{"id":178405,"date":"2026-05-15T03:31:07","date_gmt":"2026-05-15T03:31:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178405\/"},"modified":"2026-05-15T03:31:07","modified_gmt":"2026-05-15T03:31:07","slug":"kolga-presidendi-roll-on-valispoliitika-voimendamine-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178405\/","title":{"rendered":"Kolga: presidendi roll on v\u00e4lispoliitika v\u00f5imendamine | Eesti"},"content":{"rendered":"

Mis on presidendi v\u00e4lisn\u00f5uniku p\u00f5hilised \u00fclesanded?<\/p>\n

See on juba ametikoha nimetuses \u00f6eldud \u2013 anda n\u00f5u. Kui presidendil on praegusel hetkel kaheksa n\u00f5unikku erinevates valdkondades, siis nendes valdkondades president vajabki aeg-ajalt n\u00f5u. Eks ta siis seda n\u00f5u k\u00fcsib ja meie \u00fclesanne on seda siis anda vastavalt oma p\u00e4devusele. Nii see k\u00e4ib, ega seal mingit raketiteadust otseselt ei ole, tegemist on tavap\u00e4rase suhtlemisega. Nendel n\u00f5unikel on mingisugune kogemuste ja oskusteabe pagas olemas, nii et me anname selle pealt paremini v\u00f5i halvemini n\u00f5u.<\/p>\n

N\u00f5uandmisega on alati nii, et presidendil on vaja n\u00f5uannet selleks, et oma otsuseid ja arvamusi kujundada. Meie asi on anda n\u00f5u v\u00f5imalikult laialt: v\u00f5tta kokku k\u00fcsimuse kontekst tervikuna, r\u00e4\u00e4kida miinustest ja plussidest, r\u00e4\u00e4kida erinevatest teedest eesm\u00e4rgini j\u00f5udmisel ja anda presidendile v\u00f5imalikult lai pilt.<\/p>\n

Kui palju presidendi antud intervjuudest ja avalikest esinemistest edastatud v\u00e4lispoliitilised m\u00f5tted ja seisukohad on niimoodi v\u00e4lisn\u00f5unikuga koordineeritud v\u00f5i kokku lepitud?<\/p>\n

Sellele ei ole v\u00f5imalik v\u00e4ga korrektselt vastata, kas on kokku lepitud v\u00f5i mitte.<\/p>\n

President on oma s\u00f5numites vaba ja see, mida ta \u00fctleb, seda ta \u00fctleb. Vahel on nii, vahel on naa, m\u00f5lemat juhtub.<\/p>\n

Selgitage natuke seda koordineerimist v\u00f5i suhtlemist ka v\u00e4lisministeeriumiga. Kuidas see k\u00e4ib ja kui laialdaselt need kontaktid praegu \u00fcldse toimuvad?<\/p>\n

V\u00e4lisministeeriumiga on koordinatsioon p\u00f5him\u00f5tteliselt iga p\u00e4ev ja see on olnud ikkagi v\u00e4ga pikka aega niimoodi. Ma \u00fctleks, et Lennart Merist peale.<\/p>\n

Lihtsalt k\u00fcsimus on v\u00f5ib-olla selles, et koost\u00f6\u00f6 kui selline on muutunud. Protseduure on tulnud rohkem, lisandunud on regulaarsust ja igap\u00e4evasust. Eks v\u00e4lisministeerium on ajas kasvanud ja suudab anda palju detailsemalt ja \u00fcksikasjalikumalt, kui varem, informatsiooni ja n\u00f5u, mida me vajame. See on riigi arengu k\u00fcsimus.<\/p>\n

Kui me l\u00e4heme n\u00e4iteks visiidile, siis v\u00e4lisministeerium valmistab ette enamuse visiidi paketist, mis puudutab v\u00e4lispoliitikat. Enne visiiti toimub alati ka presidendi teavitus, inglise keeles nimetatakse seda briefing’uks. Seal r\u00e4\u00e4gitakse visiidi eesm\u00e4rgid ja erinevad elemendid ning komponendid l\u00e4bi. Siis on seal v\u00f5imalik kommenteerida, k\u00fcsimusi k\u00fcsida ja nii edasi. P\u00f5him\u00f5tteliselt on see ikkagi samasugune n\u00f5ustamisprotsess, ainult et see tuleb ametkonnalt ja on tihti palju detailsem \u2013 vaatab ka ajas tagasi ja edasi.<\/p>\n

