{"id":177769,"date":"2026-05-14T09:09:10","date_gmt":"2026-05-14T09:09:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/177769\/"},"modified":"2026-05-14T09:09:10","modified_gmt":"2026-05-14T09:09:10","slug":"iidne-juureravi-purustab-muudi-neandertallaste-kohmakusest-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/177769\/","title":{"rendered":"Iidne juureravi purustab m\u00fc\u00fcdi neandertallaste kohmakusest | Ajalugu"},"content":{"rendered":"

Hiljutine teadust\u00f6\u00f6 nihutab invasiivse hambaravi alguse seniarvatust k\u00fcmneid tuhandeid aastaid varasemaks. Siberist leitud 59 000 aasta vanune purihammas viitab<\/a>, et valutavaid hambaid proovisid ravida kivit\u00f6\u00f6riistadega juba neandertallased.<\/p>\n

Enamasti leiavad arheoloogid iidseid s\u00e4ilmeid uurides vaid j\u00e4lgi muistseid inimesi vaevanud haigustest v\u00f5i luude kulumisest, kuid mitte j\u00e4lgi teadlikust katsest oma ihuh\u00e4da ravida. Venemaal Altai m\u00e4estiku jalamil asuvast T\u0161ag\u00f5rskaja koopast avastatud alal\u00f5ua purihammas erineb selle poolest tavap\u00e4rastest leidudest m\u00e4rgatavalt. Alisa Zubova Venemaa teaduste akadeemiast j\u00e4reldab kolleegidega, et seal elanud neandertallased \u00fcritasid seda parandada v\u00f5i v\u00e4hemalt oma kaaslase valu leevendada.<\/p>\n

Arheoloogid arvasid pikalt, et sarnaseid raviprotseduure suutsid teha vaid anatoomiliselt moodsad inimesed. Kui j\u00e4reldused ajahambale vastu peavad, sunniks T\u0161ag\u00f5rskaja leid ajaloolasi seisukohta muutma ja n\u00e4itaks, et koopas elanud neandertallaste kogukond oskas haigetele abi anda samamoodi nagu n\u00fc\u00fcdisinimesed.<\/p>\n

Enne v\u00e4rsket Siberi leidu pidasid teadlased vanimaks hambaravi t\u00f5endiks \u00fcht 14 000 aasta vanust Itaaliast leitud hammast. Toonase t\u00f6\u00f6 autorite s\u00f5nul kraapis sealne patsient kaariesekahjustust terava esemega, kuid ei puurinud hambasse auku. Hambavalu k\u00e4es kannatanud neandertallane elas Itaalia n\u00fc\u00fcdisinimesest aga k\u00fcmneid tuhandeid aastaid varem ning ta ise v\u00f5i tema kaaslased kasutasid m\u00e4rksa arenenumat tehnikat.<\/p>\n

Teadlasr\u00fchm t\u00f5i kasutatud meetodisse ja neandertallast vaevanud valu juurp\u00f5hjusesse t\u00e4psemat selgust kompuutertomograafi abil. Masinaga tehtud pildid paljastasid t\u00e4iskasvanule kuuluva hamba sees suure s\u00fcvendi. Siledate servadega \u00f5\u00f5nsus ulatus kroonist otse hamban\u00e4rvini. Teadlaste hinnangul kummutab just servade siledus alternatiivse selgituse, mille kohaselt murdus koet\u00fckk juhuslikult.<\/p>\n

S\u00fcgava augu enda taga oli t\u00f5sine kaaries. Uurijad leidsid hambast mitu haiguskollet, kus kude oli mineraale kaotanud ja pehmenenud. Haigus oli rikkunud ja tumedaks muutnud suure osa hambakroonist. Sellega kaasnenud p\u00f5letik levis s\u00fcgavale koesse ja tekitas patsiendile ilmselt tugevat valu.<\/p>\n

Liiki tervikuna vaadates kohtas lagunenud hammastega neandertallasi v\u00f5rdlemisi harva. Kaariese teket p\u00e4rssisid nii nende toidusedel kui ka suu mikrofloora erip\u00e4rad. Kuna T\u0161ag\u00f5rskaja koopast leiti aga veel teinegi sarnaste kahjustustega hammas, oletavad uurijad, et kahjustusi tekitav suubakter levis just selles kogukonnas.<\/p>\n

Tugeva valu leevendamiseks v\u00f5ttis neandertallane antud juhul appi terava kivit\u00f6\u00f6riista. Ta tegi hamba sisse augu ja eemaldas pehmenenud koe. T\u00f6\u00f6riista keerates avanes juurdep\u00e4\u00e4s n\u00e4rvikambrile, kus asusid veresooned ja n\u00e4rvil\u00f5pmed. Protseduur alandas hambasisest r\u00f5hku, kiirendas n\u00e4rvisurma ja v\u00e4hendas seel\u00e4bi ilmselt ka piinu.<\/p>\n

