{"id":177763,"date":"2026-05-14T08:58:10","date_gmt":"2026-05-14T08:58:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/177763\/"},"modified":"2026-05-14T08:58:10","modified_gmt":"2026-05-14T08:58:10","slug":"soja-ulevaade-1541-paev-markamatult-on-vene-poole-kevad-suvine-pealetung-alanud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/177763\/","title":{"rendered":"S\u00f5ja \u00fclevaade: 1541. p\u00e4ev &#8211; m\u00e4rkamatult on vene poole kevad-suvine pealetung alanud"},"content":{"rendered":"<p>              <a href=\"https:\/\/lounaeestlane.ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/ukra-1541.jpg\" rel=\"lightbox nofollow noopener\" target=\"_blank\"><img width=\"310\" height=\"388\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/ukra-1541-768x960.jpg\" class=\"attachment-medium_large size-medium_large wp-post-image\" alt=\"\" decoding=\"async\" fetchpriority=\"high\"  \/><\/a><br \/>\n              Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA            <\/p>\n<p>L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas.<\/p>\n<p>Ukraina 14. mai 2026: <\/p>\n<p>kuidagi m\u00e4rkamatult on vene poole kevad-suvine pealetung alanud, k\u00fcll teokiirusel tuleb edenemine, aga murekohti jagub\u2026 ning venemaa saatis teele k\u00f5ik selle, mida kolm p\u00e4eva ei saadetud\u2026<\/p>\n<p>1. K\u00f5ik sihtm\u00e4rgiks sobib ja mida rohkem, seda \u201euhkem\u201d.<\/p>\n<p>2. Miskit ikka.<\/p>\n<p>3. Sum\u00f5: muutusteta.<\/p>\n<p>4. Harkiv: Vovt\u0161anski juures asuv sillapea kipub kasvama.<\/p>\n<p>5. Kupjansk-Kreminna: ok.<\/p>\n<p>6. Siversk: muutusteta rindejoones ja muresid jagub.<\/p>\n<p>7. Bahmut: Kostjant\u00f5nivka kesklinnas kasvab vene eesmiste possade arv.<\/p>\n<p>8. Donetsk: muutusteta rindejoones.<\/p>\n<p>9. L\u00f5unarinne: muutusteta.<\/p>\n<p>10. Herson: muutusteta.<\/p>\n<p>11. putinile \u00f6eldi, et venemaa majandus on Ameerika omale j\u00e4rgi j\u00f5udmas.<\/p>\n<p>12. venemaa valitsus ennustas, et venemaa majandus j\u00e4\u00e4b kuni k\u00fcmnendi l\u00f5puni maailmamajandusest maha.<\/p>\n<p>13. venemaa naftatootmine on Ukraina taristur\u00fcnnakute t\u00f5ttu langenud 2020. aasta pandeemia ajal n\u00e4htud tasemele.<\/p>\n<p>14. putin vahetas v\u00e4lja Belgorodi ja Brjanski oblasti kubernerid.<\/p>\n<p>15. vene v\u00e4gedel k\u00e4sti kahe langenud Ukraina s\u00f5duri pea maha raiuda ja surnukehad tee \u00e4\u00e4rde v\u00e4lja panna, teatas Ukraina peastaap.<\/p>\n<p>16. L\u00fchiuudised<\/p>\n<p>United24 teatas, et venemaa on umbes 1500 p\u00e4eva r\u00fcnnanud Mala Tokmat\u0161kat, pisikest Ukraina k\u00fcla Zapori\u017eja oblastis, kus enne t\u00e4iemahulist sissetungi elas umbes 200 elanikku, seda vallutamata. Saidil vastandati sadu p\u00e4evi kestnud piiramiste j\u00e4rel langenud suurlinnad Moskva suutmatusega vallutada \u00fcks v\u00e4ike asula p\u00e4rast aastaid kestnud r\u00fcnnakuid.<\/p>\n<p>Valeri Averin on esimene avalikult kinnitatud vene s\u00f5dur, kes hukkus Ukrainas osana venemaa kampaaniast v\u00e4rvata \u00f5pilasi mehitamata \u00f5huj\u00f5udude koosseisu. Averin oli 23-aastane ja s\u00f5lmis lepingu 3. jaanuaril 2026. Ta l\u00f5petas mehitamata \u00f5hus\u00f5iduki operaatori v\u00e4lja\u00f5ppe m\u00e4rtsis.<\/p>\n<p>Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 241 lahingukokkup\u00f5rget. Suurim r\u00fcnnakute arvu t\u00f5us oli Harkivi suunal, kus lausa 22 neid kirja l\u00e4ks. Tihe ikka tavalistes sektorites (Kostjant\u00f5nivka, Pokrovsk ja Huljaipole) aga l\u00f5unarinde l\u00e4\u00e4nel\u00f5igus on tuntav vene poole surve t\u00f5us.