{"id":178166,"date":"2026-05-14T17:03:10","date_gmt":"2026-05-14T17:03:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178166\/"},"modified":"2026-05-14T17:03:10","modified_gmt":"2026-05-14T17:03:10","slug":"maailma-ohustab-tanavu-ilmanahtus-super-el-nino-mis-tappis-kunagi-miljoneid-inimesi-kas-me-jaame-ellu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178166\/","title":{"rendered":"Maailma ohustab t\u00e4navu ilman\u00e4htus super-El Ni\u00f1o, mis tappis kunagi miljoneid inimesi – kas me j\u00e4\u00e4me ellu?"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a><\/p>\n

Kuna suureneb t\u00f5en\u00e4osus, et k\u00e4esoleva 2026. aasta l\u00f5pus toimub \u00fcks tugevamaid El Ni\u00f1o s\u00fcndmusi, on ohtlike tingimuste potentsiaal toonud kaasa v\u00f5rdlusi 1877. aastaga, mil selline s\u00fcndmus p\u00f5hjustas katastroofi kogu maailmas.<\/p>\n

El Ni\u00f1o on ookeanivee soojenemine troopilises Vaikse ookeani ida-keskosas, mis tekib iga paari aasta tagant. Sel aastal v\u00f5ib ookeani temperatuur seal t\u00f5usta 3 kraadi v\u00f5rra \u00fcle keskmise ja purustada rekordeid, vahendab Washington Post<\/a>.<\/p>\n

Kliimamuutus h\u00e4vitas saagi peaaegu 150 aastat tagasi, tekitades k\u00fcsimuse, kas sarnane h\u00e4iring v\u00f5iks taas ohustada \u00fclemaailmset toiduga kindlustatust. Tugevaim registreeritud El Ni\u00f1o aastatel 1877\u20131878 \u00f5hutas tingimusi, mis viisid \u00fclemaailmse n\u00e4ljah\u00e4dani, milles hukkus \u00fcle 50 miljoni inimese Indias, Hiinas, Brasiilias ja mujal. See oli 3\u20134 protsenti tolleaegsest hinnangulisest maailma rahvastikust<\/a>, mis v\u00f5rdub v\u00e4hemalt 250 miljoni inimesega, kui see juhtuks t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n

\u201eSee oli vaieldamatult inimkonna ajaloo halvim keskkonnakatastroof,\u201d on teadlased s\u00fcndmuse kohta kirjutanud<\/a>.<\/p>\n

Selle katastroofi toimumine v\u00f5ttis aastaid. P\u00f5ud hakkas troopikas ja subtroopikas levima 1875. aastal. J\u00e4rgnevatel aastatel tekkis India ja Atlandi ookeanis rekordilise El Ni\u00f1o k\u00f5rval tugevate kliimaj\u00f5udude kombinatsioon, mis v\u00f5imendas ja pikendas p\u00f5uda.<\/p>\n

Washingtoni Osariigi \u00dclikooli dotsent Deepti Singh, kes on seda uper-El Ni\u00f1ot uurinud, \u00fctles, et n\u00e4ljah\u00e4dad ei ole p\u00f5ua v\u00e4ltimatu tagaj\u00e4rg. Kolonialistide tahtlikud teod 1870. aastatel h\u00e4irisid kohalikke s\u00fcsteeme, millele kogukonnad kliimamuutustele vastupidavuse osas lootsid, \u00fctles Singh.<\/p>\n

Kas sarnased tagaj\u00e4rjed v\u00f5ivad ilmneda ka t\u00e4nap\u00e4eval?<\/p>\n

\u201eSamaaegsed mitmeaastased p\u00f5uad, mis on sarnased 1870. aastate p\u00f5udadega, v\u00f5ivad uuesti juhtuda,\u201d \u00fctles Singh. \u201eMis on n\u00fc\u00fcd erinev, on see, et meie atmosf\u00e4\u00e4r ja ookeanid on oluliselt soojemad kui 1870. aastatel, mis t\u00e4hendab, et sellega seotud \u00e4\u00e4rmused v\u00f5ivad olla \u00e4\u00e4rmuslikumad.\u201d<\/p>\n

Kuid on ka teisi olulisi erinevusi. Sel ajal ei osatud aimatagi, et nii v\u00f5imas El Ni\u00f1o on tulemas ega mida see t\u00e4hendab. T\u00e4nap\u00e4eva teadmisi selle n\u00e4htuse kohta t\u00e4iendas enam kui sajand hiljem, aastatel 1982\u20131983 toimunud super-El Ni\u00f1o.<\/p>\n

Ja t\u00e4nu kliimaseire ja -ennustuse suurtele edusammudele on maailm n\u00fc\u00fcd tagaj\u00e4rgedega toimetulekuks palju paremini ette valmistatud.<\/p>\n

Aastatel 1877\u20131878 toimunud super-El Ni\u00f1oga seotud laastavad kaotused t\u00e4nap\u00e4eval t\u00f5en\u00e4oliselt ei kordu, sest sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke tegureid, mis nende m\u00f5jusid s\u00fcvendasid, praegu ei eksisteeri.<\/p>\n

