Viimati, kui siin k\u00e4isite, oli see enne albumit “Bauhaus Staircase”, kusjuures vahetult enne Covidit. On teil sellest kontserdist ja Tallinnast m\u00e4lestusi?<\/p>\n
Ma m\u00e4letan et olin veidi n\u00e4rvis, sest sa kunagi ei tea, mida inimesed sinust ootavad, kui pole sind kontserdil n\u00e4inud. Me ei tea ka, kuidas nad meile reageerivad ja ei kujutanud ette, kui h\u00e4sti meie muusikat teatakse. Nii et see oli v\u00e4ikestviisi avastamis-kontsert, aga m\u00e4letan, et oli esinemine \u00f5nnestus h\u00e4sti ja oleme elevil, et saame tagasi tulla. M\u00e4letan ka, et oli veidi vaba aega ja Tallinn oli v\u00e4ga ilus. Oleksin muidugi tahtnud rohkem linna n\u00e4ha.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd tulete te suvel. See on t\u00e4iesti teine asi kui jaanuaris.<\/p>\n
Loodetavasti, kuigi ma tean, et Balti riikides on suvel v\u00e4ga kuum ja talvel v\u00e4ga k\u00fclm!<\/p>\n
N\u00e4rvilisuseks poleks p\u00f5hjust olnud, sest ma olen just siinse 80-ndate p\u00f5lvkonna puhul t\u00e4heldanud, et paljud on s\u00fcndimuusikasse kinnisideeliselt kiindunud. Nad armastavad Kraftwerki, OMD-d, Depeche Mode’i ja nii edasi. Siin \u00fctlevad nad selle kohta “futu”, mille vastu on Ida-Euroopas huvitavalt suur kirg. Oled m\u00e4rganud?<\/p>\n
Kusjuures m\u00f5istan, mida m\u00f5tled. Sest siis nad ei saanud plaate osta, kui tegu polnud just piraatkassetidega. Ja meil on palju f\u00e4nne just Ida-Saksamaal, mitte L\u00e4\u00e4ne-Saksamaal, samuti on neid Poolas palju. Inimesed kuulsid seda muusikat, aga oli frustratsioon, sest sa ei n\u00e4inud neid b\u00e4nde, ega saanud nende originaalplaate osta.<\/p>\n
K\u00fclma s\u00f5ja l\u00f5pus \u2013 mis n\u00e4ib olevat uuesti alanud \u2013 peale 1989. aastat uks avanes, tamm purunes ja k\u00f5ik m\u00f5tlesid “jess, n\u00fc\u00fcd me saame need b\u00e4ndid k\u00e4tte!” Sul on t\u00f5en\u00e4oliselt \u00f5igus, poleks pidanud pabistama, aga kuna me polnud kunagi Eestis k\u00e4inud, siis kunagi ei tea.<\/p>\n
Asi on ka selles, et me ei astu lavale iseenesestm\u00f5istetavalt, teades, et k\u00fcll meid armastatakse. Me l\u00e4heme ja \u00fctleme “me teenime nende austuse v\u00e4lja, m\u00e4ngime h\u00e4sti ja paneme t\u00e4iega!” (Naerdes.)<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on 20 aastat m\u00f6\u00f6das OMD taas\u00fchinemisest. See on pikem aeg, kui te algselt koos olite. Kas popgruppi on lihtsam majandada, kui k\u00f5ik on t\u00e4iskasvanuks saanud?<\/p>\n
Kas pole p\u00f6\u00f6rane m\u00f5elda! Me oleme n\u00fc\u00fcd kauem koos olnud, kui esimene kord. Tegelikult Paul (Humphreys, b\u00e4ndi kaasasutaja – S.V.) ja mina hakkasime kirjutama, kui olime 16-aastased ja oleme p\u00e4ris kaua koos toimetanud. Ma arvan, et… Kui sa suureks kasvad, siis loodetavasti rahuned veidi maha ja kuula seda m\u00fcra enda \u00fcmber \u2013 tihti sosistavad inimesed sulle oma agendat k\u00f5rva, et b\u00e4ndi laiali tirida.<\/p>\n
