{"id":177983,"date":"2026-05-14T13:01:20","date_gmt":"2026-05-14T13:01:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/177983\/"},"modified":"2026-05-14T13:01:20","modified_gmt":"2026-05-14T13:01:20","slug":"remi-sebastian-kits-enamik-kodanikest-peab-valitsuse-valispoliitikat-halvaks-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/177983\/","title":{"rendered":"Remi Sebastian Kits: enamik kodanikest peab valitsuse v\u00e4lispoliitikat halvaks | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Juba m\u00f5nda aega on perioodiliselt tekkinud v\u00e4lispoliitilistes k\u00fcsimustes konfliktid valitsuse ja presidendi vahel, kus v\u00e4iksemad l\u00e4henemiserinevused Vene-Ukraina s\u00f5ja seisukohtades viivad selleni, et valitsusega seotud inimesed m\u00f5istavad avalikult presidenti eri viisidel hukka.<\/p>\n

Selles kontekstis tegi \u00dchiskonnauuringute Instituut 12. mail Eesti kodanike seas kiiruuringu*, milles palusime vastajatel hinnata institutsioonide ja isikute v\u00e4lispoliitikat, Eesti valitsuse v\u00e4lispoliitika eri tahkude edukust ja konkreetsemalt, mil m\u00e4\u00e4ral v\u00f5iks president vastajate tunnetuse kohaselt valitsuse v\u00e4lispoliitilistest seisukohtadest k\u00f5rvale kalduda.<\/p>\n

\u00dcldine hinnang valitsuse ja selle relevantsete p\u00f5hiliikmete v\u00e4lispoliitikale on paraku k\u00fcllaltki negatiivne. Valitsuse kui terviku v\u00e4lispoliitikat hindab heaks 31 protsenti vastajatest, halvaks 56 protsenti. V\u00e4lisministri heade hinnangute osakaal on veel madalam ehk 24 protsenti ja peaministri oma 22 protsenti.<\/p>\n

V\u00e4lispoliitika kiiruuring. Autor\/allikas: Remi Sebastian Kits<\/p>\n

\u00dcldisemalt saab ka negatiivse hinnangu EL v\u00e4lispoliitikajuht Kaja Kallas – 50 protsenti hindab ta v\u00e4lispoliitika negatiivseks ja 33 protsenti positiivseks. Ka v\u00e4lisministeerium tervikuna palju paremat hinnangut ei saa: 46 protsenti hindab halvaks ja 35 protsenti heaks.<\/p>\n

Ainsad, kes saavad netopositiivse hinnangu, on individuaalselt president Alar Karis ja v\u00e4lisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov. Kuna viimane on \u00fcldiselt v\u00e4hem tuntud, siis tema puhul on palju “Ei oska \u00f6elda” vastuseid. Vseviovi v\u00e4lispoliitika hindab heaks 34 protsenti vastajatest ja halvaks 25 protsenti. President saab hea hinnangu 63 protsendilt kodanikelt ja halva 23 protsendilt.<\/p>\n

Kui vaadata netohinnanguid v\u00e4lispoliitikale erakonna kaupa \u2013 sh mittevalijate grupp \u2013, siis avaneb oodatult kirju pilt. Positiivse hinnangu saab president k\u00f5ikide erakondade valijatelt, v\u00e4lisminister Margus Tsahkna saab negatiivse hinnangu k\u00f5ikidelt peale Reformierakonna valija (Eesti 200 valim liiga v\u00e4ike, kuid t\u00f5en\u00e4oliselt oleks ka seal hinnang positiivne). Palju paremini ei l\u00e4he peaministril, kelle v\u00e4lispoliitika saab positiivse hinnangu ainult Reformierakonna ja napilt ka Parempoolsete valijatelt.<\/p>\n

Valitsus tervikuna saab positiivse hinnangu Reformierakonna, Parempoolsete ja SDE valijatelt, teistelt (sh mittevalijatelt) saab valitsus negatiivse hinnangu. Sama mustrit n\u00e4eb ka Kaja Kallase ning v\u00e4lisministeeriumi kontekstis.<\/p>\n

