Intressid, mida \u00dchendkuningriik peab riigilaenude pealt maksma, t\u00f5usid sellel n\u00e4dalal mitme k\u00fcmnendi k\u00f5rgeima tasemeni. See on osa laiemast protsessist, kus ennast l\u00f5hki laenanud riigid satuvad rahanduslikult aina suurematesse raskustesse, mis sunnib neid veelgi kiiremini valuutade v\u00e4\u00e4rtust lahjendama.<\/p>\n
Oluline on m\u00f5ista, et kui v\u00f5lakirjade intressid t\u00f5usevad, siis varasemalt emiteeritud v\u00f5lakirjade hinnad langevad. Lihtsustatult \u2013 kui intress \u00fcles l\u00e4heb, siis v\u00f5lakirjad kaotavad v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n
Samuti on siinkohal oluline aru saada, et riigiv\u00f5lg on sisuliselt sama, mis valuuta. Teisis\u00f5nu, kui investor annab \u00dchendkuningriigile 10 aastaks laenu, siis ta saab laenuperioodi l\u00f5pus oma raha tagasi naelades. Sisuliselt on tegemist valuuta \u201erentimisega.\u201c<\/p>\n
Kui valuutade v\u00e4\u00e4rtus lahjeneb, siis reeglina kaasneb sellega ka v\u00f5lakirjade odavnemine. See peegeldub omakorda intresside t\u00f5usus. Mida k\u00f5rgemale intressid t\u00f5usevad, seda keerulisemaks muutub riikide rahanduslik seis ja seda suurem on motiiv raha v\u00e4\u00e4rtust lahjendada, sest see teeb v\u00f5lgade tagasimaksmise lihtsamaks.<\/p>\n
Sellest, kuidas suuremat l\u00e4\u00e4neriigid on liikumas s\u00fcnkroniseeritud v\u00f5lakriisi poole, saab pikemalt lugeda siit<\/a>.<\/p>\n V\u00f5lakirjade m\u00fc\u00fcgilaine<\/p>\n Investorid, kes on \u00dchendkuningriigile laenu andnud, hakkasid sellel n\u00e4dalal \u00dcK v\u00f5lakirju agressiivsemalt m\u00fc\u00fcma. M\u00fc\u00fcgilaine s\u00fctikuks oli asjaolu, et aina rohkem parlamendiliikmeid soovib praeguse peaministri Keir Starmeri tagasiastumist. See v\u00f5ib riigi rahandusliku seisu muuta veelgi ebakindlamaks.<\/p>\n \u00dchendkuningriigi v\u00f5latase on t\u00f5usnud enam kui 100 protsendini SKPst, selgub Rahvusvahelise Valuutafondi andmetest. Kiiremini hakkas v\u00f5latase kasvama p\u00e4rast 2008. aasta majanduskriisi. M\u00f5ni aasta p\u00e4rast seda \u00fcletati ka j\u00e4tkusuutlikkuse piir (60 protsenti). J\u00e4rgmine suurem kasv toimus 2020. aasta koroonakriisi ajal.<\/p>\n \u00dchendkuningriigi eelarve puuduj\u00e4\u00e4k p\u00fcsib samuti k\u00f5rgel. Mullu ulatus see 5,4 protsendini SKPst, mis on j\u00e4tkusuutlikust tasemest tunduvalt k\u00f5rgem. Viimati oli saareriigi eelarve plussis sajandivahetusel.<\/p>\n Finantsilise repressiooni ajastu<\/p>\n Viimati oli \u00dchendkuningriigi v\u00f5latase nii k\u00f5rge II maailmas\u00f5ja viimasel aastal (1945). P\u00e4rast maailmas\u00f5da vabaneti v\u00f5last finantsilise repressiooni kaudu. See t\u00e4hendab, et inflatsiooni hoiti teadlikult intressidest k\u00f5rgemal ning samaaegselt piirati ka kapitali riigist v\u00e4ljaviimist.