{"id":178076,"date":"2026-05-14T15:13:26","date_gmt":"2026-05-14T15:13:26","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178076\/"},"modified":"2026-05-14T15:13:26","modified_gmt":"2026-05-14T15:13:26","slug":"neandertallased-voisid-puurida-hambaid-juba-60-000-aastat-tagasi","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178076\/","title":{"rendered":"Neandertallased v\u00f5isid puurida hambaid juba 60 000 aastat tagasi"},"content":{"rendered":"<p>Uus uuring viitab, et neandertallased v\u00f5isid teha hambaravi juba umbes 60 000 aastat tagasi. Siberist T\u0161ag\u00f5rskaja koopast leitud t\u00e4iskasvanud neandertallase purihambal avastatud s\u00fcgav auk ei pruukinud olla juhuslik kahjustus, vaid teadlikult kivist t\u00f6\u00f6riistaga puuritud \u00f5\u00f5nsus.<\/p>\n<p><a rel=\"noopener follow nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/journals.plos.org\/plosone\/article?id=10.1371\/journal.pone.0347662\" data-rel-date-range=\"[]\">Artikkel <\/a>sellest avaldati teadusajakirjas PLOS One. Uurijate hinnangul \u00fcritati hambast eemaldada tugevalt kaariesest kahjustatud kude. Mikroskoopiline anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas hambal nii s\u00fcgava kaariese j\u00e4lgi kui ka sirgeid vagusid ja v\u00e4ikseid t\u00e4kkeid, mis sarnanesid t\u00f6\u00f6riista kasutamisel tekkivate m\u00e4rkidega.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/059fe796-174d-4cd8-88d5-366a9a5fd001.jpg\" loading=\"lazy\" alt=\"Venemaalt leitud puuritud neandertallase hammas.\"\/><\/p>\n<p>Teadlased katsetasid h\u00fcpoteesi t\u00e4nap\u00e4eva inimhammastega ning leidsid, et sarnaseid j\u00e4lgi v\u00f5is tekitada v\u00e4ikese kivist otsikuga p\u00f6\u00f6rlev liigutus. T\u0161ag\u00f5rskaja koopast on varem leitud ka pikki, peenikesi ja terava otsaga jaspisest t\u00f6\u00f6riistu, mis sobinuks selliseks tegevuseks.<\/p>\n<p>Eriti t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on see, et hamba kulumisj\u00e4ljed viitavad, et neandertallane elas p\u00e4rast protseduuri veel m\u00f5nda aega edasi ja kasutas hammast n\u00e4rimiseks. See t\u00e4hendab, et tegemist ei olnud t\u00f5en\u00e4oliselt surmaj\u00e4rgse kahjustusega.<\/p>\n<p>Uurijad ei tea siiski kindlalt, kas tegemist oli eneseraviga v\u00f5i aitas haiget hammast t\u00f6\u00f6delda keegi teine. Arheoloog Rebecca Wragg Sykes Cambridge\u2019i \u00fclikoolist peab t\u00f5en\u00e4oliseks, et neandertallane v\u00f5is seda teha ise.<\/p>\n<p>Kui t\u00f5lgendus peab paika, l\u00fckkab leid teadliku hambaravi alguse umbes 45 000 aastat varasemaks. Senised vanimad kindlad t\u00f5endid Homo sapiens\u2019i hambaravist p\u00e4rinevad umbes 14 000 aasta tagant Itaaliast.<\/p>\n<p>Uuringu autorite s\u00f5nul n\u00e4itab leid, et neandertallased m\u00f5istsid valulike hambaprobleemide olemust ja suutsid neile tehniliselt keeruka lahenduse leida. See sobitub pildiga neandertallastest kui nutikatest ja hoolitsevatest inimestest, kes tundsid raviv\u00f5tteid ning kasutasid ka n\u00e4iteks ravimtaimi.<\/p>\n<p>Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada <a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120583773\/neandertallased-voisid-puurida-hambaid-juba-60-000-aastat-tagasi\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Kommenteeri <\/a><a href=\"https:\/\/forte.delfi.ee\/artikkel\/120583773\/neandertallased-voisid-puurida-hambaid-juba-60-000-aastat-tagasi\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"> Loe kommentaare (15)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Uus uuring viitab, et neandertallased v\u00f5isid teha hambaravi juba umbes 60 000 aastat tagasi. Siberist T\u0161ag\u00f5rskaja koopast leitud&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":117337,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[297,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-178076","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-arheoloogia","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-latest-news","20":"tag-latestnews","21":"tag-maailm","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised","29":"tag-world","30":"tag-world-news","31":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116573582622843260","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178076","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178076"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178076\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/117337"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178076"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178076"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178076"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}