{"id":177687,"date":"2026-05-14T07:25:09","date_gmt":"2026-05-14T07:25:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/177687\/"},"modified":"2026-05-14T07:25:09","modified_gmt":"2026-05-14T07:25:09","slug":"cannesi-paevik-2-kohtumine-peter-jacksoniga-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/177687\/","title":{"rendered":"Cannes’i p\u00e4evik #2: kohtumine Peter Jacksoniga | Film"},"content":{"rendered":"

Pole midagi teha, tuleb filmid seada vahel tahaplaanile, et kohtuda legendaarsete meestega. Teisip\u00e4eval anti Peter Jacksonile avamisel \u00fcle au-palmioks. K\u00fcsimusele, kas ta sellest ka unistanud on, vastas ta tabavalt, et samah\u00e4sti v\u00f5iks ta unistada karj\u00e4\u00e4rist baleriini v\u00f5i ol\u00fcmplase-k\u00f5rgush\u00fcppajana \u2013 seda lihtsalt ei juhtu. Pealegi on palju m\u00f5nusam saada palmioks ilma filmi tegemata, niisama.<\/p>\n

Ukse taga j\u00e4rjekorras k\u00f5las lause, et sees tuleb kohe kohtumine Michael Jacksoniga. T\u00e4nap\u00e4eva maailmas ma ausalt \u00f6elda ei imestaks enam millegi \u00fcle.<\/p>\n

Jacksoniga (Peteriga, siiski) v\u00f5eti paari tunni jooksul l\u00e4bi kogu ta karj\u00e4\u00e4r, alustades varastest veristest nagu “Bad Taste” ja “Braindead”. Nende kohta oli tal oma v\u00e4ga atraktiivne \u017eanrim\u00e4\u00e4ratlus leiutatud \u2013 splatstick. Umbes nagu Buster Keatoni slapstick-kom\u00f6\u00f6dia, pluss splatter.<\/p>\n

Peter Jackson otsib pastakat Autor\/allikas: Tristan Priim\u00e4gi<\/p>\n

Paar aastat hiljem andis ta oma \u00fcleminekufilmis friigifilmidelt p\u00e4risfilmide, “Heavenly Creatures” karj\u00e4\u00e4ri esimese n\u00e4itlejarolli Kate Winsletile (ja ka esimese ekraanisuudluse, mis ei j\u00e4\u00e4nud viimaseks, muheles ta ise). Suure eluaegse armastuse “King Kongi” omaversiooni puhul tahtis ta rohkem esile t\u00f5sta armastuslugu. V\u00e4ltimatult kulus p\u00f5hiline aeg Tolkieni ekraniseeringute lahkamisele ning Jackson leppis ka ise t\u00f5demusega, et “S\u00f5rmuste isanda” triloogia v\u00f5ib olla tema elut\u00f6\u00f6.<\/p>\n

Filmif\u00e4nnina pikka teekonda alustanud mehena suutis ta ka fan service’it hinnata ja jagas p\u00e4rast meeleldi autogramme.<\/p>\n

Ahjaa, j\u00e4rgmistest plaanidest ka: k\u00fcsimusele, mis veel tegemata, \u00fctles ta, et on Steven Spielbergile v\u00f5lgu lubaduse teha ka oma Tintini film, ja oma versioon teise maailmas\u00f5ja \u00f5huoperatsioonist “Chastise”, mida rahvasuus teatakse pigem “Dambusters Raid’ina” ja millest on k\u00fcll tehtud 1955. aasta film, aga Jacksoni s\u00f5nul oli siis hulk selle operatsiooniga seotud materjale salastatud, mille saaks praegu loole lisada.<\/p>\n

V\u00e4ga s\u00fcdamlik vestlus igatahes, ja palju huvitavaid m\u00f5ttetuid fakte, mis annavad elule v\u00fcrtsi.<\/p>\n

“Nagi m\u00e4rkmed”
K\u00f4ji Fukada
Jaapan-Singapur-Prantsusmaa-Filipiinid
2026
P\u00f5hiv\u00f5istlusprogramm<\/p>\n

Jaapanlane K\u00f4ji Fukada v\u00f5ib meie mail olla \u00fcsna tundmatu suurus. Ma isegi intervjueerisin teda eelmisel aastal siin filmiga “Armastus kohtu all”, kuna film pidi tulema meil kinno, aga seda ei juhtunud (\u00e4kki veel tuleb?) ja seet\u00f5ttu polnud ka p\u00f5hjust avaldada. Ja ega ausalt \u00f6elda polnud ka suurem kaotus, kirjutasin filmist siin<\/a>.<\/p>\n

“Nagi m\u00e4rkmed” (“Nagi notes”) Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Sellega seoses ei oodanud palju ka “Nagi m\u00e4rkmetest”, aga Jaapani asjad huvitavad keskmisest rohkem ja Fukada on \u00fche aastaga siiski h\u00fcpanud k\u00f5rvalprogrammist p\u00f5hiv\u00f5istlusse.<\/p>\n

Aga t\u00f5esti, minu jaoks on “Nagi m\u00e4rkmed” siiski liiga hanguv ja Jaapani stiilis impressionistlik t\u00f6\u00f6 v\u00e4ga v\u00e4hesest. M\u00f5ne ta kaasmaalase puhul see taktika toimib (Naomi Kawase kasv\u00f5i), aga Fukada puhul on seda argielu detailset kenadust natuke igav vaadata. V\u00f5ib-olla polnud hetk \u00f5ige.<\/p>\n