Sellegipoolest v\u00f5ib selline \u00e4\u00e4rmuslik kliiman\u00e4htus avaldada olulist m\u00f5ju toiduga kindlustatusele, eriti kohtades, mis on pikaajalise ebasoodsa ilmastiku suhtes k\u00f5ige haavatavamad \u2013 mis v\u00f5ib viia globaalsete probleemideni.<\/p>\n

\u201eSelle super-El Ni\u00f1oga seotud suurenenud p\u00f5uaoht ohustab paljudes piirkondades toitu, vett ja majanduslikku julgeolekut, mis v\u00f5ib globaalselt levida l\u00e4bi omavahel seotud sotsiaalmajanduslike s\u00fcsteemide,\u201d \u00fctles Singh.<\/p>\n

Viimase sajandi tohutud teaduslikud edusammud on planeedi paremini ette valmistanud, et saabuvat tormi \u00fcle elada. Super-El Ni\u00f1o saabumist ei olnud v\u00f5imalik ennustada aastatel 1877, 1888 ega 1972. Kuid n\u00fc\u00fcd ollakse palju teadlikumad sellest, mida super-El Ni\u00f1o kaasa tuua v\u00f5ib.<\/p>\n

Aastatel 1982\u20131983 m\u00f6llanud super-El Ni\u00f1o, mis t\u00f5i kaasa tohutuid majanduslikke kahjusid<\/a>, osutus p\u00f6\u00f6rdepunktiks selle n\u00e4htuse m\u00f5istmisel.<\/p>\n

Kliimateadlane Kevin Trenberth, kes oli seotud rahvusvaheliste j\u00f5upingutustega, mis muutsid revolutsiooniliselt Vaikse ookeani ookeanide seiret p\u00e4rast ootamatut super-El Ni\u00f1ot aastatel 1982\u20131983, kirjeldas laiaulatusliku kliimamustri reaalajas j\u00e4lgimise loomist kui suurt saavutust.<\/p>\n

Ta \u00fctles, et 1990. aastate keskpaigaks oli rahvusvahelise programmi<\/a> raames \u00fcle Vaikse ookeani paigaldatud umbes 70 ankurdatud poid, mis m\u00f5\u00f5davad tuult, \u00f5hutemperatuuri, niiskust ja r\u00f5hku, samuti temperatuuri ja soolsust ookeani \u00fclaosas.<\/p>\n

Sellest ajast alates on reaalajas andmeid pakkuvate instrumentide arv<\/a> kasvanud \u00fcle 4000. See v\u00f5imaldab j\u00e4lgida El Ni\u00f1o arengut \u2013 mis toimub Vaikse ookeani keskosas \u2013 iga p\u00e4ev.<\/p>\n

Need vaatlused aitasid l\u00f5puks ka n\u00e4htust prognoosida.<\/p>\n

M\u00f5ned esimesed El Ni\u00f1o prognoosid p\u00e4rinesid 1986. aastal Columbia \u00dclikoolist<\/a> ja need osutusid t\u00e4pseks p\u00e4rast \u00fchte s\u00fcndmust aastatel 1986\u20131987. 1996. aastaks t\u00f6\u00f6tasid ECMWF-is<\/a> ja NOAA-s<\/a> hooajalised prognoosis\u00fcsteemid.<\/p>\n

Need n\u00e4itasid<\/a>, et 1997. aastal oli t\u00f5en\u00e4oline m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne El Ni\u00f1o teke \u2013 mis muutus veelgi intensiivsemaks kui 1982. aasta oma \u2013, mis t\u00f5i kaasa \u00fclemaailmse kahju<\/a>, mille suurust tol ajal hinnati 32\u201396 miljardi dollari suuruseks.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eva on palju mudeleid, mis teevad El Ni\u00f1o ennustusi p\u00e4eva, n\u00e4dala v\u00f5i kuu kaupa \u2013 tavaliselt \u00fcsna t\u00e4psed, kuid ebat\u00e4iuslikud, eriti kevadel \u2013, mis on v\u00f5imalikud t\u00e4nu k\u00f5rgj\u00f5udlusega andmet\u00f6\u00f6tluse edusammudele ja satelliitidelt saadud uutele vaatlustele.<\/p>\n

Kuid kui poleks olnud super-El Ni\u00f1ot aastatel 1982\u20131983 ja sellele j\u00e4rgnenud suuri teaduslikke edusamme, ei oleks planeet k\u00e4esoleval aastal toimuvaks nii valmis olnud.<\/p>\n

\u201eRahvusvaheline koost\u00f6\u00f6 on \u00fclioluline, et v\u00e4hendada m\u00f5ju k\u00f5ige haavatavamatele ja ohustatud elanikkonnar\u00fchmadele k\u00f5ige suurema riskiga riikides,\u201d \u00fctles Singh.<\/p>\n

\n\tSamal teemal<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuna suureneb t\u00f5en\u00e4osus, et k\u00e4esoleva 2026. aasta l\u00f5pus toimub \u00fcks tugevamaid El Ni\u00f1o s\u00fcndmusi, on ohtlike tingimuste potentsiaal…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178167,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-178166","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116574015188446031","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178166","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178166"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178166\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178167"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178166"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178166"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178166"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}