<\/p>\n<p>Eile sooritas vaenlane \u00fche raketi abil raketir\u00fcnnaku, viis l\u00e4bi 91 \u00f5hur\u00fcnnakut ja heitis alla 302 juhitavat pommi. Lisaks kasutas ta r\u00fcnnakuteks 9828 kamikaze-drooni ja sooritas 3418 kaudtulelasku, sealhulgas 120 mitmikraketiheitjaga ehk siis k\u00f5ike tavap\u00e4rsest keskmisest rohkem.<\/p>\n<p>V\u00e4ikeste infitreeruda \u00fcritavate jalav\u00e4egruppide konveier k\u00f5ikjal on vist varjatult alanud kevad-suvine pealetung. Koos tihenenud l\u00f6\u00f6kide \u00f5hust (pommid, tapjadroonid ja kaudtuli), on see hakanud tugevamalt m\u00f5jutama Ukraina suutlikkust tuua vahendeid rindele aga ka piisava hulga vabade reservide puudus hakkab v\u00f5ib-olla \u00fcha enam muret valmistama ja see v\u00f5ibki olla jooksvalt vene poole eesm\u00e4rk, kurnata k\u00f5ikjal lootuses, et kuskil j\u00e4\u00e4b l\u00f5puks Ukraina kaitse liialt h\u00f5redaks ja mingi l\u00e4bimurde koht tekib\u2026<\/p>\n<p>1. venemaa saatis alates eile l\u00f5unast kuni t\u00e4na hommikuni teele k\u00f5ik selle, mida kolm p\u00e4eva ei saadetud. Juba eile \u00f5htuse seisuga oli \u00fcle 700 drooni teele saadetud ja \u00f6\u00f6sel tuli palju lisa koos rakettidega.<\/p>\n<p>\u00dcheksa inimest sai vigastada ja k\u00fcmme inimest p\u00e4\u00e4steti Kiievis 14. mai \u00f6\u00f6sel osaliselt kokku varisenud kortermaja alt, kui venemaa tegi Ukrainale ulatusliku raketir\u00fcnnaku (samaegselt droonidega), mis pikendas p\u00e4evast massilist r\u00fcnnakut \u00f6\u00f6sse.<\/p>\n<p>Darn\u00f5tski rajoonis varisesid elamu konstruktsioonielemendid kokku ja esialgsetel andmetel v\u00f5ivad inimesed nende alla l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4da, \u00fctles Klit\u0161ko.<\/p>\n<p>13. mai p\u00e4rastl\u00f5unal viisid venemaa v\u00e4ed l\u00e4bi pikaajalise kombineeritud r\u00fcnnaku Ukraina kriitilise ja tsiviiltaristu vastu, lastes mitmes laines v\u00e4lja v\u00e4hemalt 800 drooni. R\u00fcnnak oli suunatud linnadele \u00fcle Ukraina, sealhulgas Kaug-L\u00e4\u00e4ne piirkondadesse, mida otsesed r\u00fcnnakud harva m\u00f5jutavad.<\/p>\n<p>P\u00e4evastes r\u00fcnnakutes hukkus v\u00e4hemalt 14 inimest ja sai vigastada \u00fcle 80 inimese, sealhulgas lapsed ja teismelised. Esmareageerijad said vigastada ka topeltr\u00fcnnakutes.<\/p>\n<p>venemaa viis ulatusliku r\u00fcnnaku k\u00e4igus l\u00e4bi 23 r\u00fcnnakut Ukraina raudteetaristu vastu. R\u00fcnnakud olid suunatud energiataristu, sildade, reisijate-, vagunite ja vedurijaamade vastu Taga-Karpaatia, Lvivi, \u017d\u00f5tom\u00f5ri, Rivne, Vol\u00f5\u00f5nia, Harkivi ja Dnipropetrovski oblastis.<\/p>\n<p>2. Ukraina r\u00fcnnak venemaa Krasnodari krais asuvale Tamanneftegazi naftaterminalile kahjustas \u00fche kai juures k\u00fctusemahuteid, torustikke ja taristuelemente, teatas Raadio Vabadus. Musta mere terminal k\u00e4itleb nafta- ja k\u00fctuselasti.<\/p>\n<p>See on (oli) dmitri issajev, kes osales Buchas tsiviilisikute ja laste veresaunas. 7. mai 2026 varahommikul lasti issajev venemaal Kaluugas Bolotnikovi t\u00e4naval asuva kortermaja sisehoovis maha. Hiljem ta suri.<\/p>\n<p>3. Sum\u00f5: muutusteta rindejoones.<\/p>\n<p>4. Harkiv: kinnitusi lisandub, et vene pool on suutnud oma sillapea Vovt\u0161anski juures \u00fcle Vovt\u0161a sillapea varasemas suuruses taastada.<\/p>\n<p>5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanski \u00fcmber muutusteta ja pisu rohkem Ukraina vastur\u00fcnnakuid L\u00f5mani kandis.<\/p>\n<p>6. Siversk: infokillud annavad teada, et Slovjanski suunal pole Ukraina omad olukorra parandamiseks seni t\u00e4iendavaid reserve saatnud. Rindejoones eile muutusi ei tuvastanud.<\/p>\n<p>7. Bahmut: olukord Kostjant\u00f5nivka linnas \u00fcha raskeneb ja p\u00fcsivamalt on vene pool j\u00e4lle end paika saanud linna keskosas olevas t\u00f6\u00f6stusrajoonis.