{"id":178310,"date":"2026-05-14T21:05:31","date_gmt":"2026-05-14T21:05:31","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178310\/"},"modified":"2026-05-14T21:05:31","modified_gmt":"2026-05-14T21:05:31","slug":"seb-investeerimisstrateeg-tehisaru-buum-trumpab-praegu-energiasoki-ule-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178310\/","title":{"rendered":"SEB investeerimisstrateeg: tehisaru buum trumpab praegu energia\u0161oki \u00fcle"},"content":{"rendered":"

P\u00e4rast USA ja Iraani vahel aprillis s\u00f5lmitud relvarahu on \u00fcleilmne aktsiaturg<\/a> teinud j\u00f5ulise ralli. Kuigi naftaturg p\u00fcsib endiselt heitlik, on tehisaru buum t\u00e4ies hoos ja turg teeb tehnoloogiafirmade vedamisel j\u00e4rjest uusi tippe. Samas pole energiatarne riskid kadunud: paljuski s\u00f5ltub Hormuzi v\u00e4ina<\/a> taasavamisest see, kas globaalsel majandusel \u00f5nnestub tugevamat l\u00f6\u00f6ki v\u00e4ltida.<\/p>\n

L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste katsed viitavad, et konflikti osapooled \u00fcritavad v\u00e4ltida edasist s\u00f5jalist tegevust. Kuigi mingit kindlust need katsed veel ei anna, on \u00e4\u00e4rmuslike riskistsenaariumide t\u00f5en\u00e4osus v\u00e4henenud. Lisaks viitavad makron\u00e4itajad ja ettev\u00f5tete esimese kvartali tulemused majanduse vastupidavusele. Meie baasstsenaariumi j\u00e4rgi j\u00e4\u00e4b praegune energia\u0161okk ajutiseks, mist\u00f5ttu vaatame aasta l\u00f5pu suunas optimistlikuma pilguga.<\/p>\n

Riskistsenaarium v\u00f5rreldav pandeemiaga<\/p>\n

V\u00e4ina taasavamine on tegelikult v\u00f5tmek\u00fcsimus. Energiapuudus kujutab \u00fcleilmsele majandusele t\u00f5sist probleemi, kuna energiatarbimise ja majanduse kogutoodangu (SKP) vahel valitseb peaaegu \u00fcks-\u00fchele seos. Kui maailm kaotab pikemaks ajaks n\u00e4iteks 10 protsenti nafta- ja gaasivarustusest ehk umbes 5 protsenti kogu energiavarustusest, siis on tasakaalu taastamiseks tarvis ligikaudu 5-protsendilist SKP langust.<\/p>\n

Praegu on tegu just sellise suurusj\u00e4rgu tarneh\u00e4irega. \u00dcleilmsed naftavarud on juba kahe esimese kuu jooksul ilma P\u00e4rsia lahe tarneteta m\u00e4rgatavalt kahanenud. Kui Hormuzi v\u00e4in j\u00e4\u00e4b veel kaheks kuuks suletuks, siis seisab maailm silmitsi reaalse f\u00fc\u00fcsilise naftapuudusega. Sellisel juhul tuleb leida konkreetseid mooduseid energiatarbimise j\u00e4rsuks piiramiseks, et viia n\u00f5udlus v\u00e4henenud pakkumisega vastavusse.<\/p>\n

L\u00e4bir\u00e4\u00e4kimised v\u00e4hendavad \u00e4\u00e4rmusliku stsenaariumi riski. Kui Hormuzi v\u00e4ina l\u00e4hikuudel ei avata, siis v\u00f5ib maailmamajanduses realiseeruda riskistsenaarium, mis on oma ulatuselt v\u00f5rreldav pandeemiaga. Nii \u00e4\u00e4rmuslikku arengut on isegi keeruline hinnata enne, kui see tegelikult aset leiab. Iga n\u00e4dal ilma liikluseta Hormuzi v\u00e4inas paraku veidi suurendab selle t\u00f5en\u00e4osust.<\/p>\n

Praegu arutatakse v\u00f5imalikku vastastikuse m\u00f5istmise memorandumit, mille kohaselt hakataks Hormuzi v\u00e4ina blokaadi 30-p\u00e4evase l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimisperioodi jooksul j\u00e4rk-j\u00e4rgult leevendama. Kui selline kokkulepe saavutatakse, siis v\u00e4heneb \u00e4\u00e4rmusliku stsenaariumi risk m\u00e4rgatavalt. On v\u00f5imalik, et tegemist on m\u00f5lema poole taktikalise man\u00f6\u00f6vriga, kuid \u00fcldpildis on v\u00e4ina pikaajalise sulgemise risk siiski v\u00e4henenud.<\/p>\n

Makron\u00e4itajad ja ettev\u00f5tete tulemused viitavad majanduse vastupidavusele. Energiakriisi taustal on meeldiv t\u00f5deda, et makrokeskkond pole seni t\u00f5siselt n\u00f5rgenenud. Jooksvad makron\u00e4itajad, firmade esimese kvartali kasum ja tehisaruga seotud investeeringud lubavad eeldada, et halvima stsenaariumi v\u00e4ltimise korral v\u00f5ib aasta algust ilmestanud majanduse taastumine peatselt j\u00e4tkuda.<\/p>\n

