Kui ma 1993. aasta 5. detsembril Kielis bussi pealt maha astusin, siis ei teadnud ma veel, et see on minu uue akadeemilise elu algus.<\/p>\n
Meil k\u00f5igil on elus m\u00f5ned aastad, kuud v\u00f5i p\u00e4evad, mis kujundavad meie tulevikku rohkem kui teised. Ja just kujunemisest soovingi r\u00e4\u00e4kida: inimese, \u00fclikooli ja \u00fchiskonna vaates.<\/p>\n
Kaks aastat enne nimetatud kuup\u00e4eva olin valinud oma kursuset\u00f6\u00f6 juhendajaks Eesti \u00fche parima teoreetilise f\u00fc\u00fcsiku, professor Romi Mankini. Professor Mankin oli nii karmi oleku ja h\u00e4\u00e4lega mees, et v\u00f5ttis ka k\u00f5ige julgematel \u00fcli\u00f5pilastel jala v\u00f5disema. Kuid mina m\u00f5tlesin, et pigem olgu raske l\u00f5put\u00f6\u00f6 kirjutamisel, siis on lihtsam kaitsmisel. Ja nii see t\u00f5esti oli.<\/p>\n
Professor Mankinil oli \u00fcks koost\u00f6\u00f6partner ja s\u00f5ber Kieli \u00dclikoolis, professor Helmut Dahncke. Ma ei ole kunagi ise kuulnud nende kahe professori omavahelisi arutelusid, kuid nende tulemusel s\u00f5idutas professor Helmut Dahncke mind 1993. aasta 5. detsembri \u00f5htupoolikul Kieli bussijaamast oma autoga Kieli \u00fclikooli \u00fchiselamusse.<\/p>\n
P\u00e4rast doktori\u00f5pingute l\u00f5ppu ja habilitatsioonit\u00f6\u00f6 kaitsmist Kieli \u00dclikoolis pidin langetama otsuse: kas j\u00e4\u00e4da Saksamaale v\u00f5i tulla tagasi Eestisse. Ma m\u00e4letan selgelt, et teadsin, et kui ma n\u00fc\u00fcd veel kauemaks Saksamaale j\u00e4\u00e4n, siis ma enam Eestisse tagasi ei tulegi. Ja seda ma ei tahtnud.<\/p>\n
Eestisse naastes olin j\u00f5udnud teha aasta aega teadust\u00f6\u00f6d. Siis k\u00fcsis toonane Tallinna Pedagoogika\u00fclikooli rektor Mati Heidmets, kas ma sooviksin proovida kasvatusteaduste teaduskonna dekaani ametit. Soovisin. Ja t\u00e4itsin seda ametit pea viis aastat.<\/p>\n
2007. aastal valiti mind professoriks ja j\u00e4tkasin akadeemilise t\u00f6\u00f6ga. Kuniks 2009. aasta 3. jaanuaril, minu s\u00fcnnip\u00e4eval, helistas mulle Tallinna \u00dclikooli rektor Rein Raud ja k\u00fcsis: “Priit, kas sa ei tahaks tulla \u00f5ppeprorektoriks?” Tahtsin. Alguses kaks aastat ja siis veel k\u00fcmme aastat Tiit Landi rektoraadis. Siis enam ei tahtnud. Naasin professori t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n
Eelmise aasta suvel teatas rektor T\u00f5nu Viik oma otsusest teiseks ametiajaks mitte kandideerida. Ta kutsus \u00fcles k\u00f5iki, kel on soovi, m\u00f5tteid ja julgust, seda teed ette v\u00f5tma.<\/p>\n
Mul oli soovi, m\u00f5tteid ja julgust!<\/p>\n
Te n\u00e4ete, et ma ei nimetanud ainult kuup\u00e4evi ja aastanumbreid. Ma nimetasin ka inimesi. Sest inimese kujunemise teel on k\u00f5ige olulisemad teised inimesed. Minu akadeemilised isad on professor Romi Mankin ja professor Helmut Dahncke. Nemad on kujundanud minu akadeemilise saatuse.<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli eelmised rektorid Mati Heidmets, Rein Raud, Tiit Land ja T\u00f5nu Viik, minu kauaaegsed v\u00f5itluskaaslased Eve Eisenschmidt ja Katrin Niglas, minu pikaaegne koost\u00f6\u00f6partner Tartu \u00dclikoolist, Miia Rannikm\u00e4e ning veel v\u00e4ga paljud teised on m\u00e4nginud \u00e4\u00e4rmiselt olulist rolli minu kujunemises. T\u00e4nu neile on mul v\u00f5imalik n\u00fc\u00fcd vastu v\u00f5tta oma elu suurim austusavaldus, Tallinna \u00dclikooli rektori ametikoht.<\/p>\n