Lisaks k\u00e4in mina v\u00f5i v\u00e4lisosakonna juhataja iga n\u00e4dal v\u00e4lisministeeriumi juhtkonna koosolekul, kus on kohal nii kantsler kui ka k\u00f5ik asekantslerid, lisaks ka peaministri v\u00e4lisn\u00f5unik. Seal arutatakse k\u00f5ige p\u00e4evakajalisemaid k\u00fcsimusi ja v\u00f5etakse ka otsuseid vastu. Me ei ole muidugi otsuse vastuv\u00f5tmise osalised, aga me oleme kaasas ja kuuleme. Nii et teadmine on olemas.<\/p>\n

Need kontaktid on ikkagi \u00fcsna tihedad. Kuidas siis on juhtunud see olukord, kus v\u00e4lisminister ja ka kantsler \u00fctlevad, et see v\u00e4lispoliitika edastamine kuidagi ei k\u00e4i \u00fchte jalga? \u00d6eldakse, et president esindab ja esitab natuke teistsugust v\u00e4lispoliitikat kui see, mida v\u00e4lisministeerium ja valitsus.<\/p>\n

Seda tuleks v\u00f5ib-olla nendelt endalt k\u00fcsida, kui nad on seda v\u00e4itnud. Ma ise siit oma positsioonilt \u00fctleksin, et suuri p\u00f5him\u00f5ttelisi erisusi ei ole. On v\u00f5ib-olla m\u00f5ned erisused s\u00f5nakasutuses v\u00f5i lauseehituses.<\/p>\n

Need mullistused, mis siin on tekkinud, on enamjaolt ikkagi \u00fcle paisutatud v\u00f5i \u00fcle pingutatud. Mis selle p\u00f5hjus on, kuna ma ei ole poliitik, siis ma ausalt \u00f6eldes sellele ei vasta.<\/p>\n

Presidendivalimised ja k\u00f5ik see?<\/p>\n

Igasuguseid valimisi on tulemas ja eks poliitiline elu on ka selline, et vaadatakse oma populaarsust ja muud sarnast. Ma piirduksin sellega.<\/p>\n

L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes oleks selle kriitika kohta \u00f5igem algallikatelt k\u00fcsida.<\/p>\n

Nii et p\u00e4ris nii ei ole, nagu kantsler Jonatan Vseviov \u00fctles<\/a>, et pool orkestrit m\u00e4ngib Bachi ja pool Mozarti? Sellist ebak\u00f5la tegelikult Eesti v\u00e4lispoliitikas ei ole?<\/p>\n

Suures pildis kindlasti seda ei ole. Bach ja Mozart on m\u00f5lemad valgustusajastu Euroopa heliloojad, omajagu sarnased.\u00a0<\/p>\n

V\u00e4ikses pildis on alati v\u00f5imalik niisuguseid viiteid teha, aga elu ongi selline, et aeg-ajalt on v\u00e4ikseid h\u00f5\u00f5rdumisi ja vastuolusid. See veel ei t\u00e4henda seda, et maailm on hukas ja Eesti v\u00e4lispoliitika on hukas ning keegi veab mingisugust teist vankrit. Me veame ikka \u00fchte ja sama vankrit.<\/p>\n

Mina olen v\u00e4lisministeeriumis t\u00f6\u00f6tanud 19 aastat ja riigiametis 32 aastat, nii et \u00fcldiselt ma tunnetan seda riigi toimimist suhteliselt h\u00e4sti. H\u00f5\u00f5rdumisi tuleb ette igas riigis, \u00fchiskonnas ja perekonnas. Neid tuleb lihtsalt p\u00fc\u00fcda lahendada rahulikult, normaalselt ja vastastikuses koost\u00f6\u00f6s.<\/p>\n

Kuidas te kirjeldaksite \u00fcldse presidendi rolli v\u00e4lispoliitika kujundamisel ja esitamisel v\u00f5rrelduna n\u00e4iteks v\u00e4lisministri ja peaministriga? V\u00f5i on see roll, mille iga inimene ise enda jaoks kujundab?<\/p>\n

