust kuni riigikaitse ning tervishoiuni.<\/p>\n
Eesti jaoks t\u00e4hendab see v\u00f5imalust keskenduda valdkondadele, kus meie teadus ja digitaalne kompetents annavad rahvusvahelise eelise. Senine lai innovatsioonipoliitika vajab selgemat fookust konkreetsetele tehnoloogiavaldkondadele, kus Eestil on p\u00e4riselt v\u00f5imalus l\u00e4bi l\u00fc\u00fca.<\/p>\n
Teadus kui majanduse m\u00f5jutaja<\/p>\n
S\u00fcvatehnoloogia areng n\u00f5uab kannatlikku kapitali, \u00fclikoolide ja ettev\u00f5tete toimivat koost\u00f6\u00f6d, tugevat \u00e4riarendust ning riigi strateegilist v\u00f5imekust teha valikuid. MKM-i k\u00e4ivitatud s\u00fcvatehnoloogia v\u00f5rgustik on selles m\u00f5ttes oluline samm. 12,6 miljoni euro suurune programm \u00fchendab TalTechi, Tartu \u00dclikooli, maa\u00fclikooli, Tehnopoli ja Tartu Teaduspargi eesm\u00e4rgiga tuua teadus laborist v\u00e4lja tehastesse ja turule. \u00dclikoolidest peab nelja aasta p\u00e4rast turule tulema v\u00e4hemalt 37 uut tehnoloogiamahukat investeerimisk\u00fcpset iduettev\u00f5tet.<\/p>\n
Teadusp\u00f5histe ettev\u00f5tete kaudu muutub teadmine reaalseks tootlikkuseks, ekspordiks ja k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega majanduseks. S\u00fcvatehnoloogia idufirmades t\u00f6\u00f6tab per capita kordades rohkem teadlasi ja insenere kui traditsioonilises idusektoris (ca 70 protsenti vs ca 10 protsenti).<\/p>\n
Tegu on ainsa sektoriga, mis suudab pakkuda \u00fclikoolide teadlastele massiliselt rakendust, oluline on vaid, et \u00fclikoolide sisemised struktuurid seda selgelt soosiksid. S\u00fcvatehnoloogia v\u00f5rgustik toob \u00f5ige pea k\u00e4tte t\u00f5ehetke, millises mahus on Eesti \u00fclikoolides majandusliku v\u00e4\u00e4rtusega rakendatavat teadust. Varem ei ole riik \u00fclikoolidelt ja teadusparkidelt nii konkreetsete m\u00f5\u00f5dikutega s\u00fcvatehnoloogia tulemust “tellinud”.<\/p>\n
Lisaks s\u00fcvatehnoloogia v\u00f5rgustikule toetatakse \u00fclikoolidest v\u00e4lja kasvavaid ettev\u00f5tteid mitme programmi kaudu, sealhulgas Tartu \u00dclikoolis tegutsevat Creative Destruction Labi ja kahe teaduspargi juhitavat NATO DIANA kiirendit. Need algatused aitavad luua keskkonda, kus teadlastel on v\u00f5imalik oma teadmisi rakendada mitte ainult akadeemilistes publikatsioonides, vaid ka reaalsetes tehnoloogiates ja ettev\u00f5tetes.<\/p>\n
Ka rahvusvahelised trendid toetavad seda suunda. “The 2026 European Deep Tech Report” j\u00e4rgi kasvavad s\u00fcvatehnoloogia ettev\u00f5tted v\u00e4\u00e4rtuses keskmiselt 20 protsenti kiiremini kui traditsioonilised tarkvaraidud. Erinevus peitub selles, et nende konkurentsieelist on palju raskem kopeerida, selle aluseks on teaduslik kompetents, patenteeritav tehnoloogia ja tugev intellektuaalomand. Kui tahame v\u00e4ltida j\u00f5uetut paigaltammumist, siis tuleb tootlikkuse kasv siduda teaduse kommertsialiseerimise, s\u00fcvatehnoloogia ja strateegilise t\u00f6\u00f6stuspoliitikaga.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui tahame v\u00e4ltida j\u00f5uetut paigaltammumist, siis tuleb tootlikkuse kasv siduda teaduse kommertsialiseerimise, s\u00fcvatehnoloogia ja strateegilise t\u00f6\u00f6stuspoliitikaga, kirjutab Sigrid…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177644,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,32072,79871,133,28,29,4065,5187,2198,19,25,79870,23122,280,79872,372,392,23020,23,24,22,4242,20,30],"class_list":["post-177643","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-idusektor","tag-innovatsioonipoliitika","tag-jaak-aaviksoo","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-majandus-ja-kommunikatsiooniministeerium","tag-majandus-ja-kommunikatsioonimisteerium","tag-majanduskasv","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sigrid-rajalo","tag-suvatehnoloogia","tag-teadus","tag-teaduspohised-ettevotted","tag-tehnoloogia","tag-toostus","tag-tootlikkus","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-ulikoolid","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177643","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177643"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177643\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177644"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177643"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177643"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177643"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}