{"id":178115,"date":"2026-05-14T16:05:23","date_gmt":"2026-05-14T16:05:23","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178115\/"},"modified":"2026-05-14T16:05:23","modified_gmt":"2026-05-14T16:05:23","slug":"uuring-geenid-mojutavad-unemustrit-elustiilist-marksa-vahem-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178115\/","title":{"rendered":"Uuring: geenid m\u00f5jutavad unemustrit elustiilist m\u00e4rksa v\u00e4hem | Tervis"},"content":{"rendered":"

Inimeste unemustrid ja nende m\u00f5ju tervisele s\u00f5ltuvad p\u00e4rilikkusest tunduvalt v\u00e4hem, kui siiani arvatud. Rahvusvahelise teadlasr\u00fchma v\u00e4rske uuring<\/a> n\u00e4itab, et ebaharilikult l\u00fchikese v\u00f5i pika unega on seotud vaid k\u00e4put\u00e4is geenivariante.<\/p>\n

Uuringust n\u00e4htub, et unemustri laastavat m\u00f5ju kehale p\u00f5hjustavad eelk\u00f5ige keskkonnategurid ja inimese enda elustiil. Uurijate loodud mudelite p\u00f5hjal kurnab ebanormaalne uneaeg organismi laiemalt, kahjustades lisaks ajule ka s\u00fcdant, maksa, kopse ja immuuns\u00fcsteemi. Kahju kuhjub nn U-kujulise seadusp\u00e4ra j\u00e4rgi: kehale on halb nii liiga l\u00fchike kui ka liiga pikk uneaeg.<\/p>\n

Ei olegi saatuse s\u00f5rm<\/p>\n

Ebatavalise unepikkuse kahjustuste t\u00e4pse m\u00f5ju hindamiseks anal\u00fc\u00fcsis rahvusvaheline MULTI konsortsium Suurbritannia biopanga andmeid. Mahukas andmebaas koondab ligi poole miljoni inimese terviseandmeid, geeniinfot ja vereproove. Samuti sisaldab see osalejate endi antud vastuseid oma uneaja pikkuse kohta.<\/p>\n

Uurijad anal\u00fc\u00fcsisid andmeid 23 erineva tehisarul p\u00f5hineva bioloogilise vananemise kellaga. Sellised t\u00f6\u00f6riistad hindavad vereproovide ja magnetresonantstomograafi piltide abil kudede tegelikku kulumist. T\u00f6\u00f6r\u00fchm kasutas nii ajule, s\u00fcdamele kui ka maksale ja mitmele teisele elundile keskenduvaid eakelli. Juba varasemast on teada, elundite bioloogiline vanus ei pruugi langeda kokku inimese tegeliku elueaga.<\/p>\n

Esmalt leidsid teadlased ootusp\u00e4rase U-kujulise seose une ja keha bioloogilise vanuse vahel. Uuring kinnitas, et nii alla kuue tunni kui ka \u00fcle kaheksa tunni kestev uni kiirendab bioloogilist vananemist \u00fcle terve keha.\u00a0<\/p>\n

Seejuures m\u00e4rkas t\u00f6\u00f6r\u00fchm, et ajustruktuuri vananemise aeglustamiseks piisas juba sellest, kui magada umbes 6,5 tundi. Valkudel p\u00f5hineva molekulaarkella j\u00e4rgi oli aga oma kronoloogilise vanuse kohta k\u00f5ige nooremana paistev valguprofiil neil, kes magasid 7,7 kuni 7,8 tundi. Puhkamiseks vajalik optimaalne tundide arv k\u00f5ikus nii elunditi kui ka sooti.\u00a0<\/p>\n

J\u00e4rgmiseks otsis t\u00f6\u00f6r\u00fchm kogu genoomi h\u00f5lmava anal\u00fc\u00fcsi abil une pikkusega seotud p\u00e4rilikke geenivariante. Enam kui 300 000 inimese geeniandmetele toetudes leidsid nad aga k\u00f5igest kaheksa une ebanormaalse pikkusega seotud genoomipiirkonda. L\u00fchikese unega seostus \u00fcks kindel piirkond, samas kui pika unega seostus mitu teist piirkonda.<\/p>\n

Kuna p\u00e4rilikke markereid leidus v\u00e4he, j\u00e4reldasid uurijad, et une kestuse ja bioloogilise vananemise seos s\u00f5ltub peamiselt keskkonnast ja eluviisidest. See t\u00e4hendab, et inimestel on uneaega muutes p\u00e4riselt v\u00f5imalik oma tervist parandada.<\/p>\n

Geenide v\u00e4ikest m\u00f5ju kinnitas ka uuringu teine etapp. T\u00f6\u00f6r\u00fchm hindas elundite kulumist seekord ainult pol\u00fcgeensete riskiskooride ehk inimese kogu p\u00e4riliku haigusriski p\u00f5hjal. Sellega kadus varem v\u00e4lja joonistunud tugev U-kujuline seos une ja vananemise vahel suures osas \u00e4ra. See kinnitab, et halvast unest tingitud elundite kulumine ei ole piltlikult \u00f6eldes p\u00e4rilik saatuse s\u00f5rm.<\/p>\n

