Alates 2026. aasta augustist j\u00f5ustub Euroopa Liidus n\u00f5ue m\u00e4rgistada TI-ga genereeritud v\u00f5i oluliselt muudetud sisu, olgu siis tekst, pilt, heli v\u00f5i video. Oh h\u00e4da ja viletsust, uuringud Bayreuthi ja Aalto \u00fclikoolidest n\u00e4itavad, et isegi loojad ise ei m\u00e4leta n\u00e4dal hiljem, millist osa nende tekstist v\u00f5i ideedest aitas luua TI.<\/p>\n
Mingit m\u00e4rgistust poleks vaja, kui inimese looming oleks masina omast selgelt eristuv. Kahjuks see ei ole nii ja p\u00f5hjus on eriti piinlik \u2013 loovus, jumalik s\u00e4de, inspiratsioon on v\u00e4ga harvad n\u00e4htused mistahes loomealal.<\/p>\n
P\u00f5hjused on erinevad, suur anne on alati haruldane olnud ja kunstlikult loodud takistused suudavad enamuse neist h\u00e4vitada. Meil on ainult \u00fcks Juhan Liiv ja temagi murdis l\u00e4bi t\u00e4nu hullusele.<\/p>\n
Mis siis andekate v\u00e4hemust takistab?\u00a0 \u00dchelt poolt m\u00fc\u00fcgisurve ja klikiiha ja teiselt poolt poliitiline k\u00e4tev\u00e4\u00e4namine ja tsensuur, mille tulemuseks on paremal juhul hingetu sotsrealismi laadne jampsimine. Taolise truualamliku sousti tootmiseks pole vaja annet, t\u00e4nap\u00e4eval piisab tehisarust, fanaatilisest feministist v\u00f5i pooletoobisest kliimafilosoofist.<\/p>\n
Eelnevast tulenev ja mitte v\u00e4hem oluline on nn loomekaadrite pidevalt langev kvaliteet. V\u00f5rrelgem m\u00f5nda t\u00e4nast homo- v\u00f5i menstruaalautorit Artur Alliksaarega ja k\u00f5ik on arutamatagi selge. Ma julgen oletada, et Alliksaare ja TI tekstidel suudab terve m\u00f5istusega inimene vahet teha, v\u00e4hemalt eilse lugemuse ja t\u00e4nase robotite v\u00f5imekuse juures.<\/p>\n
Teemaga haakub suurep\u00e4raselt ulmeromaan \u201cThe Silver Eggheads\u201d, ameerika autor Fritz Leiberi kirjutatud\u00a0 teos, mis ilmus esmakordselt raamatuna 1962. aastal, l\u00fchem versioon avaldati ajakirjas 1959. aastal, kui tekstiv\u00f5imekusega arvuteid siis veel ei olnud.<\/p>\n
Ulmeka tegevus toimub tulevikus, kus inimestest kirjanikud on kaotanud oskuse ise teksti luua. Nad t\u00f6\u00f6tavad koos hiiglaslike s\u00f5namasinatega (word-machines), mis kirjutavad kogu menukirjanduse. Inimestest kirjanikud on vaid kost\u00fc\u00fcmides klounid, kes teevad m\u00fc\u00fcgit\u00f6\u00f6d ja reklaami.<\/p>\n
Raamatut eesti keelde t\u00f5lgitud ei ole, aga maksab lugeda. Loo keskmes on inimkirjanik Gaspard de la Nuit ja robotkirjanik Zane Gort, kes loob romantilise suhte \u00fclirange tsensuroboti Miss Blushesiga. M\u00f5istagi toimub ka ameti\u00fchingute m\u00e4ss masinate vastu.<\/p>\n
Lugu looks, pole nii oluline, aga juba 50ndatel h\u00e4iris Leiberit loovuse kadumine ja ta hoiatas selle eest, kuidas liigne automatiseerimine h\u00e4vitab inimliku kunsti. Tsensuur, stampidest koosnev kommertskirjandus ja masinlik kirjastust\u00f6\u00f6stus, mis eelistas masstoodangut t\u00f5elisele kirjandusele, oli t\u00f5sine probleem juba 70 aastat tagasi.<\/p>\n
Sealt peale on olukord l\u00e4inud ainult halvemaks, alguses mandudes pigem mehhaniseerunud kommertsi suunas, viimastel k\u00fcmnenditel lillaroosa ja multikultuurse dogmaatika veelgi masinlikumate referaatide poole kaldudes. T\u00e4na teenitakse raha arvutim\u00e4ngudega ja vasakpoolitsev kirjastamine ja filmi- ning muusikat\u00f6\u00f6stus on meile \u00f5nneks marginaliseerumas ning majandusraskustes.<\/p>\n