<\/p>\n<p>vene soomusmasinate r\u00fcnnak peatati linna kaguosas. Ukraina v\u00e4ed h\u00e4vitasid \u00fche vene tanki, kaks jalav\u00e4e lahingumasinat ja \u00fche soomusmasina. Kahjustada sai kolm tanki, kuus soomusmasinat. Mis on huvitav, et soomus oli v\u00e4ga erinevat t\u00fc\u00fcpi ehk siis arvatavalt mitmes v\u00e4ga erinevast \u00fcksusest seltskond komplekteeriti.<\/p>\n<p>8. Donetsk: blogijad annavad teada, et siia suunale on vene pool toonud t\u00e4iendavaid \u00fcksusi tihendamaks r\u00fcnnakuid. Rindejoones muutusi ei tuvastanud.<\/p>\n<p>9. L\u00f5unarinne: muutusteta.<\/p>\n<p>10. Herson: muutusteta.<\/p>\n<p>11. venemaa majandus on kasvus Ameerika majandusest ette j\u00f5udnud, \u00fctles majandusarengu minister maksim re\u0161etnikov kolmap\u00e4eval putiniga kohtumisel. \u201eVaatamata k\u00f5igile neile v\u00e4listele v\u00e4ljakutsetele ja sanktsioonide survele on &lt;\u2026&gt; meie majandusel l\u00e4inud \u00fcsna h\u00e4sti,\u201d \u00fctles re\u0161etnikov putinile, n\u00e4idates v\u00e4rvilisi slaide.<\/p>\n<p>\u201eKui 2017. aastal oli meie SKP elaniku kohta 43% Ameerika majandusest, siis 2025. aasta l\u00f5puks on see peaaegu 56%. Samal ajal oleme me l\u00f5het v\u00e4hendanud, samas kui n\u00e4iteks paljud meie Euroopa naabrid on seda pigem suurendanud, mis t\u00e4hendab, et nad on meie majandusest maha j\u00e4\u00e4nud. See viitab sellele, et me oleme Ameerika majanduse kasvuga mitte ainult sammu pidanud, vaid ka sellest ette j\u00f5udnud,\u201d selgitas re\u0161etnikov.<\/p>\n<p>Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel on venemaa 2026. aasta seisuga SKP elaniku kohta maailmas 66. kohal, ulatudes 18 530 dollarini Trinidadi ja Tobago ning Sei\u0161ellide vahel.<\/p>\n<p>Selles elatustaseme hindamisel v\u00f5tmet\u00e4htsusega n\u00e4itajas j\u00e4\u00e4b Venemaa maha n\u00e4iteks Panamast (20 560 dollarit) ja Costa Ricast (20 300 dollarit) ning on ligikaudu 3,5 korda madalam arenenud riikide keskmisest (66 180 dollarit). venemaa SKP elaniku kohta j\u00e4\u00e4b Ameerika \u00dchendriikidest (94 430 dollarit) viis korda ja Saksamaast (65 300 dollarit) 3,6 korda maha.<\/p>\n<p>Viimase kolme aasta jooksul on venemaa majandus kasvanud 10% ja reaalsissetulekud on kasvanud 26%. re\u0161etnikov \u00fctles aga putinile, et n\u00fc\u00fcd on alanud stabiliseerumise ja struktuurse peenh\u00e4\u00e4lestamise faas. Majandus l\u00f5petas esimese kvartali kahanemisega esimest korda p\u00e4rast 2023. aastat ja kuigi SKP naasis m\u00e4rtsis p\u00e4rast jaanuari ja veebruari langust kasvule, on ennatlik r\u00e4\u00e4kida \u00fcldise trajektoori taastumisest, \u00fctles minister.<\/p>\n<p>Eelmisel p\u00e4eval langetas majandusarengu ministeerium j\u00e4rsult venemaa majanduse prognoose k\u00e4esolevaks ja j\u00e4rgmiseks kolmeks aastaks: hinnangute kohaselt kasvab SKP sel aastal vaid 0,4% 1,3% asemel, investeeringud j\u00e4tkavad teist aastat j\u00e4rjest langust ning reaalsissetulekute kasv aeglustub 1%-ni.<\/p>\n<p>Konservatiivse stsenaariumi korral, mis eeldab \u00fclemaailmset majanduskasvu aeglustumist ja nafta hinna langust 50 dollarini, lubab majandusarengu ministeerium aasta SKP languseks 0,5%, t\u00f6\u00f6stustoodangu languseks 1% ja jaem\u00fc\u00fcgi languseks 0,4%.<\/p>\n<p>12. Valitsuse uuendatud prognoosi kohaselt s\u00fcveneb venemaa majanduse mahaj\u00e4\u00e4mus maailmamajandusest 2020. aastate l\u00f5puni. Oma stsenaariumi kirjeldades viitab majandusarengu ministeerium IMFi hinnangutele, mille kohaselt kasvab maailmamajandus kuni 2029. aastani ligikaudu 3,2% aastas. venemaa SKP kasvab seevastu prognoosi kohaselt keskmiselt 1,5%: sel aastal 0,4%, j\u00e4rgmisel aastal 1,4% ning aastatel 2028\u20132029 vastavalt 1,9% ja 2,4%.