{"id":17778,"date":"2025-10-12T12:06:10","date_gmt":"2025-10-12T12:06:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/17778\/"},"modified":"2025-10-12T12:06:10","modified_gmt":"2025-10-12T12:06:10","slug":"telia-vaidleb-vastu-koduinternet-ei-ole-kallis-see-maksab-vahem-kui-tass-kohvi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/17778\/","title":{"rendered":"Telia vaidleb vastu: koduinternet ei ole kallis, see maksab v\u00e4hem kui tass kohvi"},"content":{"rendered":"

Kuna hindadega seonduv on internetist r\u00e4\u00e4kides alati intrigeeriv, teeme algust sellega. Telia hetkel populaarseim koduinterneti pakett (100 Mbit\/s) maksab 27,90\u20ac kuus ehk alla 1 euro p\u00e4evas (ca 0,93\u20ac). Neli korda kiirema \u00fchenduse (400 Mbit\/s) t\u00e4nane hind on 36,16\u20ac kuus ehk ca 1,20\u20ac p\u00e4evas.<\/p>\n

\"Roland <\/p>\n

Kui asetada v\u00f5rdlusena siia k\u00f5rvale m\u00f5ni teine oluline teenus v\u00f5i p\u00fcsikulu, millele keskmine Eesti pere v\u00e4ljaminekuid teeb \u2013 olgu see siis autok\u00fctus, kommunaalid, meelelahutus v\u00f5i toidukorv, on koduinterneti hind Eestis heas proportsioonis ja pigem isegi soodne v\u00f5rreldes teiste igap\u00e4evaste kuludega. Nii maksab n\u00e4iteks liiter mootorik\u00fctust v\u00f5i \u00fcks tass kohvi rohkem kui koduinterneti p\u00e4evakulu. Samuti on Eesti p\u00fcsi\u00fchendusega interneti hind keskmisel v\u00f5i isegi keskmisest veidi soodsamal tasemel v\u00f5rdluses teiste Euroopa riikidega.<\/p>\n

Arvestades, kui keskset rolli m\u00e4ngib ja kui palju v\u00e4\u00e4rt v\u00f5imalusi pakub andmeside t\u00e4nap\u00e4eva igap\u00e4evaelus \u2013 kaugt\u00f6\u00f6, \u00f5ppimine, terviseteenused, pangandus, meelelahutus ja suhtlemine l\u00e4hedastega \u2013 on stabiilne interneti\u00fchendus muutunud sama oluliseks p\u00f5hiteenuseks nagu elekter v\u00f5i vesi. Selle t\u00e4htsus meie elus kasvab pidevalt. K\u00f5ige kallim on puuduv interneti\u00fchendus.<\/p>\n

V\u00f5rdlus L\u00e4ti ja Leeduga<\/p>\n

Balti riikide v\u00f5rdluses on t\u00f5si, et nii L\u00e4tis kui Leedus on interneti p\u00fcsi\u00fchendus soodsam kui Eestis. P\u00f5hjuseid on mitmeid, kuid \u00fcks olulisem erinevus peitub selles, kuidas on teenusepakkujad otsustanud nendes riikides v\u00f5rke rajada.<\/p>\n

Kui Eestis on maapiirkondades interneti p\u00fcsiv\u00f5rk olemas ca 70% ulatuses, on Leedus vastav n\u00e4itaja umbes 40% ja L\u00e4tis k\u00f5igest ca 10%. On selge, et hajaasustusega piirkondadesse p\u00fcsiv\u00f5rgu rajamine v\u00f5ib olla kuni mitu korda kallim kui tiheasustusega linnades ning loomulikult kajastub see kokkuv\u00f5ttes ka koduinterneti pakettide hinnastuses.<\/p>\n

Eesti l\u00e4henemine on taganud selle, et interneti p\u00fcsi\u00fchendus on laialdasemalt k\u00e4ttesaadav ning ka maal elavatele inimestele maksavad internetipaketid sama palju kui linnaelanikele. Teisis\u00f5nu \u2013 kiire ja t\u00e4nap\u00e4evane p\u00fcsi\u00fchendus pole Eestis vaid linnaelanikele k\u00e4ttesaadav privileeg. Samas saavad n\u00e4iteks Leedus k\u00f5ige kiiremat, soodsamat ja kvaliteetsemat interneti p\u00fcsi\u00fchendust kasutada peamiselt vaid suuremate linnade elanikud ning maapiirkondade elanikud peavad tihti hakkama saama vaid mobiilse internetiga.<\/p>\n

V\u00f5rgutaristu ja konkurents<\/p>\n

Telia v\u00f5rgutaristu on pikki aastaid v\u00f5imaldanud teistel turuosalistel pakkuda teenuseid ka oma klientidele. Nimelt peab Telia tulenevalt tururegulatsiooni n\u00f5uetest v\u00f5imaldama ligip\u00e4\u00e4su oma sidekanalisatsioonile ja pakkuma teatud hulgiteenuseid ka teistele turuosalejatele kulup\u00f5hise hinnaga, mis v\u00f5imaldab teistel operaatoritel Teliaga vabalt konkureerida.<\/p>\n

<\/p>\n

Konkurendid v\u00f5ivad Teliale kehtestada v\u00f5rgu rentimisel endale sobiva hinna v\u00f5i keelduda \u00fcldse v\u00f5rgu rentimisest. Praktikas on seda ka korduvalt juhtunud.<\/p>\n

Seda v\u00f5imalust kasutavad Eestis k\u00fcmned teenusepakkujad. \u00dchtlasi tasub teadvustada, et Eesti majapidamistest on vaid ca veerand selliseid, kuhu j\u00f5uab ainsana Telia kaabliv\u00f5rk. Suurem osa on aga selliseid aadresse, mis on kaetud kahe v\u00f5i enama teenusepakkuja kaabliv\u00f5rguga. Kaabliv\u00f5rguga internetile pakub lisaks pea k\u00f5ikjal Eestis konkurentsi ka mobiilne interneti\u00fchendus.<\/p>\n

Avalikkus ei pruugi teada, et ka Telia rendib teistelt turuosalistelt v\u00f5rguressurssi. Erinevus seisneb selles, et kui Telia on kohustatud pakkuma sidekanalisatsiooni renti ja muid reguleeritud hulgiteenuseid kulup\u00f5hise hinna ja kindlate tingimustega, siis mitmed konkurendid v\u00f5ivad Teliale kehtestada v\u00f5rgu rentimisel endale sobiva hinna v\u00f5i keelduda \u00fcldse v\u00f5rgu rentimisest. Praktikas on seda ka korduvalt juhtunud.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tvalt on interneti p\u00fcsi\u00fchenduse turg Eestis vaba. Lisaks on v\u00f5imalik k\u00f5igil sellele turule investeerida ning taotleda teatud juhtudel selleks rahalisi vahendeid isegi erinevatest riigi toetusmeetmetest. Turg on avatud ning konkurents toimib.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
\n Saada
\n
\n Kommenteeri
\n <\/a>
\n Loe kommentaare <\/a> <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuna hindadega seonduv on internetist r\u00e4\u00e4kides alati intrigeeriv, teeme algust sellega. Telia hetkel populaarseim koduinterneti pakett (100 Mbit\/s)…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17779,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[3156,131,130,37,33,35,34,36,5281,386,1999],"class_list":{"0":"post-17778","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-5g","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-internetiuhendus","17":"tag-mobiiltelefon","18":"tag-telia"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17778","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17778"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17778\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17779"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17778"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17778"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17778"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}