4 \/ 10<\/p>\n

“Dua”
Blerta Besholli
Kosovo-Prantsusmaa-\u0160veits
2026
Critics’ Week<\/p>\n

Ja esimene suht t\u00e4istabamus ka. “Dua” nimitegelane on 13-aastane t\u00fcdruk, kes kasvab 1990. aastate l\u00f5pus \u00fcles Prishtinas, Serbia paramilitaarse politsei igap\u00e4evase terrori all. Olukord, kus kohalik elanikkond on teisej\u00e4rgulised kodanikud v\u00f5\u00f5rv\u00f5imu esindajate all, pole mulle NSV Liidu venelaste ajast v\u00f5\u00f5ras ja kuigi s\u00fcstemaatilist peksmist t\u00e4navatel minu m\u00e4lu j\u00e4rgi polnud (v\u00e4hemalt Tartus), siis see j\u00f5uetu allasurutud trots eba\u00f5iglusest on v\u00e4gagi tuttav.<\/p>\n

V\u00e4ga ilusti \u00fcles v\u00f5etud film, kaamera p\u00fcsib peategelasega kaasas, brutaalsus toimub fookusest v\u00e4ljas, t\u00fcdruk-deb\u00fctant Pinea Matoshi m\u00e4ngib nii h\u00e4sti, et n\u00e4itlejapreemia poleks mingi \u00fcllatus. Go Kosovo, ausalt.<\/p>\n

“Dua” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Filmi eel p\u00fchendas re\u017eiss\u00f6\u00f6r Besholli emotsionaalses s\u00f5nav\u00f5tus filmi neile Kosovo t\u00fcdrukutele ja \u00fcldse lastele-teismelistele, kes peavad sarnastes oludes \u00fcles kasvama. Ta ei suutnud pisaraid tagasi hoida ja lava ette rivistatud filmitiimis oli n\u00e4ha nii m\u00f5ndagi number v\u00e4iksemasse \u00fclikonda pakitud Balkani mehejurakat, kellel silmad m\u00e4rjaks l\u00e4ksid.<\/p>\n

Filmi j\u00e4rel sai noor n\u00e4itlejanna kurdistavate ovatsioonide osaliseks ja ega talgi \u00f5nnestunud nuttu tagasi hoida. \u00dcks v\u00e4ike, aga tundeline triumf Cannes’i praegu k\u00f5ige kvaliteetsema, aga siiski pisut \u00e4\u00e4realale j\u00e4\u00e4va Critics’ Weeki programmi alguses.<\/p>\n

8,5 \/ 10<\/p>\n

“Liblikamoos”
Kantemir Balagov
USA-Prantsusmaa
2026
Quinzaine des Cineastes<\/p>\n

Venelastega on vist sama lugu nagu iraanlastega, et kodumaalt p\u00f5genedes nad enam mujal jalgu alla ei saa. Ei saanud p\u00e4riselt ka Tarkovski, ja kuidas Zvjagintseviga, seda n\u00e4eme siin l\u00e4hip\u00e4evil.<\/p>\n

Arusaadav, et Kantemir Balagov tahab endast eemale t\u00f5rjuda vene seost ja seet\u00f5ttu on “Liblikamoos” tugevalt t\u0161erkessi kultuuri afi\u0161eeriv, kui sealt Ameerikasse kolinud perekond p\u00fc\u00fcab diasporaa vaibi oma kommete ja kokandusega \u00fcleval hoida. Paraku on filmi traagika selles, et t\u0161erkesse m\u00e4ngivad iirlane, inglane, Almat\u00f5s s\u00fcndinud t\u00fcrklane-ameeriklane ja Elvise lapselaps. Nagu mingis anekdoodis.<\/p>\n

“Liblikamoos” (“Butterfly jam”) Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Seega tekib vastuolu: t\u0161erkessi traditsioonide j\u00e4rgi toimiva mikrokosmose kujutamine apelleerib ehedusele, aga n\u00e4itlejate varieeruva tausta (ja suure kuulsuse \u2013 Barry Keoghan, Riley Keough, Harry Melling.. ) t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b just sellest ehedusest puudu ja film m\u00f5jub tahes-tahtmata kunstlikuna.<\/p>\n

“Liblikamoos” on justkui parima vanakooli s\u00f5nateatri laadis n\u00e4idendilik film, vahepeal tekib tunne nagu vaataks Tennessee Williamsit. N\u00e4itlejatel on v\u00e4ga palju n\u00e4idelda \u2013 sisuliselt on filmi kogu vastutus n\u00e4itlejateansambli peal \u2013 ja ps\u00fchholoogiliste l\u00e4bielamiste etendamisel on enesev\u00e4ljendust kohati teaterlikult palju, mis kinolinal v\u00f5imendub veelgi kordades.<\/p>\n

Siin on t\u00e4iesti maagilisi momente, sellist puhast kinematograafiat, eriti, kui sekkub veel \u00fcks n\u00e4itleja, p\u00e4ris pelikan. Aga kokkuv\u00f5ttes veidi kandiline ja liialt p\u00fc\u00fcdlik n\u00e4itlejadraama.<\/p>\n

6 \/ 10<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pole midagi teha, tuleb filmid seada vahel tahaplaanile, et kohtuda legendaarsete meestega. Teisip\u00e4eval anti Peter Jacksonile avamisel \u00fcle…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177688,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79878,79882,79880,37,33,35,173,34,36,79879,140,79881,12913,28438],"class_list":{"0":"post-177687","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-barry-keoghan","9":"tag-cannes-2026","10":"tag-dua","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-entertainment","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-liblikamoos","18":"tag-meelelahutus","19":"tag-nagi-markmed","20":"tag-peter-jackson","21":"tag-riley-keough"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116571742638321154","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177687","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177687"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177687\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177688"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177687"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177687"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177687"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}