\u00dcks kurvemaid asju oli see, et 80-ndate l\u00f5pus ei olnud meil raha, hoolimata miljonitest plaatidest, mida olime m\u00fc\u00fcnud. Ja sellep\u00e4rast, et me olime 19-aastaselt nii kohutavale lepingule alla kirjutanud. Ega me raha p\u00e4rast muusikasse ei l\u00e4inud, aga kui sa ei teeni, siis ei saa b\u00e4ndi teha. See on ka \u00e4ri. Me olimegi 80-ndate l\u00f5puks nii masenduses ja kurnatud, sest olime m\u00fc\u00fcnud nii palju plaate ja meil polnud midagi. Mitte midagi!<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd oleme tagasi koos ja meil on suurem kontroll. Me ei pea plaati tegema, et teenida. Me avaldame plaadi, kui oleme enda meelest hea plaadi teinud. Ja me armastame tuuritamist. Tegelikult on praegu fantastiline OMD-s olla. Ma ei suuda uskuda, et sel aastal saab b\u00e4nd 48 aastaseks. B\u00e4nd, mis tuli kokku, et anda lolli nimega \u00fcks kontsert (Naerab laginal.)<\/p>\n
T\u00e4na inimesed r\u00e4\u00e4givad meist imelisi asju, et me populariseerisime elektroonilise popi, et me olime m\u00f5jukad ja ikoonilised. Kui me hakkasime 1978. aastal m\u00e4ngima \u2013 kuigi kirjutama hakkasime juba 1976. aastal, “Electricity” kirjutasime 16-aastaselt \u2013 poleks me kuidagi suutnud n\u00e4ha, et meie ogar v\u00e4ike hobi, mis algas Pauli ema majas, kui ta laup\u00e4eviti t\u00f6\u00f6l k\u00e4is, saab muusika ajaloos kuidagi t\u00e4htsaks. Me lihtsalt tahtsime seda teha, v\u00f5ib-olla see ongi parim viis muusika kirjutamiseks. Kuna sa seda ei kuule, siis v\u00e4ljendad ennast ise omaenda keeles. See teekond on olnud imeline.<\/p>\n
Algusaegadest r\u00e4\u00e4kides, Liverpoolis oli siis nn Eric’si skeene (Eric’s oli l\u00fchikese elueaga esinemispaik ja baar, S.V), mida on hiljem palju kiidetud oma olulisuse poolest. Kas teie tundsite ka mingil hetkel, et olete osa sellest?<\/p>\n
Ausalt, Eric’s oli tohutult oluline. Nagu meie p\u00f5lvkonna Cavern Club (,kus teiste seas alustasid n\u00e4iteks biitlid, S.V.). K\u00f5ige olulisem selle juures oli v\u00f5imalus lavale saada ja teha, mis tahtsime. Neil olid eeskirjad ja liikmelisus, neljap\u00e4eviti oli neil liikmetele tasuta \u00f5htu ainult kohalike artistidega ja uskumatult paljud b\u00e4ndid haarasid sellest v\u00f5imalusest.<\/p>\n
Seal olime meie, Echo & The Bunnymen, Teardrop Explodes, Frankie Goes To Hollywood, A Flock Of Seagulls, Dead Or Alive. Huvitav oli kusjuures see \u2013 klubi avas end vist 1977 \u2013, et seal polnud punkb\u00e4nde. Livepoolis polnud punkb\u00e4nde! Me k\u00f5ik olime kunstikooli veidrikud, kes \u00fcritasid teistsugused olla.<\/p>\n
Nagu Liverpooli kultusb\u00e4nd Deaf School?<\/p>\n
Deaf School oli natukene enne meid. Aga nemad olid ka omamoodi kunstib\u00e4nd, ilusasti l\u00e4bi m\u00f5eldud, \u00fcpris loominguline. Nad ei teinud lihtsalt tavalisi lugusid, neil oli oma visioon. Ja meie p\u00f5lvkonna b\u00e4ndidel oli samuti visioon endast.<\/p>\n
M\u00f5elda vaid, Echo & The Bunnymen, Teardrop Explodes ja meie \u2013 k\u00f5ik me andsime oma esimesed kontserdid Eric’sis vaid kolme n\u00e4dala sees. Me leiutasime end sellep\u00e4rast, et Eric’sis m\u00e4ngida. Nagu \u00f6eldakse siis: “kui selle ehitad, siis nad tulevad.” Ilma Eric’sita meid poleks olemas.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides noortest b\u00e4ndidest, kes \u00fcritavad l\u00e4bi murda. Kui oled t\u00e4heldanud, on just 2020. aastatel 80-ndate s\u00fcndi-esteetika taas moes. Eriti \u00dchendriikides, selliste gruppidega nagu Nation Of Language ja Magdalena Bay, teiste seas.<\/p>\n