<\/p>\n<p>IMF hindab arengumaade majanduskasvuks 4,1% aastas, samas kui arenenud riikide majanduskasv on 1,7% \u2013 isegi rohkem kui majandusarengu ministeeriumi prognoos venemaa kohta.<\/p>\n<p>venemaa mahaj\u00e4\u00e4mus on j\u00e4tkunud. Nelja s\u00f5ja-aasta jooksul oli selle keskmine majanduskasvu m\u00e4\u00e4r 2,2% ja p\u00e4rast Krimmi annekteerimist aastatel 2014\u20132025 on see t\u00f5usnud 1,6%-ni. Nende 11 aasta jooksul kasvas venemaa majandus 18,7%, samas kui maailmamajandus kasvas 40,6%.<\/p>\n<p>venemaa v\u00f5ib vaid unistada pikaajalisest 3% aastakasvust, mida putin on riiklike projektide raames n\u00f5udnud alates 2018. aastast. \u201eJ\u00e4rgnevatel aastatel on prognooside kohaselt ebat\u00f5en\u00e4oline, et me saavutame k\u00f5igi olemasolevate raamistike kohaselt 3% aastakasvu, kuid me ei saa ka \u00f6elda, et see on v\u00f5imatu,\u201d \u00fctles majandusarengu ministeeriumi esindaja Interfaxile.<\/p>\n<p>Ministeerium toob \u00fche p\u00f5hjusena v\u00e4lja k\u00f5rged intressim\u00e4\u00e4rad. Nende tegurite ja muu hulgas langesid investeeringud eelmisel aastal 2,3% ning majandusarengu ministeerium prognoosib sel aastal veel 1,5% langust. Ministeerium on oma esindaja s\u00f5nul \u201es\u00fcgavalt veendunud\u201c, et keskpanga range poliitika m\u00f5jutab lisaks majanduse potentsiaali k\u00f5ikumistele ka potentsiaali ennast, sealhulgas investeerimists\u00fckli pikkuse ja selle nihke t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>venemaa keskpank hindab venemaa majanduse pikaajalist kasvupotentsiaali 1,5\u20132,5%-le. T\u00e4psemalt on see nende SKP kasvu prognoos aastateks 2027\u20132028, mil loodetakse majandust vabastada nii \u00fclekuumenemisest kui ka \u00fclejahtumisest. Endine keskpanga esimene aseesimees ja t\u00f6\u00f6- ja sotsiaalministeeriumi professor Oleg Vjugin hindas venemaa majanduse kasvupotentsiaali maksimaalselt 1,5\u20132%-le. Ta t\u00f5i minimaalse t\u00f6\u00f6viljakuse kasvu p\u00f5hjuseks l\u00e4\u00e4ne tehnoloogia ja kapitali sunnitud h\u00fclgamise ning impordi asendamisele keskendumise: tohutuid ressursse kulutatakse ammu loodu kopeerimisele, mis ei suurenda majanduse potentsiaali.<\/p>\n<p>venemaa vajab majanduskasvu v\u00e4hemalt 3,5% aastas, kirjutasid Makromajandusliku Anal\u00fc\u00fcsi ja L\u00fchiajalise Prognoosimise Keskuse (CMAS) juht Dmitri Belousov, VEB pea\u00f6konomist Andrei Klepat\u0161 ja venemaa Teaduste Akadeemia Majandusprognoosimise Instituudi juht Aleksandr \u0160irov, nimetades seda j\u00e4rgmise k\u00fcmnendi peamiseks prioriteediks. Selline tempo pole iseenesest vajalik, selgitasid nad: vastasel juhul ei ole piisavalt raha, et samaaegselt lahendada julgeoleku tagamise, tehnoloogilise arengu, rahvastiku heaolu suurendamise ning majanduse struktuurilise ja tehnoloogilise \u00fcmberkujundamise v\u00e4ljakutseid.<\/p>\n<p>Valitsus t\u00f6\u00f6tab s\u00fcstemaatiliselt selle nimel, et viia majandus tagasi j\u00e4tkusuutliku pikaajalise kasvu trajektoorile, mis ei oleks madalam kui maailma keskmine, v\u00e4idab asepeaminister alexander novak. Ta loetles, et parandatakse \u00e4ritingimusi, v\u00e4hendatakse tarbetuid t\u00f5kkeid, moderniseeritakse tehnoloogilist arengut, suurendatakse t\u00f6\u00f6 tootlikkust ja valgendatakse majandust.