P\u00e4rast m\u00e4rtsi langust globaalsed ostujuhtide indeksid (PMI) aprillis veidi tugevnesid. Sealjuures n\u00e4itab vastav t\u00f6\u00f6stussektori indeks aasta esimeste kuudega v\u00f5rreldes paranemist, samal ajal kui teenindussektori kasv on oluliselt aeglustunud. B\u00f6rsifirmade oodatust parem esimese kvartali tulemus on leevendanud hirmu energiahindade m\u00f5ju ees ning viitab sellele, et energiatarnete normaliseerumise korral v\u00f5ib kasumikasv j\u00e4tkuda. Kaaluka panuse majanduse vastupidavusse annavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed investeeringud tehisaru taristusse ja riistvarasse.<\/p>\n

Ebakindlus Euroopas probleemiks<\/p>\n

Euroopa on USA-ga v\u00f5rreldes kehvemas seisus. Siinses regioonis on tarbijate kindlustunne p\u00e4rast s\u00f5ja algust j\u00e4rsult langenud, kuigi laiem energiahindade t\u00f5us on seni olnud suhteliselt m\u00f5\u00f5dukas. Euroopa on k\u00fctusehindade kerkimise suhtes kindlasti tundlikum kui \u00dchendriigid, aga esmane probleem paistab olevat pigem ebakindlus, mis tuleneb intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usust ja laenutingimuste karmistamisest. <\/p>\n

Turg eeldab praegu, et Euroopa Keskpank t\u00f5stab inflatsiooni ohjeldamiseks baasintressi enne aasta l\u00f5ppu v\u00e4hemalt kaks korda, kokku 0,5 protsendipunkti v\u00f5rra. Arvestades Euroopa majanduse niigi habrast seisu, oleks karmim rahapoliitika praeguses keskkonnas t\u00f5en\u00e4oliselt vale samm. J\u00e4\u00e4b loota, et energiakulude alanemise korral seda sammu siiski ei astuta.<\/p>\n

\u00dchendriikides m\u00f5jub nafta\u0161okk teistmoodi, kuna USA on energia netoeksportija ja sealne majandus oli s\u00f5ja eel Euroopaga v\u00f5rreldes paremas seisus. Sellest tingituna on \u00dchendriikides inflatsioonirisk suurem ning k\u00f5rgem k\u00fctusehind t\u00f5stab survet tarbijahindade ja palkade edasiseks kasvuks. Siit omakorda tuleneb lisasurve v\u00f5lakirjade tootluse t\u00f5usuks, mis ei ole suure v\u00f5lakoorma ja eelarve puuduj\u00e4\u00e4giga riigi jaoks hea uudis. Oluline k\u00fcsimus on see, kui kaua suudab USA hoida v\u00f5lakirjade tootlust kontrolli all ilma dollarit m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt n\u00f5rgestamata.<\/p>\n

Baasstsenaariumiks on endiselt ajutine energia\u0161okk. J\u00e4lgides \u00fcleilmse aktsiaturu kergendusrallit p\u00e4rast USA ja Iraani relvarahu kokkulepet, panustavad investorid selgelt konflikti peatsele l\u00f5ppemisele ning energiatarnete normaliseerumisele. Samas veab globaalsete aktsiaindeksite t\u00f5usu eelk\u00f5ige tehnoloogiasektor, mida kannustab tehisaru buum, j\u00e4ttes energia\u0161oki makrom\u00f5jud seni tahaplaanile. M\u00e4rgid viitavad, et konflikti osapooled soovivad s\u00f5jast v\u00e4ljuda ja otsivad mingit diplomaatilist lahendust. Aga selge on ka see, et see s\u00f5da pole l\u00e4bi enne, kui ta on l\u00e4bi.<\/p>\n

Praegu l\u00e4htume eeldusest, et energiahindade ja intressim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usu tekitatud negatiivne m\u00f5ju majandusele on ajutine ning et taastumine algab juba suvel. Positiivset vaadet toetavad ka oodatust tugevamad makro- ja kasumin\u00e4itajad. Teisalt tuleb t\u00f5deda, et L\u00e4his-Ida konflikti l\u00f5pptulemust ei ole v\u00f5imalik ette n\u00e4ha ning eskalatsioonirisk p\u00fcsib.<\/p>\n

Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (3)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00e4rast USA ja Iraani vahel aprillis s\u00f5lmitud relvarahu on \u00fcleilmne aktsiaturg teinud j\u00f5ulise ralli. Kuigi naftaturg p\u00fcsib endiselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":176909,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[15685,131,130,37,33,35,34,36,46527,13969,24656,373],"class_list":{"0":"post-178310","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-aktsiaturg","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-hormuzi-vain","17":"tag-naftahind","18":"tag-sander-danil","19":"tag-tehisintellekt"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116574966603336297","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178310","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178310"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178310\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/176909"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178310"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178310"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178310"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}