Kivit\u00f6\u00f6riista t\u00e4pne keeramine eeldas patsiendilt v\u00f5i tema abiliselt arenenud peenmotoorikat ja oskust valida sobiv t\u00f6\u00f6riist. Taoline sihip\u00e4rane tegutsemine n\u00e4itab head planeerimisoskust ja murrab m\u00fc\u00fcti neandertallaste kohmakusest.<\/p>\n

Kuigi neandertallased ei kasutanud teadaolevalt tuimestust, pidas iidne inimene valulikule protseduurile vastu. Ravitud hamba siseseintel asuvad kulumisj\u00e4ljed viitavad, et patsient m\u00e4lus sellega p\u00e4rast operatsiooni toitu veel pikka aega. See lihvis aja jooksul augu servad uuesti siledaks, mis kustutas osaliselt ka esialgsed puurimisj\u00e4ljed.<\/p>\n

Lisaks puurimisele parandasid neandertallased suutervist teistegi v\u00f5tetega. Uurijad m\u00e4rkasid ravitud hamba k\u00fclgedel vagusid, mis viitavad puidust hambatikkude kasutusele. Mitme vahendi kooskasutamine eeldas probleemi olemuse m\u00f5istmist ja haigelt suurt vastupidavust.<\/p>\n

Teadlased katsetasid kiviaegset ravimeetodit ka t\u00e4nap\u00e4evases laboris. Uurijad valmistasid eksperimentaalarheoloogia meetoditega kohalikust jaspisest pisikesi puuriteri, mis matkisid T\u0161ag\u00f5rskaja asukate originaalseid t\u00f6\u00f6riistu.<\/p>\n

Ohutuse huvides tegid nad katsed n\u00fc\u00fcdisinimeste eemaldatud hammastega. Uurijad kinnitasid laboris hambad alusele ja niisutasid neid loodusliku keskkonna matkimiseks veega. Katsed n\u00e4itasid, et kivipuuriga saab k\u00f5vasse hambakoesse augu puurida.<\/p>\n

Protseduuri j\u00e4rel uurisid nad katsehammaste pinda elektronmikroskoobiga. N\u00e4htud kriimustused langesid suures osas kokku neandertallase hamba j\u00e4lgedega. M\u00f5lemal juhul joonistusid pinnal v\u00e4lja paralleelsed ringikujulised vaod. Uurijad tunnistavad samas, et katsel olid omad kitsaskohad, sest neandertallaste hambaemail on n\u00fc\u00fcdisinimese omast \u00f5hem. Seet\u00f5ttu ei pruukinud kiviaegne puurimine v\u00f5tta t\u00e4pselt 50 minutit nagu laboris.<\/p>\n

Saadud tulemustele vaatamata kahtleb osa arheolooge leiule omistatud meditsiinilises t\u00e4henduses. Londoni \u00fclikooli kolled\u017ei emeriitprofessor Christopher Dean pakkus ajakirjas Scientific American<\/a>, et augu tekitas hoopis trauma. Deani hinnangul v\u00f5is patsient kogemata hammustada v\u00e4ikest kivi, misj\u00e4rel arenes kaaries hambas edasi loomulikul teel.<\/p>\n

Trauma k\u00f5rval pakuvad s\u00f5ltumatud teadlased lahenduseks puidust hambatikkude kasutust. Nende oletuste kohaselt v\u00f5is neandertallane urgitseda hammast tikuga pikalt p\u00e4rast valu lakkamist. Arheoloogiliste leidudega varem kokku puutunud Pariisi hambaarst L\u00e9on Pariente nentis muu hulgas, et kirjeldatud t\u00f6\u00f6riistade kasutust ja liigutusi on raske ette kujutada, eriti kui inimene valu k\u00e4es vaevleb.<\/p>\n

Kuigi neandertallased surid v\u00e4lja umbes 40 000 aastat tagasi, elab nende geneetiline p\u00e4rand t\u00e4nap\u00e4evani. Euroopa ja Aasia p\u00e4ritolu inimesed kannavad endiselt v\u00e4ikest osa neandertallaste DNA-st. Arheoloogilised avastused aitavad teadlastel m\u00f5ista ka kaugemate esivanemate kujunemislugu. Autorid loodavad kriitikale vaatamata, et arheoloogid vaatavad edaspidi vanu luukogusid v\u00e4rske pilguga ja leiavad teisi ravij\u00e4lgi.<\/p>\n

Oma uuringuid kirjeldavad Zubova ja tema kolleegid ajakirjas PLOS ONE<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hiljutine teadust\u00f6\u00f6 nihutab invasiivse hambaravi alguse seniarvatust k\u00fcmneid tuhandeid aastaid varasemaks. Siberist leitud 59 000 aasta vanune purihammas…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177770,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,15763,79901,21,28,29,95,31400,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-177769","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-hambaravi","18":"tag-hambaravi-ajalugu","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-neandertallased","24":"tag-news","25":"tag-populaarseimad-lood","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-viimased-uudised","31":"tag-world","32":"tag-world-news","33":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116572151156988125","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177769","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177769"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177769\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177770"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177769"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177769"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177769"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}