<\/p>\n<p>Praktikas t\u00f5stavad v\u00f5imud makse, v\u00f5tavad massiliselt ettev\u00f5tteid omanikelt \u00e4ra, kehtestavad ettev\u00f5tetele arvukalt piiranguid ja n\u00f5udeid (kontroll paljude kaupade hinnat\u00f5usu \u00fcle, kohustuslik m\u00e4rgistamine jne), sunnivad neid asendama v\u00e4lismaist tarkvara kodumaisega, sulgevad interneti, p\u00f5hjustavad \u00e4ritegevuse h\u00e4ireid ning sunnivad ettev\u00f5tteid ja eraisikuid \u00fcle minema sularahamaksetele jne. Ettev\u00f5tted on isegi sunnitud ise Ukraina droonir\u00fcnnakute eest kaitsma; riik ei paku mingit abi. Eelarves on raha napilt ja valitsuse toetusi v\u00e4hendatakse, hoiatas majandusarengu minister maksim re\u0161etnikov hiljuti ettev\u00f5tteid.<\/p>\n<p>13. venemaa naftatoodang oli aprillis vaid 8,83 miljonit barrelit p\u00e4evas \u2013 130 000 v\u00e4hem kui m\u00e4rtsis ja 460 000 v\u00e4hem kui 2025. aasta aprilli tootmiseesm\u00e4rk, selgub Rahvusvahelise Energiaagentuuri igakuisest aruandest. venemaa pole nii madalat tootnud alates 2020. aasta maist juulini (8,53\u20138,65 miljonit barrelit). Tol ajal oli venemaa OPEC+-iga s\u00f5lmitud kokkuleppe tulemusel sunnitud tootmist j\u00e4rsult v\u00e4hendama p\u00e4rast \u00fclemaailmse naftan\u00f5udluse kokkuvarisemist COVID-19 pandeemia ja paljude riikide kehtestatud karantiinide t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd omistatakse naftatoodangu langust Ukraina ulatuslikele droonir\u00fcnnakutele ekspordiinfrastruktuurile \u2013 sadamaterminalidele, naftahoidlatele, torujuhtmetele \u2013 ja rafineerimistehastele. See p\u00f5hjustab torujuhtmes\u00fcsteemi \u00fclevoolu ja hoidlad t\u00e4ituvad tavap\u00e4rasest kiiremini. N\u00e4iteks Transneft, mis pumpab 80% venemaa naftast, ei suutnud t\u00e4ielikult vastu v\u00f5tta naftat tootjatelt, kes plaanisid seda eksportida l\u00e4bi L\u00e4\u00e4nemere sadama Ust-Luga. M\u00f5ju rafineerimistehasele koos plaanilise hooldusega t\u00f5i kaasa ka naftatoodete keskmise p\u00e4evase ekspordi v\u00e4henemise m\u00e4rtsist alates 340 000 barreli v\u00f5rra, ulatudes vaid 2,2 miljoni barrelini \u2013 see on Reutersi andmetel, viidates aruande konfidentsiaalsele osale, rekordiliselt madalaim tase.<\/p>\n<p>Kuigi toornafta eksport on L\u00e4his-Ida konflikti t\u00f5ttu suurenenud, ei aita see venemaa eelarvet oluliselt. \u201eRiigi jaoks pole ekspordi maht oluline: maksed riigieelarvesse arvutatakse Vaikse ookeani, L\u00e4\u00e4nemere ja Musta mere tootmismahtude ja venemaa nafta keskmiste kuuhindade p\u00f5hjal,\u201d selgitab Sergei Vakulenko, Carnegie Berliini venemaa ja Euraasia keskuse vanemteadur.<\/p>\n<p>Eelarvet rahastatakse peamiselt maavarade kaevandamismaksust ning nafta tootmine langes IEA andmetel aprillis v\u00f5rreldes eelmise aastaga 5%. Selle tulemusel toodab venemaa n\u00fc\u00fcd 810 000 barrelit p\u00e4evas v\u00e4hem kui tema OPEC+ kvoot (9,64 miljonit barrelit).<\/p>\n<p>Rahandusministeeriumi reedel avaldatud teatel ulatus aasta esimese nelja kuu eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k 5,877 triljoni rublani (71 miljardi euroni), mis on 1,6 korda suurem kui kogu aasta plaan.<\/p>\n<p>Erinevalt naftatoodetest suurenes toornafta keskmine p\u00e4evane eksport m\u00e4rtsiga v\u00f5rreldes 250 000 barreli v\u00f5rra, ulatudes 4,9 miljoni barrelini. See arv h\u00f5lmab torujuhtme tarnete taasalustamist Ungarisse ja Slovakkiasse p\u00e4rast kolmekuulist katkestust, ulatudes aprilli viimasel n\u00e4dalal 60 000 barrelini. \u00dclej\u00e4\u00e4nud kasv tuli L\u00e4\u00e4nemere sadamatest Ust-Lugast ja Primorskist, mis taasalustasid tegevust p\u00e4rast seda, kui Ukraina droonid kahjustasid m\u00f5ningaid nende rajatisi.<\/p>\n<p>IEA m\u00e4rgib:<\/p>\n<p>venemaa kogueksport taastus aprilli teises pooles, kuid ei ole naasnud keskmisele tasemele kolme n\u00e4dala jooksul peale r\u00fcnnakuid Balti sadamatele \u2013 see t\u00e4hendab perioodile L\u00e4his-Ida konflikti puhkemise ja nende sadamate h\u00e4irete vahel.