Ma olen v\u00e4ga t\u00e4nulik oma n\u00fc\u00fcdseks lahkunud vanematele, kes haridust alati v\u00e4ga k\u00f5rgelt v\u00e4\u00e4rtustasid ja olid minule suureks eeskujuks. T\u00e4nan v\u00e4ga ka oma l\u00e4hedasi, kes on olnud mulle sellel teel toeks.<\/p>\n
Miks ma minevikust r\u00e4\u00e4gin? Sellel on kaks p\u00f5hjust. Esiteks soovin ma avaldada t\u00e4nu k\u00f5igile neile, kes on mind suunanud ja toetanud minu kujunemisel. Teiseks. Nii nagu iga inimese kujunemisel on oma lugu, on see ka organisatsioonidel. On olulised kuup\u00e4evad, otsused ja inimesed.<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli jaoks on vaieldamatult k\u00f5ige olulisem kuup\u00e4ev 15. mai 2005. See on p\u00e4ev, mil Tallinna \u00dclikool loodi. Kuid nagu me k\u00f5ik teame, ei s\u00fcndinud Tallinna \u00dclikool t\u00fchjalt kohalt, Tallinna \u00dclikooli moodustasid v\u00e4ga paljud v\u00e4ga erinevate lugudega liitujad.<\/p>\n
Tallinna \u00dclikooli loomine andis meile v\u00f5imaluse alustada \u00fche t\u00e4iesti uue looga, looga, millel on hoopis uued arenguv\u00f5imalused. Ma arvan, et me oleme neid v\u00f5imalusi v\u00e4ga h\u00e4sti kasutanud.<\/p>\n
Meie arengusse on panustanud v\u00e4ga paljud, nii endised kui ka praegused kolleegid ja \u00fcli\u00f5pilased. Ma tahan teid k\u00f5iki selle panuse eest t\u00e4nada. Ja ma soovin teid t\u00e4nada ka poolehoiu eest, mida te olete \u00fcles n\u00e4idanud minu vastu, mind rektoriks valides. See n\u00e4itab usaldust. Aga ka teie k\u00f5rgeid ootusi. Ja ma olen valmis nendele ootustele vastama.<\/p>\n
Kuid suurep\u00e4raseks \u00fclikooliks olemiseks ei piisa ainult meie pingutusest. Meie jaoks on v\u00e4ga t\u00e4htis omada h\u00e4id s\u00f5pru ja partnereid ka v\u00e4ljaspool \u00fclikooli.<\/p>\n
Olin hiljuti rahvusvahelisel konverentsil, mille teemaks oli tehisintellekti m\u00f5ju \u00fclikoolidele. Saksamaa \u00fche tipp\u00fclikooli rektor mainis oma k\u00f5nes Ameerika \u00dchendriikide k\u00f5rval ainsana Eestit ja seda seoses TI-h\u00fcppega. President Alar Karise algatatud TI-h\u00fcpe on toonud Eesti kui eesrindliku haridusmaa rahvusvaheliselt taas t\u00e4helepanu keskmesse. Loodan, et Tallinna \u00dclikool saab olla selle algatuse hea partner nii selle m\u00f5ju uurimisel kui ka edasisel arendamisel.<\/p>\n
“Mina luban omalt poolt, et tegutsen selle nimel, et Tallinna \u00dclikool oleks ka tulevikus riigile usaldusv\u00e4\u00e4rne ja tugev partner.”<\/p>\n
Eelmisel n\u00e4dalal lugesin haridus- ja teadusministri arvamust, et tehisintellekti ajastul l\u00e4heb meil vaja rohkem \u00f5petajaid, mitte v\u00e4hem. Olen sellega v\u00e4ga n\u00f5us. Eesti k\u00f5rghariduse ees seisavad otsustavad valikud. Neist s\u00f5ltub, kas meie k\u00f5rgharidus on ka edaspidi Eesti \u00fchiskonna vedur. Mina luban omalt poolt, et tegutsen selle nimel, et Tallinna \u00dclikool oleks ka tulevikus riigile usaldusv\u00e4\u00e4rne ja tugev partner.<\/p>\n