(Naerab.) Ma tean seda omast k\u00e4est, sest nad \u00fctlesid mulle. Nation Of Language on suur OMD f\u00e4nn.<\/p>\n
K\u00f5lab t\u00f5esti nii!<\/p>\n
Aga tead, nad k\u00f5lavad ka nagu Nation Of Language. Keegi ei t\u00f6\u00f6ta vaakumis, me k\u00f5ik seisame oma eelk\u00e4ijate \u00f5lgadel. Ilma Kraftweki, ilma Bowie ja Roxy Musicu ja Velvet Undergroundi ja Neu! ja Brian Enota ei k\u00f5laks OMD nagu ta k\u00f5lab. Me ei \u00fcritanud neid kopeerida, vaid nad inspireerisid meid.<\/p>\n
Selles m\u00f5ttes on sul \u00f5igus, et me elame teatavas post-modernlistlikus ajastus, kus miski pole enam uus, seega miski pole ka moest v\u00e4ljas. Sa v\u00f5id oma saundi ehitada \u00fcksk\u00f5ik mis popkultuuri osadest. See ei kehti mitte ainult muusikale, samuti filmile, arhitektuurile, moele, kunstile.<\/p>\n
Olen kohanud inimesi, kes on \u00f6elnud: “Issand, me armastame teid ja te olete meid inspireerinud,” ja see teeb s\u00fcdame soojaks Sest kui me alustasime, tundsime, et liigume \u00fclesm\u00e4ge. Eriti ajakirjanikud, aga ka raadiod, nad ei arvanud, et s\u00fcntesaatori-muusika on p\u00e4ris muusika. See polnud piisavalt maskuliinne, piisavalt autentne, piisavalt higine… \u00fches\u00f5naga, see polnud rokk.<\/p>\n
K\u00f5vasti l\u00e4ks aega, et seda suhtumist muuta. Huvitav, et mainid Ameerikat, sest 70-ndate l\u00f5pu ja 80-ndate alguse Ameerika raadio ja ajakirjanduse suhtumine meisse oli “limaste pedede muss” (naerab). “Vajutad s\u00fcntesaatoril nuppu ja see kirjutab loo.” Jaajah, oleks see vaid nii. Kui mu s\u00fcntesaatoril oleks nupp “hittsingel”, siis ma vajutaksin seda terve p\u00e4eva, aga pole! (Naerab.)<\/p>\n
Austusavaldused on ka teistpidi liikunud. Kuidas sa ennast tundsid, kui su enda eeskujud kiidus\u00f5nu ladusid? N\u00e4iteks Karl Bartos on sind kiitnud ja isegi Paul McCartney kiitis \u00fchel hetkel su laulukirjutamisoskust.<\/p>\n
Seda ma polegi kuulnud! Mul on v\u00e4ga n\u00fc\u00fcd vaja see tsitaat \u00fcles leida. Aga Karl ja mina oleme s\u00f5brad. Peale seda, kui ta Kraftwerkist lahkus, tegime koos muusikat. Ikka p\u00e4ris uskumatu, ma olin 16-aastane, kui ma istusin Liverpool Empire’is, istekohal Q36 ja see oli mu \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu esimene p\u00e4ev, sest 16-aastane Andy n\u00e4gi Kraftwerki.<\/p>\n
Ma ei arvanud, et suudan seda teha, mis nemad, sest nad olid nii vapustavad, aga ma lihtsalt m\u00f5tlesin, et seda ma tahan teha! Sel ajal kuulasid k\u00f5ik mu s\u00f5brad Genesist, Eaglesit ja Pink Floydi, aga mina leidsin midagi uut ja tahtsin selles suunas minna.<\/p>\n
Ma l\u00e4heks \u00fche spetsiifilise OMD albumi juurde tagasi \u2013 “Dazzle Ships”, mis oli p\u00e4ris julge ja seiklusrikas, aga \u00fcks huvitav moment teie pikas karj\u00e4\u00e4ris. <\/p>\n
N\u00fc\u00fcd on seda palju kiidetud, te olete ka kontsertide ja taasavaldatud versioonidega plaati esile toonud, kuid peale seda albumit l\u00e4ksite omal ajal j\u00e4rsku v\u00e4ga ohutusse popil\u00e4hedasse suunda. Kas tagantj\u00e4rele kahetsete seda v\u00f5i oligi vaja veidrused l\u00f5petada?<\/p>\n