V\u00e4lispoliitika kiiruuring. Autor\/allikas: Remi Sebastian Kits<\/p>\n

Ka erakondade toetajate l\u00f5ikes leiab kantsler Vseviov tugevama toetuspinna. Tema saab netonegatiivse hinnangu vaid EKRE ja Keskerakonna valijatelt. Mittevalijatelt saab napilt positiivse ja teistelt selgelt positiivse hinnangu.<\/p>\n

Lisaks palusime vastajatel ka hinnata, kui edukalt on Eesti valitsus tegelenud v\u00e4lispoliitiliste k\u00fcsimustega. Kuna konkreetsete tahkude puhul on m\u00f5istlik eeldada, et k\u00f5ik neid oluliseks ei pea, said vastajad seda ka v\u00e4ljendada (n\u00e4iteks vene rahvusest v\u00f5i EKRE valija seas on levinum “Ukraina toetamise” ebaoluliseks pidamine). See v\u00e4hendab nende vastuste mitteinformatiivset liikumist ebaedukuse alla.<\/p>\n

Seitsmest tahust sai positiivse hinnangu valitsus kolmes. Selgelt kiidetakse heaks valitsuse t\u00f6\u00f6d Ukraina toetamises (62 protsenti) ning suhetes EL-i liikmesriikidega (59 protsenti). Eesti julgeoleku tugevdamises on kerge netopositiivne hinnang, kuid suuresti on vastused pooleks ehk 44 protsenti peab valitsuse v\u00e4lispoliitilist tegevust siinkohal edukaks, 39 protsenti ebaedukaks.<\/p>\n

V\u00e4lispoliitika kiiruuring. Autor\/allikas: Remi Sebastian Kits<\/p>\n

K\u00f5ige negatiivsema hinnangu sai valitsus k\u00fcsimuses, mille t\u00f5i hiljuti puuduj\u00e4\u00e4gina v\u00e4lja ka president. Pikaajalise v\u00e4lispoliitilise visiooni kujundamist peab ebaedukaks 51 protsenti vastajatest, edukaks 21 protsenti. Peaaegu sama negatiivse hinnangu saab valitsus Venemaast l\u00e4htuvate ohtude maandamises, kus ebaedukaks peab tegevust 49 protsenti ja edukaks 26 protsenti.<\/p>\n

V\u00e4iksema netonegatiivse sai valitsus ka suhetes USA-ga (40 protsenti ebaedukas, 33 protsenti edukas) ja Eesti h\u00e4\u00e4le kuuldavaks tegemises rahvusvahelisel areenil (42 protsenti ebaedukas, 37 protsenti edukas).<\/p>\n

Liikudes tahkudel erakondade hinnangute juurde, vaatame taaskord netohinnanguid. Oodatult saab valitsus h\u00e4vitava hinnangu 5\/7 teemas EKRE-lt ja Keskerakonnalt. Huvitavalt on EKRE Ukraina toetamises ja suhetes EL-i liikmesriikidega l\u00f5hestunud. Suurem konsensus hinnangus puudub. Keskerakonna valija netona peab valitsuse tegevust Ukraina toetamises ja EL-i siseses suhtluses edukaks, k\u00f5igis teistes ebaedukaks.<\/p>\n

V\u00e4lispoliitika kiiruuring. Autor\/allikas: Remi Sebastian Kits<\/p>\n

Teise grupi moodustavad Isamaa valija ning mittevalija. M\u00f5lemad peavad edukaks Ukraina toetamist ja suhteid EL-i liikmesriikidega, ebaedukaks j\u00e4llegi pikaajalist v\u00e4lispoliitilist visiooni ning Venemaast l\u00e4htuvate ohtude maandamist. Konsensus puudub edukuse m\u00f5ttes Eesti julgeoleku tugevdamises, Eesti h\u00e4\u00e4le kuuldavaks tegemises rahvusvahelisel areenil ning suhetes USA-ga.<\/p>\n

Enamuse tahkudest kiidab j\u00e4llegi heaks SDE, Parempoolsete ja Reformierakonna valija. Sotside valija annab negatiivse neto valitsusele vaid pikaajalise v\u00e4lispoliitilise visiooni teemas.<\/p>\n