Minu ettepanek on j\u00e4rgmine, m\u00e4rgistada tuleb nii TI toodang kui ka hingetute inimrobotite looming, millegi poolest nad ei erine ja seega tuleb neid v\u00f5rdselt kohelda. Vahel ajakirjanduses kostvad v\u00e4ited, et inimesed tahavad inimlikku loomingut, on vale. Ei taha, turg on \u00fcle ujutatud masinliku solgiga ja inimesed, ilmselt suurem osa nendest, tarvitavad mehaanilist TI soga, nad isegi maksavad selle eest.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval, kus meid k\u00f5ik j\u00e4lgitakse, ei ole ilmselt v\u00e4ga keeruline selgitada v\u00e4lja inimesed, kes loevad, kuulavad ja vaatavad kas ainult v\u00f5i p\u00f5hiliselt masinlikku kommertsi ja masinlikku ideoloogilist savi. Ma arvan, et seda nn inimgruppi tuleks silmas pidada. Siin terendab julgeolekuoht.<\/p>\n
Kui teatud inimestel puuduvad inimlikud omadused ja nad toimetavad nagu akuga muruniitjad, kas nad on siis kodanikud v\u00f5i kodumasinad? Kas neil on vaba tahe?<\/p>\n
V\u00f5i on nad t\u00e4ielikult programmeeritavad ja algoritmide t\u00f5ugata l\u00fckata nagu robottolmuimejad? Selle teemaga tuleb tegeleda, v\u00f5ibolla oleme me juba t\u00e4na olukorras, kus suur osa valijatest vastab rohkem roboti definitsioonile kui inimese esitatavatele n\u00f5uetele?<\/p>\n
Konservatiivsele maailmavaatele on kultuuri masinaks taandumine eriti ohtlik, sest kultuur ei ole tarbekaup ega optimeeritav algoritm. Rahvuslik identiteet, rahvuskultuur ja ajalooline j\u00e4rjepidevus toetuvad just sellele, et looming kannab endas konkreetse kogukonna, keele, ajaloo ja v\u00e4\u00e4rtuste hinge.<\/p>\n
Globalistide jaoks on rahvuskultuuride asendamine TI standardiseeritud, hingetu ja poliitkorrektse, kuid t\u00e4henduseta \u00fcminaga v\u00f5imas relvas\u00fcsteem. Samas ei tohi j\u00e4\u00e4da vaid ohu kirjeldamise tasemele. Vajame selgemat seisukohta: riik ja \u00fchiskond peaksid aktiivselt eelistama ja v\u00e4\u00e4rtustama puhtalt inimlikku loovust \u2013 hariduses, kultuuritoetustes, meedias ja avalikus ruumis.<\/p>\n
Kahjuks oleme toimivast lahendusest kaugemal kui taevasse osutav s\u00f5rm kuust. Leiber veenab meid selles, et inimlikkus kadus juba ammu enne tehisaru.<\/p>\n
Kultuuriinstitutsioonid, meedia ja poliitika on uuskommunistidest ja globalistidest infiltreeritud, riiklikud arengukavad v\u00e4listavad k\u00f5ik eestip\u00e4rase, oleme j\u00f5udnud Eesti Vabariigis Tartu rahu ametliku p\u00f5lgamise etappi, kui palju saab robotisoga asja halvemaks muuta?<\/p>\n
Samas v\u00f5ib iga\u00fcks lugeda, vaadata ja kuulata klassikat, TI solgi manustamise kohustust veel ei ole ja kui k\u00fc\u00fcniliselt v\u00e4ljenduda, siis iibekatastroof ja v\u00e4ljasuremine v\u00e4listab k\u00f5ik muud negatiivsed arengud.<\/p>\n
\u00a0<\/p>\n
Sven Sildnik,<\/p>\n
Sisepaguluses 14.05.2026<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Alates 2026. aasta augustist j\u00f5ustub Euroopa Liidus n\u00f5ue m\u00e4rgistada TI-ga genereeritud v\u00f5i oluliselt muudetud sisu, olgu siis tekst,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":113087,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-177952","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116572933605615282","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177952","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177952"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177952\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/113087"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177952"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177952"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177952"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}