Kuigi \u00fcldine seos geenidega j\u00e4i n\u00f5rgaks, ilmnesid teatud elundkondade puhul une kestusega siiski osalised geneetilised kattuvused. N\u00e4iteks on l\u00fchikese une taga samad geenivariandid, mis kiirendavad sisen\u00f5res\u00fcsteemi ja ainevahetuse vananemist. Pikk uni korreleerub aga osaliselt k\u00f5hun\u00e4\u00e4rme kiirema kulumisega.<\/p>\n

L\u00fchike ja pikk uni kurnavad isemoodi<\/p>\n

Lisaks otsisid uuringu autorid ebanormaalse une pikkuse p\u00e4rilikke seoseid \u00fcle 500 haigusega. Selgus, et l\u00fchikesel unel ja paljudel kehalistel vaevustel on sarnane geneetiline taust. Nende hulka kuuluvad nii s\u00fcdame-veresoonkonna haigused, nagu isheemiat\u00f5bi, kui ka ainevahetusprobleemid ja teise t\u00fc\u00fcbi diabeet. Samuti seostub liiga l\u00fchike uni seljavalude ja osteoartriidiga.<\/p>\n

Seevastu pika une geneetilised seosed puudutavad kitsamalt aju. See unemuster korreleerub muu hulgas raske depressiooni, skisofreenia ja bipolaarse h\u00e4irega. T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul on l\u00fchikesel ja pikal unel seega selgelt eristuv geneetiline arhitektuur. See viitab, et kaks unemustrit kahjustavad tervist erinevate bioloogiliste radade kaudu.\u00a0<\/p>\n

Kahe unemustri erisus tuleb eriti selgelt esile hilisea depressiooni puhul, mida t\u00f6\u00f6r\u00fchm samuti anal\u00fc\u00fcsis. L\u00fchike uni m\u00f5jub kehale \u00e4geda stressiallikana: see kurnab immuuns\u00fcsteemi ja viib otseselt meeleolu languseni.<\/p>\n

Pikk uni soodustab aga depressiooni kaudsemalt. Otsese stressi asemel kahjustab liigpikk uni vaimset tervist hoopis aju ja rasvkoe kiirenenud vananemise kaudu. Just rasvkoe ja aju bioloogiline kulumine sillutab teed meeleoluh\u00e4ireteni.\u00a0<\/p>\n

Uuringu autorite s\u00f5nul ei pruugi pikk uni olla iseseisev riskitegur, vaid pigem m\u00e4rk varjatud haigusprotsessidest v\u00f5i organismi m\u00e4rkamatust kulumisest. Elundite vananemine kurnab keha j\u00e4rk-j\u00e4rgult. Liigpikk uni\u00a0 peegeldab t\u00f5en\u00e4oliselt organismi p\u00fc\u00fcdlust kehalist allak\u00e4iku unega korvata.<\/p>\n

Mahukast andmestikust hoolimata on uuringul oma kitsaskohad. Suurbritannia biopank kogus uneinfot k\u00fcsimustike abil, mist\u00f5ttu v\u00f5isid osalejad oma uneaega valesti hinnata. \u00dchtlasi koosnes valim valdavalt Euroopa p\u00e4ritolu inimestest, mist\u00f5ttu vajavad tulemused kontrollimist ka teistes elanikkonnar\u00fchmades.<\/p>\n

Edasistes uuringutes tuleks j\u00e4lgida inimeste unemustreid ka l\u00e4bi kogu elukaare, mitte vaid \u00fchel ajahetkel. Pikem vaatlusaeg aitaks eristada ajutist l\u00fchiajalist m\u00fcra p\u00fcsivatest bioloogilistest muutustest. T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul selguks siis l\u00f5plikult, kas uneh\u00e4ired on tervisevaevuste p\u00f5hjus v\u00f5i hoopis nende tagaj\u00e4rg.<\/p>\n

Praegu soovitavad teadlased haigusriskide ja \u00fcldsuremuse v\u00e4hendamiseks magada p\u00e4evas kuus kuni kaheksa tundi. Suuremate k\u00f5rvalekallete korral tuleks aga uurida, mis t\u00e4pselt selle taga on.<\/p>\n

Uuring ilmus ajakirjas Nature<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimeste unemustrid ja nende m\u00f5ju tervisele s\u00f5ltuvad p\u00e4rilikkusest tunduvalt v\u00e4hem, kui siiani arvatud. Rahvusvahelise teadlasr\u00fchma v\u00e4rske uuring n\u00e4itab,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178116,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[6601,37,33,35,173,34,36,40195,140,5430,75965,13902,13781,16837,3707,4213],"class_list":{"0":"post-178115","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-aju","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-magamine","16":"tag-meelelahutus","17":"tag-stress","18":"tag-uinumine","19":"tag-uneaeg","20":"tag-unepuudus","21":"tag-unevaegus","22":"tag-uni","23":"tag-vaimne-tervis"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116573786934570266","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178115","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178115"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178115\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178116"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178115"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178115"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178115"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}