\u00dcldiselt, kui vaadata probleeme, mis (lisaks \u00fcldisele valitsuse madalale toetusele) v\u00f5ivad vedada laiemat negatiivset hinnangut valitsuse ja selle liikmete v\u00e4lispoliitikale, siis neiks on ebaedukus pikaajalises v\u00e4lispoliitilises visioonis ja Venemaalt l\u00e4htuvate ohtude maandamises. Need on kaks teemat, milles valitsuse tegevuse suhtes ollakse kriitilised \u00fcle m\u00e4nguv\u00e4lja.<\/p>\n

M\u00f6\u00f6nduste ja n\u00fcanssidega peetakse laialdasemalt probleemseks ka valitsuse edukust suhetes USA-ga ja Eesti h\u00e4\u00e4le kuuldavaks tegemises rahvusvaheliselt.<\/p>\n

Selleks, et hinnata presidendi soovitust pidada eri vormides dialoogi Venemaaga, lasime vastajatel hinnata, millise l\u00e4henemise peaks Eesti ja EL v\u00f5tma Venemaaga suhtlemisel. 40 protsenti arvab, et tuleb s\u00e4ilitada surve, kuid hoida ka diplomaatilised kanalid avatud (l\u00e4him presidendi positsioonile k\u00fcsimuses). 29 protsenti soovib n\u00e4ha aga aktiivset dialoogi s\u00f5ja l\u00f5petamiseks ja tingimuste arutamiseks. Vaid 22 protsenti hoiab ranget joont, kus oodatakse maksimaalset survet ja isolatsiooni ilma dialoogita.<\/p>\n

V\u00e4lispoliitika kiiruuring. Autor\/allikas: Remi Sebastian Kits<\/p>\n

Lisaks k\u00fcsisime, kui l\u00e4hedal peaks presidendi seisukohad olema valitsuse omadele. 45 protsenti leidis, et president peaks esindama valitsuse seisukohti, kuid v\u00f5ib avaldada ka isiklikke arvamusi. 33 protsendi hinnangul peaks president tegutsema iseseisva v\u00e4lispoliitilise h\u00e4\u00e4lena ja tasakaalustajana valitsusele. Vaid k\u00fcmne protsendi hinnangul peaks president esindama puhtalt valitsuse seisukohti.<\/p>\n

V\u00e4lispoliitika kiiruuring. Autor\/allikas: Remi Sebastian Kits<\/p>\n

Kui n\u00fc\u00fcd astuda samm tagasi, tasub meelde tuletada, millistes k\u00fcsimustes on presidendi ja valitsuse vahel olnud suurem konflikt.<\/p>\n

Konflikt jookseb peaaegu eranditult k\u00fcsimustest ilmnenud teljel: Karis surub pragmaatilis-dialoogilist ja pikemavaatelist liini (Dubai eriesindaja ettepanek, NBC-s territooriumite vastus, Helsingin Sanomates dialoogiks valmistumise jutt, L\u00e4\u00e4ne Elus kriitika v\u00e4lisministeeriumi liigse p\u00e4evapoliitilisuse pihta), aga valitsus (Tsahkna ja Kristen Michal, viimati ka Lauri L\u00e4\u00e4nemets) tugeva survestamise ja isolatsiooni j\u00e4tku liini. Kasahstani visiit ning suursaadik Jaap Ora tagasiastumine 2025. aasta detsembris k\u00e4ivitasid pingestumise, mis on j\u00e4rgmise nelja-viie kuu jooksul ainult kuhjunud.<\/p>\n

See telg langeb otse kokku kahe k\u00f5ige negatiivsema netohinnanguga uuringus: pikaajalise v\u00e4lispoliitilise visiooni kujundamine (51\/21) ja Venemaast l\u00e4htuvate ohtude maandamine (49\/26). Need on \u00fchtlasi ka need teemad, milles Karise avalik narratiiv (“valmistume s\u00f5ja l\u00f5pule”, “vaatame kaugemale”) ja valitsuse oma (“survestada t\u00e4na”) visalt ristuvad.<\/p>\n

Ehk k\u00fcsitluse negatiivseim signaal tuleb t\u00e4pselt nendelt tahkudelt, mida konflikt on viimase poole aasta jooksul k\u00f5ige n\u00e4htavamalt valgustanud. M\u00f6\u00f6ndustega kattub konflikt ka kahe pehmema netonegatiivse tahuga, milleks on suhted USA-ga (Karise korduv s\u00f5num, et EL peab Donald Trumpiga laua taga olema) ja Eesti h\u00e4\u00e4le kuuldavaks tegemine (L\u00e4\u00e4ne Elus ilmunud kriitika, et “pole inimesi, oskusi ega kohati teadmisi” ning Raimond Kaljulaiu paralleeldiagnoos “des\u00fcnkroniseeritud sellest, mis maailmas toimub”).<\/p>\n