<\/p>\n<p>IEA hinnangul ulatus see tase 7,7 miljoni barrelini p\u00e4evas.<\/p>\n<p>Samal ajal eeldab venemaa valitsus, et naftatootmine j\u00e4\u00e4b sel aastal praktiliselt samaks \u2013 umbes 511 miljonit tonni toornaftat ja kondensaati. See on majandusministeeriumi teisip\u00e4eval avaldatud baasstsenaarium. See v\u00f5rdub umbes 10,26 miljoni barreliga p\u00e4evas; kondensaat (mida IEA ei arvesta) moodustab traditsiooniliselt umbes 10% venemaa kogutoodangust.<\/p>\n<p>14. Ukrainaga piirnevate Belgorodi ja Brjanski oblasti kubernerid vjat\u0161eslav gladkov ja aleksandr bogomaz esitasid ennet\u00e4htaegselt tagasiastumisavaldused. kremli veebisaidi andmetel v\u00f5ttis putin nende tagasiastumisavalduse vastu. gladkovi koha v\u00f5tab \u00fcle kindralmajor aleksandr \u0161uvajev, kes on v\u00f5idelnud P\u00f5hja-Kaukaasias, Gruusias, S\u00fc\u00fcrias ja Ukrainas. Brjanski oblasti kuberneri kohuset\u00e4itjaks saab endine isehakanud Luhanski Rahvavabariigi valitsuse esimees jegor kovalt\u0161uk.<\/p>\n<p>Aprilli alguses teatati, et 57-aastane gladkov lahkub ametist enne septembris toimuvaid Belgorodi oblasti kubernerivalimisi. Vedomosti allikad t\u00f5id tagasiastumise p\u00f5hjustena v\u00e4lja tema kehva tervise ja kohalike elanike madala lojaalsuse v\u00f5imudele.<\/p>\n<p>Samal ajal oli gladkov \u00fcks v\u00e4heseid oblasti juhte, kes avalikult kritiseeris interneti sulgemisi ja Telegrami blokeerimist. T\u00e4psemalt \u00fctles ta, et Belgorodi elanikud surevad sulgemiste t\u00f5ttu: \u201eValge nimekiri ei t\u00f6\u00f6ta ja droonid lendavad endiselt ning see pole neile probleem.\u201d \u0412\u0430\u0436\u043d\u044be \u0438\u0441\u0442\u043e\u0440\u0438\u0439 (olulised lood) allikad v\u00e4itsid, et gladkov oli t\u00f5sises konfliktis julgeolekuj\u00f5ududega, sealhulgas FSB-ga, ning et tema vahistatud aset\u00e4itjad on juba m\u00f5ned \u00fctlused andnud ja on v\u00f5imalus, et ta vangistatakse.<\/p>\n<p>gladkovi asendaja aleksandr \u0161uvajev osales varem propagandaprogrammis \u201eKangelaste aeg\u201d, mida putini k\u00e4sul kasutatakse s\u00f5javeteranide valimiseks v\u00f5imupositsioonidele. Alates selle aasta jaanuarist on 44-aastane kindralmajor olnud Irkutski oblasti asekuberner.<\/p>\n<p>Ukrainas juhtis \u0161uvajev \u201eDPR-i\u201d 1. motoriseeritud laskurv\u00e4e brigaadi, mille v\u00f5itlejaid s\u00fc\u00fcdistatakse alla andnud Ukraina relvaj\u00f5udude s\u00f5durite hukkamises. Kindrali ametisse nimetamine Belgorodi oblasti kuberneriks v\u00f5ib olla tingitud tema s\u00fcnnikohast Nov\u00f5i Oskolis. Novaja Gazeta Evropa allikate s\u00f5nul kuritarvitab \u0161uvajev alkoholi. Nende s\u00f5nul pidi gladkovi tagasiastumine toimuma varem, kuid ameti \u00fcleandmise p\u00e4eval oli kindral joobes ja ametisse nimetamine tuli edasi l\u00fckata.<\/p>\n<p>Kommersanti ja Vedomosti allikad teatasid kremli plaanidest Brjanski oblasti kuberner v\u00e4lja vahetada. aleksandr bogomaz on oblastit juhtinud alates 2014. aastast. 2025. aasta veebruaris toetas putin tema kandidatuuri kolmandaks ametiajaks, m\u00e4rkides, et tema t\u00f6\u00f6 on stabiilne ja r\u00fctmiline ning paljude oblasti ees seisvate v\u00e4ljakutsetega tegeletakse. bogomaz sai s\u00fcgisestel valimistel 78,8% h\u00e4\u00e4ltest. Tema ennet\u00e4htaegse tagasiastumise p\u00f5hjuseid ei avalikustatud.<\/p>\n<p>53-aastane jegor kovalt\u0161uk on s\u00fcndinud T\u0161eljabinskis. Tal on kolm k\u00f5rgharidust, sealhulgas \u00f5igusteaduse kraad. Enne v\u00f5imuletulekut t\u00f6\u00f6tas ta 10 aastat pangandussektoris ja seej\u00e4rel veetis suurema osa oma karj\u00e4\u00e4rist T\u0161eljabinski oblasti valitsuses erinevatel ametikohtadel, sealhulgas asekubernerina.