Viimaste aastate k\u00f5rghariduse rahastuse arutelud on n\u00e4idanud, kui oluline on \u00fclikoolide \u00fchine h\u00e4\u00e4l ja rektorite koost\u00f6\u00f6. Meil, rektoritel, on \u00fchine vastutus n\u00e4idata, et k\u00f5rgharidus ei ole kitsalt \u00fclikoolide k\u00fcsimus, vaid Eesti \u00fchiskonna tuleviku k\u00fcsimus. Meie \u00fclesanne on vastata v\u00e4ljakutsetele, mis seda tulevikku kujundavad.<\/p>\n
Millised need v\u00e4ljakutsed on? Toon neist v\u00e4lja kolm.<\/p>\n
Esiteks. K\u00f5igile on selge, et tehisintellekt muudab meie hariduselu alates lasteaedadest ja l\u00f5petades \u00fclikoolidega. Suure t\u00f5en\u00e4osusega muudab tehisintellekt ameteid ning nendega seotud teadmisi ja oskusi. Kuid ekslik oleks arvata, et tehisintellekt hakkab inimesi asendama, et meil pole enam vaja nii palju arste, loovisikuid, \u00f5petajaid, insenere, m\u00f5tlejaid. Neid ameteid on vaja, neid inimesi on vaja.<\/p>\n
Suurim viga, mida me praegu teha saame, oleks m\u00f5elda, et tehisintellekti saabudes ei ole haridust enam vaja. Vastupidi, t\u00e4htsaim investeering, mida me teha saame, on investeering haridusse. Sest ka tulevikus on inimene see, kes vastutab.<\/p>\n
Teiseks. K\u00f5rgharidusealiste noorte arv kasvab j\u00e4rgneval viiel aastal pea 25 protsenti, rahastus praeguse seisuga aga v\u00e4heneb k\u00fcmme miljonit eurot! Kas j\u00e4tame kasutamata demograafilisest t\u00f5usust tuleneva haruldase v\u00f5imaluse? See on v\u00f5imalus, mida meil ei tule enam aastak\u00fcmneid. Kas me soovime anda sellele p\u00f5lvkonnale v\u00f5imaluse ennast harida v\u00f5i lepime sellega, et paljud neist on sunnitud liikuma madalama lisandv\u00e4\u00e4rtusega t\u00f6\u00f6le?<\/p>\n
See on valik v\u00e4ikese kiire v\u00f5idu ja pikaajalise suure kasvu vahel.<\/p>\n
Sel n\u00e4dalal l\u00f5ppesid tulised halduslepingute l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised. Lepingud said allkirjad, kuid rahastusprobleem j\u00e4i. Need l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised n\u00e4itasid taas, kui keeruline on leida tasakaalu riigi v\u00f5imaluste ja k\u00f5rghariduse tegelike vajaduste vahel.<\/p>\n
Miks? Kas sellep\u00e4rast, et \u00fclikoolid tahavad riigilt raha, mida riigil ei ole v\u00f5imalik anda? Ma arvan, et see on vale vaatenurk, sest k\u00f5rghariduse rahastamist ei saa k\u00e4sitleda pelgalt kulureana.<\/p>\n
Kahetsusv\u00e4\u00e4rselt on avalik arutelu k\u00f5rghariduse \u00fcle taandunud k\u00fcsimusele, kui palju see maksab. Palju olulisem on aga k\u00fcsimus, millist v\u00e4\u00e4rtust k\u00f5rgharidus \u00fchiskonnale annab ja mis saaks siis, kui selle k\u00e4ttesaadavus v\u00e4heneks. K\u00f5rghariduse v\u00e4\u00e4rtus ei seisne ainult kiiresti m\u00f5\u00f5detavas majanduskasvus v\u00f5i t\u00f6\u00f6turu vajadustes. Loomulikult on ka need v\u00e4ga olulised, kuid \u00fclikoolide \u00fclesanne on hoida ja arendada ka neid valdkondi, mille m\u00f5ju ei ole alati nii otsene, ent mis on Eesti \u00fchiskonna jaoks v\u00e4ltimatult vajalikud.<\/p>\n