Kus kattuvust ei ole: Ukraina toetamine (62 protsenti) ja EL-i liikmesriikide suhete (59 protsenti) tahkudel. Need on t\u00e4pselt need kaks tahku, kus uuringus on tugevaim positiivne hinnang. M\u00f5lemad pooled (president ja valitsus) r\u00f5hutavad Ukraina toetust ja EL-i koost\u00f6\u00f6 olulisust ning presidendi n\u00fcansid (territooriumite ajutine loovutamine, EL-i eriesindaja) pole baasjoont k\u00f5igutanud.<\/p>\n

Konflikt on temaatiliselt seega fokuseeritud, see ei loksu \u00fcle kogu v\u00e4lispoliitika spektri, vaid jookseb m\u00f6\u00f6da t\u00e4pselt neid kahte joont, mida ka avalik arvamus tuvastab valitsuse n\u00f5rgima kohana, ning v\u00e4ldib kahte joont, mida tunnistatakse \u00f5nnestumiseks.<\/p>\n

Pilti v\u00f5imendab veel kaks k\u00fcsitluse tulemust. K\u00fcsimusele, millise l\u00e4henemise peaksid Eesti ja EL Venemaaga suhtlemisel v\u00f5tma, koguvad dialoogielementi sisaldavad vastusevariandid kokku 69 protsenti. Valitsuse aetav puhas maksimaalse survestamise ja isolatsiooni liin kogub 22 protsenti.<\/p>\n

K\u00fcsimusele, kas president peaks v\u00e4lispoliitikas tegutsema valitsuse esindajana v\u00f5i tasakaalustajana, valib 79 protsenti mingisuguse iseseisvuse elemendiga variandi; range valitsuse joone esindamise variant kogub k\u00fcmme protsenti. Seega, nii Karise sisulisel positsioonil (dialoogielemendi vajalikkus) kui ka vormilisel positsioonil (presidendil on v\u00e4lispoliitikas iseseisva h\u00e4\u00e4le ruum) on enamuse toetus; valitsuse j\u00e4ikadel variantidel (puhas isolatsioon, range valitsuse joone esindamine) seda toetust ei ole.<\/p>\n

Eks mingil m\u00e4\u00e4ral j\u00e4\u00e4b siin \u00f5hku k\u00fcsimus, et kumb oli enne, kas kana v\u00f5i muna. Paraku sellele nii selget ajalist vastust uuringuvormis ei ole. Mingeid mittekausaalseid vihjeid v\u00f5ib ehk suure h\u00e4daga leida mainereitingus Alar Karise n\u00e4itajatest, kus toetus presidendile on viimase poole aasta konflikti aktiivses faasis pigem t\u00f5usnud, kui langenud.<\/p>\n

Alar Karise mainereiting. Autor\/allikas: Remi Sebastian Kits<\/p>\n

* K\u00fcsitlus tehti 12.\u201313. maini Norstati veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1005 vastajat.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Juba m\u00f5nda aega on perioodiliselt tekkinud v\u00e4lispoliitilistes k\u00fcsimustes konfliktid valitsuse ja presidendi vahel, kus v\u00e4iksemad l\u00e4henemiserinevused Vene-Ukraina s\u00f5ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":177984,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[1687,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,3612,646,19071,28,29,95,1131,19,25,1686,12802,23,24,1831,22,20,294,2486,5843,1012,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-177983","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-alar-karis","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jonatan-vseviov","20":"tag-kristen-michal","21":"tag-kusitlus","22":"tag-latest-news","23":"tag-latestnews","24":"tag-maailm","25":"tag-margus-tsahkna","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-president","29":"tag-remi-sebastian-kits","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uhiskonnauuringute-instituut","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-uuring","36":"tag-valisministeerium","37":"tag-valispoliitika","38":"tag-valitsus","39":"tag-viimased-uudised","40":"tag-world","41":"tag-world-news","42":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177983","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=177983"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/177983\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/177984"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=177983"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=177983"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=177983"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}