<\/p>\n<p>15. vene s\u00f5jav\u00e4e\u00fclem k\u00e4skis oma v\u00e4gedel Huljaipole l\u00e4hedal hukkunud kahe Ukraina s\u00f5duri surnukehal pead maha raiuda ja need v\u00e4lja panna, teatas Ukraina peastaap 13. mail. \u201eVaenlase k\u00fc\u00fcnilisus ja julmus ei tunne piire,\u201d kirjutas peastaap.<\/p>\n<p>vene lahingu\u00fcksus korraldas 12. mail Zapori\u017eja oblastis Huljaipole l\u00e4hedal rindel varitsuse Ukraina 225. eraldi r\u00fcnnakr\u00fcgemendi s\u00f5duritele, teatas s\u00f5jav\u00e4gi. Lahingus hukkus kaks Ukraina s\u00f5durit.<\/p>\n<p>Luure pealtkuulamised n\u00e4itasid, et vene \u00fcksuse \u00fclem andis oma alluvatele otsese k\u00e4su langenud s\u00f5durite surnukehadel pead maha raiuda ja need n\u00e4htavasse kohta v\u00e4lja serva asetada. Raadio pealtkuulamiste kohaselt pidi see toimuma kinnituse saamiseks. Alluv s\u00f5dur v\u00e4ljendas valmisolekut seda k\u00e4sku t\u00e4ita.<\/p>\n<p>Peastaabi teatel on \u00fcksus, kelle s\u00f5durid r\u00fcvetamisaktides osalesid, esialgselt tuvastatud. Arvatakse, et k\u00e4su andnud komand\u00f6r andis oma v\u00e4gedele varem k\u00e4su Ukraina s\u00f5javange m\u00f5nitada.<\/p>\n<p>\u201eLangunud s\u00f5durite surnukehade r\u00fcvetamisega on okupandid taas kord n\u00e4idanud oma sadistlikku loomust ja liigset, eputavat julmust,\u201d teatas s\u00f5jav\u00e4gi. \u201eSee on s\u00f5jareeglite ja -kommete r\u00e4nk ja tahtlik rikkumine \u2013 s\u00f5jakuritegu, millel puudub aegumist\u00e4htaeg.\u201d<\/p>\n<p>venemaad s\u00fc\u00fcdistatakse Ukraina t\u00e4iemahulise sissetungi ajal arvukate s\u00f5jakuritegude toimepanemises, sealhulgas vangistatud Ukraina s\u00f5durite peade maharaiumises.<\/p>\n<p>16. L\u00fchiuudised<\/p>\n<p>venemaa riigiduuma kiitis kolmap\u00e4eval teisel ja kolmandal lugemisel heaks seaduse, mis laiendab oluliselt presidendi volitusi relvaj\u00f5udude kasutamiseks v\u00e4lismaal venelaste kaitseks.<\/p>\n<p>P\u00e4rast endise Itaalia suursaadiku Usbekistanis Piergabriele Papadia de Bottini di Sant\u2019Agnese vahistamist on Itaalia viisakeskused venemaal karmistanud Schengeni viisataotluste esitamise reegleid, teatas Reisikorraldajate Liidu (ATOR) b\u00fcllet\u00e4\u00e4n. Alates 12. maist l\u00f5petasid VMS-i ja Almaviva viisakeskused vahendajate kaudu taotluste vastuv\u00f5tmise. Taotlejad peavad n\u00fc\u00fcd isiklikult kohale ilmuma.<\/p>\n<p>L\u00e4ti transpordiministeerium on ette valmistanud muudatused, mis keelustavad igasuguse bussireisijate veo venemaale ja Valgevenesse, samuti transiidi l\u00e4bi riigi, teatab Delfi. Muudatuste j\u00f5ustumiseks peab muudatuste heaks kiitma L\u00e4ti ministrite kabinet. Rahvusvaheliste mitteregulaarsete bussiliinide keeld \u00fcle L\u00e4ti-venemaa ja L\u00e4ti-Valgevene piiri on juba j\u00f5us. Uued muudatused laiendavad piiranguid ka regulaarsetele liinidele.<\/p>\n<p>USA Esindajatekoja eesm\u00e4rk on Ukraina abi ja venemaa sanktsioonide seaduseeln\u00f5u h\u00e4\u00e4letusele sundida, hoolimata spiikri Mike Johnsoni ja vabariiklaste juhtide vastuseisust. Eeln\u00f5u kogus n\u00f5utavad 218 allkirja: 215 demokraati, 2 vabariiklast ja 1 s\u00f5ltumatu endine vabariiklane. Eeln\u00f5u kinnitab toetust Ukrainale ja NATO-le, loob \u00fclesehitusmeetmeid, n\u00e4eb ette \u00fcle miljardi dollari julgeolekuabi, lubab kuni 8 miljardit dollarit otselaene ning lisab sanktsioonid ja ekspordikontrolli venemaa vastu.<\/p>\n<p>Mariupoli sadam toimib n\u00fc\u00fcd t\u00e4ieliku s\u00f5jav\u00e4e- ja tsiviillogistikakeskusena, kus venemaa tanker EVGENIYA l\u00e4heneb oma teisele mais toimuvale k\u00fclastusele. Jeiskist Mariupoli suunduvaid marsruute registreeritakse otse, hoolimata osalistest transponderm\u00e4ngudest. Sadamas mahalaaditud k\u00fctust levitatakse teadete kohaselt edasi raudteed ja maanteed pidi, kusjuures s\u00f5idukite etappi k\u00e4itlevad peamiselt s\u00f5jav\u00e4e k\u00fctusetankerid.