Sest milleks meile Eesti, kui meil ei ole oma kultuuri, oma keelt ja omakeelset teadust, heli- ja kirjas\u00f5na? Meil oleks v\u00e4ga keeruline Eestit ette kujutada, kui \u00fclikoolid ei oleks pakkunud haridust ajaloos, filosoofias, kunstides. Mis saaks Eestist edaspidi, kui me sellist haridust enam ei annaks?<\/p>\n
\u00dclikoolid vastutavad Eesti ees! Vastutavad, et meil oleksid ka tulevikus k\u00f5rgelt haritud inimesed k\u00f5ikides valdkondades, et Eesti \u00fchiskond oleks tark, nutikas ja v\u00f5imalikult v\u00e4he kihistunud.<\/p>\n
Ja kolmandaks. Tallinna \u00dclikool on v\u00e4ga noor \u00fclikool. Ma kuulen tihti, et meilt k\u00fcsitakse: “Kes te \u00f5igupoolest olete? Teil ei ole selget valdkondlikku fookust, te pole ka traditsiooniline \u00fclikool?”<\/p>\n
V\u00f5iks \u00f6elda, et me peame ennast t\u00f5estama rohkem, kui teised Eesti \u00fclikoolid. Kuid ma olen n\u00f5us, et me peame senisest selgemalt s\u00f5nastama oma identiteedi. Meil avaneb selleks ka kohe v\u00e4ga hea v\u00f5imalus, kuna hakkame looma \u00fclikooli uut arengukava. See peab olema protsess, milles kogu meie \u00fclikoolipere saab kaasa r\u00e4\u00e4kida ja kus enam toetust leidnud ideed peavad kirja saama. Ma pakun omalt poolt ka \u00fche m\u00f5tte Tallinna \u00dclikooli tuleviku \u00fcle arutlemiseks.<\/p>\n
“M\u00e4\u00e4ravaks saab see, kas inimesel on kujunenud v\u00f5ime olla iseseisev ja vastutustundlik m\u00f5tleja.”<\/p>\n
Kuidas saavutada seda, et meie l\u00f5petaja saab h\u00e4sti hakkama nii viie, k\u00fcmne kui ka 20 aasta p\u00e4rast? Olen veendunud, et tulevikus saavad paremini hakkama need, kellel on lisaks oma eriala tundmisele ka arusaam teiste valdkondade toimimisest ning v\u00f5ime tulla toime uutes ja muutuvates olukordades. See t\u00e4hendab oskust teha koost\u00f6\u00f6d, m\u00f5ista erineva taustaga inimesi ning m\u00f5elda kriitiliselt. M\u00e4\u00e4ravaks saab see, kas inimesel on kujunenud v\u00f5ime olla iseseisev ja vastutustundlik m\u00f5tleja.<\/p>\n
Just see v\u00f5iks olla Tallinna \u00dclikooli tugevus, meie identiteet: \u00fclikool, mille haridus ajas k\u00f5ige kauem kestab.<\/p>\n
“100 s\u00f5na Eesti Vabariigile, J\u00e4\u00e4tmevaba ELU, Kaasav ELU, KoeraELU, Samblasein, Turvaline koolitee, \u00dclikooliaed, Vabad K\u00e4ed. ” Need on vaid m\u00f5ned n\u00e4ited sadadest ELU projektidest, mis on viimaste aastate jooksul Tallinna \u00dclikoolis tehtud.<\/p>\n
Arvan, et just sellised kogemused aitavad kujundada oskusi, millest enne k\u00f5nelesin. ELU-projektid ja ka H\u00dcPPE formaat annavad v\u00f5imaluse \u00f5ppida koost\u00f6\u00f6s, eri valdkondi \u00fchendades ja vastutust v\u00f5ttes. Kui \u00fcli\u00f5pilane on pidanud oma teadmisi rakendama, arvestama teiste vaatenurkadega ja otsima lahendusi olukordades, kus vastuseid ei ole ette antud, kujuneb tema v\u00f5ime tulla toime uutes ja muutuvates tingimustes. Nii tekibki see, mis on pikas vaates k\u00f5ige olulisem: oskus iseseisvalt m\u00f5elda, pidevalt juurde \u00f5ppida ja teha koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n