Kuna olime algul lihtsalt “hobi”, ei oodanud me kunagi, et keegi meie plaate ostaks. L\u00e4ksime lihtsalt oma segasele seiklusele, kus tegime, mis tahtsime. Ja uskumatul kombel inimesed ostsid neid plaate. “Electricity” oli oma aja kohta p\u00e4ris kummaline, samuti terve “Architecture And Morality” album, mis k\u00f5las teisiti, kui miski, mida meie v\u00f5i keegi teine teinud oli.<\/p>\n
Tundsime, et iga kord, kui muutsime suunda ja tegime midagi uut, tulid inimesed sellega kaasa. Proovisime midagi uut ka “Dazzle Shipsiga” ja ma arvan, et me l\u00e4ksime \u2013 nagu Andy Warhol \u00fctles \u2013 natuke rohkem, kui 15 minutit moest ette. Ja inimestel oli sellega raskusi.<\/p>\n
Aja m\u00f6\u00f6dudes oleme k\u00f5ik edasi arenenud ja kui inimesed n\u00fc\u00fcd “Dazzle Shipsi” kuulavad, k\u00fcsitakse, et mis siis selles nii veidrat oli? See on musique concr\u00e8te. See oli v\u00e4ga poliitiline ja minimalistlik… kui sa kirjutad tuumas\u00f5jast ja Hiroshimale aatompommi heitmisest… kui sa \u00fcritad inimestele rohtu anda, siis anna seda suhkruga ja ehk oli “Dazzle Shipsil” liialt v\u00e4he suhkrut. (Naerab.)<\/p>\n
Varsti on teil suur juubel, 50 aastat. Kas on erilisi plaane?<\/p>\n
On, teeme v\u00e4ga suure tuuri, seega selle suve tuur on viimane kuni 2028. aastani. On ka m\u00f5te albumiks, kus t\u00f6\u00f6tame teiste inimestega. Kutsume inimesi endaga m\u00e4ngima, keda imetleme ja austame. Ma ei saa praegu selle kohta rohkem \u00f6elda, sest me pole veel midagi konkreetset teinud, aga plaan on selline ja see tundub v\u00e4ga p\u00f5nev viis juubelit t\u00e4histada.<\/p>\n
Ja \u00fcsna modernne, paljud teevad praegu koost\u00f6\u00f6albumeid.<\/p>\n
Jaa, aga t\u00e4htis on siin see, et meie kirjutame lood. Tead, Sander, mis on \u00fcks probleeme, kui muusikud tulevad kokku \u2013 neil on alati v\u00e4ga tihedad graafikud ja nad saavad v\u00f5ibolla \u00fche p\u00e4eva koos t\u00f6\u00f6tada ja siis ka pole k\u00f5ik kuld. (Naerab.)<\/p>\n
Kusjuures \u00fcheksal korral k\u00fcmnest ei ole see kuld. Siis antakse l\u00f5puks midagi v\u00e4lja, mis polnud just nende parim m\u00f5te, aga rohkem nad selle \u00fche p\u00e4evaga ei j\u00f5udnud. Aga meie panema k\u00e4iku enda parimad ideed ja kutsume inimesed meiega t\u00e4histama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Viimati, kui siin k\u00e4isite, oli see enne albumit “Bauhaus Staircase”, kusjuures vahetult enne Covidit. On teil sellest kontserdist…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177774,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[79903,37,33,35,173,34,36,140,33466,79902],"class_list":{"0":"post-177773","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-andy-mccluskey","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-meelelahutus","16":"tag-omd","17":"tag-orchestral-manoeuvres-in-the-dark"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116572182821096447","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177773","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177773"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177773\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177774"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177773"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177773"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177773"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}