<\/p>\n<p>Ungari kutsus esimest korda venemaa suursaadiku v\u00e4lja seoses venemaa droonir\u00fcnnakuga Taga-Karpaatiale, \u00fctles peaminister Magyar. See samm on Budapesti otsene diplomaatiline vastus p\u00e4rast venemaa droonide r\u00fcnnakuid Ungari piiri l\u00e4hedal.<\/p>\n<p>Slovakkia sulges turvakaalutlustel eile kell 15.00 k\u00f5ik piiripunktid Ukrainaga. V\u00f5imude teatel j\u00e4\u00e4vad kontrollpunktid suletuks kuni edasise teatamiseni, katkestades regulaarse piiri\u00fclese liikumise Slovakkia-Ukraina piiril. P\u00f5hjust ei tea.<\/p>\n<p>venemaa on taas n\u00f5udnud Ukrainalt Donbassi territooriumi loovutamist l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste alustamiseks. peskov \u00fctles: \u201ePresident Zelenski peab andma Ukraina relvaj\u00f5ududele k\u00e4su tule l\u00f5petada ja venemaa piirkondadest lahkuda. Alles siis j\u00f5ustub relvarahu, mis v\u00f5imaldab pooltel l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisi pidada.\u201d kreml n\u00f5uab j\u00e4tkuvalt l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste formaati esmalt alistumine, seej\u00e4rel dialoog. peskovi avaldus viitab sellele, et venemaa n\u00f5uab Ukraina kaitsej\u00f5udude lahkumist mitte ainult Donbassist, vaid ka Hersoni ja Zapori\u017e\u017eja piirkondadest \u2013 territooriumidelt, mille putin on ebaseaduslikult venemaa p\u00f5hiseadusesse lisanud.<\/p>\n<p>Poola asepeaministri ja kaitseministri W\u0142adys\u0142aw Kosiniak-Kamyszi postitus sotsiaalmeedia platvormil X: \u201ePoola lennukid peatasid L\u00e4\u00e4nemere rahvusvaheliste vete kohal vene luurelennuki Il-20. See on venemaa F\u00f6deratsiooni j\u00e4rjekordne agressiivne tegevus ja meie \u00f5hut\u00f5rjes\u00fcsteemide katsetus.\u201d Ta selgitas, et v\u00e4ljal\u00fclitatud transponderitega lennud v\u00f5ivad kujutada endast ohtu teistele lennukitele.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5te tugineb avalikele allikatele. Allikateks on s\u00f5divate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate s\u00f5numid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor \u00fcritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastuk\u00e4iv v\u00f5i seda varjatakse, sestap tugineb kokkuv\u00f5tte lisaks erinevate s\u00f5jalist olukorda kajastavate kaartide anal\u00fc\u00fcsil. Vigu juhtub ja parandused teeb j\u00e4rgmise p\u00e4eva kokkuv\u00f5ttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on v\u00e4ikse t\u00e4hega\u2026 ja s\u00f5na Ukraina igas v\u00f5tmes suure t\u00e4hega.<\/p>\n<p>\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Pilt: https:\/\/x.com\/GeneralStaffUA L\u00f5unaeestlane j\u00e4tkab s\u00f5janduse asjatundja Toomas Piirmanni \u00fclevaatega s\u00fcndmuste kohta Ukraina s\u00f5jas. Ukraina 14. mai 2026: kuidagi&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177764,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-177763","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116572107961617005","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177763","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177763"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177763\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177764"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177763"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177763"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177763"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}