Keegi ei kahtle, et oleme j\u00e4rjekordselt j\u00f5udnud suurte p\u00f6\u00f6rete ajastusse, mille l\u00e4biv omadus on see, et seni m\u00e4\u00e4ratletud vastandpaarid ei kehti enam endisel kujul. N\u00e4iteks poliitikas ei ole enam selget vasak- ja parempoolsust. Ka hariduse valdkonnas on viimastel aastak\u00fcmnetel vastandatud reaalteadusi ja humanitaariat, rakenduslikku ja akadeemilist haridust. Ma olen veendunud, et tulevikku vaadates selline vastandamine meid edasi ei vii. Edukad on need, kes suudavad sellised vastandused koost\u00f6\u00f6ks p\u00f6\u00f6rata. Selline suunatus koost\u00f6\u00f6le viib meid hariduseni, mis kestab kauem.<\/p>\n
Oma valimisplatvormis s\u00f5nastasin kolm p\u00f5him\u00f5tet: vabam ja \u00f5iglasem ning seel\u00e4bi ka m\u00f5jukam \u00fclikool. Kuid eesm\u00e4rk ei saa olla ainult see, et Tallinna \u00dclikool on m\u00f5jukam. Eesm\u00e4rk on Eesti \u00fchiskonna areng ja seda saame toetada ainult k\u00f5ik koos.<\/p>\n
Eesti edu alus on haridus ja tehisintellekti ajastul muutub aga haridus veelgi olulisemaks. Mida kiiremini maailm muutub, seda olulisem on, et inimestel oleks tugev hariduslik baas, oskus m\u00f5ista, kohaneda ja pidevalt juurde \u00f5ppida. See t\u00e4hendab, et ka k\u00f5rghariduse roll ei v\u00e4hene, vaid kasvab.<\/p>\n
L\u00f5puks j\u00f5uan tagasi m\u00f5tteni, millest alustasin. Me ise ja k\u00f5ik meie \u00fcmber on pidevas kujunemises ning igas kujunemisloos on kandev roll inimestel. Meie \u00fclesanne on k\u00fcsida, millist haridust me selles kujunemisloos vajame. Minu vastus on: haridust, mis aitab inimesel m\u00f5ista, kohaneda, vastutada ja koost\u00f6\u00f6d teha. Haridust, mis kestab kauem.<\/p>\n
Vivat academia!<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui ma 1993. aasta 5. detsembril Kielis bussi pealt maha astusin, siis ei teadnud ma veel, et see…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177913,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,1014,28,29,19,25,30222,407,280,814,9736,23,24,22,4242,20,30],"class_list":{"0":"post-177912","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-korgharidus","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-priit-reiska","24":"tag-tallinna-ulikool","25":"tag-teadus","26":"tag-tehisaru","27":"tag-ti-hupe","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-ulikoolid","32":"tag-uudised","33":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116572768386774686","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177912","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177912"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177912\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177913"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177912"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177912"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177912"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}