<\/p>\n Samuti survestati investeerimisfonde, pankasid ja pensionifonde riigile laenu andma, kuigi reaalselt oli tegemist investeeringuga, mis oli inflatsiooni t\u00f5ttu aastak\u00fcmneid kahjumlik. V\u00f5last vabaneti seega v\u00f5lausaldajate ja s\u00e4\u00e4stjate arvelt. M\u00f5nev\u00f5rra aitas kaasa ka asjaolu, et II maailmas\u00f5ja j\u00e4rel oli riigi majanduskasv k\u00fcllaltki kiire.<\/p>\n M\u00e4rgid finantsilise repressiooni poliitikate taaselustamisest on juba ilmnemas. P\u00e4rast koroonakriisi p\u00fcsis ametlik inflatsioon mitu aastat v\u00f5lakirjade intressim\u00e4\u00e4radest tunduvalt k\u00f5rgemal. Lisaks kaalub \u00dchendkuningriigi valitsus \u201eriigist lahkumise maksu\u201c kehtestamist \u2013 see t\u00e4hendaks, et riigist lahkuvad (residentsust muutvad) inimesed peaksid oma realiseerimata varadelt maksma 20protsendilise maksu. Samuti on hakatud kaaluma seaduseid, mis motiveeriks kohalikke finantsinsitutsioone rohkem \u00dchendkuningriigi v\u00f5lakirju ostma. On t\u00f5en\u00e4oline, et varsti hakkab ka keskpank tr\u00fckitud rahaga uuesti v\u00f5lakirjaturgu toetama.<\/p>\n Finantsilise repressiooni v\u00f5itjaid ja kaotajaid ei ole keeruline defineerida. Enim v\u00f5idab sellest valitsus, kes saab oma v\u00f5lga devalveerida. Suurimateks kaotajateks on v\u00f5lausaldajad, s\u00e4\u00e4stjad ja t\u00f6\u00f6tajad, kelle t\u00f6\u00f6tasud ei suuda inflatsiooniga sammu pidada. \u00dcldine elatustase satub samuti surve alla. Kui majanduskasv on madal, tekib stagflatsioon \u2013 ehk keskkond, kus majandus on stagnatsioonis, aga inflatsioon on samal ajal k\u00f5rge. Stagflatsiooniline keskkond on paljudes l\u00e4\u00e4neriikides juba tekkinud ja s\u00fcvenemas. Eesti on siinkohal hea n\u00e4ide.<\/p>\n V\u00f5lakirjad on pikaajalises languses<\/p>\n \u00dchendkuningriigi valuuta- ja v\u00f5lakirjaturud ei ole valitsuse tegevusele viimastel aastatel armu andnud. 2022. aastal tekitas toonane peaminister Liz Truss oma uue eelarvega t\u00f5sise kriisi, mis viis naela vabalangusesse ning pani intressid h\u00fcppeliselt kasvama. L\u00f5puks pidi turule sekkuma Inglise keskpank, sest paljusid pensionifonde \u00e4hvardas v\u00f5lakirjade krahhi t\u00f5ttu maksej\u00f5uetus.<\/p>\n V\u00f5lakirjade intressid langesid absoluutsesse p\u00f5hja 2020. aasta kevadel, mil maailma tabas koroonakriis. Minu hinnangul on v\u00f5lakirjaturu trend l\u00f5plikult p\u00f6\u00f6rdunud ning intresside t\u00f5us on pikaajaliselt j\u00e4tkumas. Seda oleme praegu ka n\u00e4gemas.<\/p>\n V\u00f5lakirjad kaotavad ka edaspidi koos valuutadega oma v\u00e4\u00e4rtust tavap\u00e4rasest kiiremini. Ajalooliselt on valitsused v\u00f5laprobleemide lahendamiseks valinud just valuutade devalveerimise tee.<\/p>\n