L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes iga inimene saab ise enda jaoks ka kujundada, kui ta tahab, aga Eesti Vabariigis on presidendi roll ikkagi v\u00e4lispoliitika ja v\u00e4ga paljude muude poliitikate v\u00f5imendamine. Lihtsalt selleks, et tuua selle poliitika eesm\u00e4rke rohkem esile, saada sellele laiemat kandepinda v\u00e4lispoliitikas \u2013 mitte ainult sisepoliitilist, vaid ka v\u00e4lispoliitilist kandepinda. Ja esindada selle kaudu Eestit, teha Eestit suuremaks, anda m\u00e4rku, milleks me oleme v\u00f5imelised, mida me tahame teha, missugused me oleme ja mis on meie jaoks oluline. See on p\u00f5hiline roll.<\/p>\n

Meie \u00fcmber on k\u00fcll riike, kus presidendil on ka poliitika v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamise roll. Eesti poliitilises s\u00fcsteemis seda ei ole. Pigem on ikkagi esindamise ja v\u00f5imendamise roll ja seda president teeb nii palju kui p\u00e4evakava talle lubab.<\/p>\n

Kuna praegusel hetkel on maailm natukene rohkem turbulentsis kui ta varem on olnud, siis seet\u00f5ttu on ka presidendi v\u00e4lisriikides k\u00e4imist ja v\u00e4lisl\u00e4hetusi rohkem kui v\u00f5ib-olla m\u00f5ned aastad tagasi.<\/p>\n

Kas president v\u00f5iks oma v\u00e4lja\u00fctlemiste kohta intervjuudes anda pisut rohkem konteksti juurde kohe, selle asemel, et hiljem anda selgitavaid intervjuusid? Ma toon ka n\u00e4ite: 5. veebruari intervjuus Milanos, mis oligi tegelikult selgitav intervjuu, \u00fctles ta omakorda sellise lause, et “isolatsioonipoliitika \u00fcldiselt ei t\u00f6\u00f6ta ja sanktsioonid t\u00f6\u00f6tavad ajutiselt, aga mitte v\u00e4ga pikalt, ning see t\u00e4hendabki seda, et tuleb m\u00f5elda, mis on j\u00e4rgmised sammud, kuidas suruda Venemaa sellisesse olukorda, et ta on n\u00f5us laua taha istuma.” Samas on nii m\u00f5nigi julgeolekuekspert hinnanud, et sanktsioonid pigistavad Venemaad p\u00e4ris teravalt. Kas selle n\u00e4ite varal oleks seda konteksti ja selgitust kohe juurde vaja, et seisukohad oleks selgemad?<\/p>\n

Nende intervjuudega on tihti see, et intervjuud on v\u00e4ga l\u00fchikesed ja tihti on see kiire k\u00fcsimus, vastus, k\u00fcsimus, vastus. V\u00e4ga tihti juhtub ka see, et k\u00fcsimus suunab ise vastust. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib niisugustes kohtades aeg-ajalt ebat\u00e4psusi ette tulla. Kui ebat\u00e4psus ette tuleb, siis on alati m\u00f5istlik seda tegelikult hiljem \u00fcle \u00f6elda ja selgitada, mida on m\u00f5eldud, eriti kui see ebat\u00e4psus kuskil eraldi esile t\u00f5stetakse.<\/p>\n

Lisaks sellele, mida ma olen varemgi avalikkuses \u00f6elnud: millegip\u00e4rast meedia t\u00f6\u00f6tab meil suuresti pealkirjade peal ja tihti pannakse pealkirjad m\u00f5nes m\u00f5ttes kontekstist v\u00e4lja v\u00f5i v\u00f5imendatakse asju, mida tegelikult selles intervjuus pole olnud. See on see koht, kus tekitatakse intriigi seal, kus intriigi ei ole, ja siis l\u00e4heb lumepall veerema.<\/p>\n

Oleneb ka intervjuuandjate taustast. Vahel minnakse arutama ja liialt palju asju laiendama, ning seal v\u00f5idakse t\u00f5esti tulla v\u00e4lja asjadega, mis on natukene fookusest v\u00e4ljas. Siis tuleb seda j\u00e4lle hiljem parandada. See teie toodud viide \u2013 president on hiljem p\u00e4ris mitu korda \u00f6elnud, mida ta tegelikult sanktsioonide ja isolatsiooni kohta arvab.<\/p>\n

Kas presidendi ja v\u00e4lisministri vahel on konflikt v\u00f5i kui kuumaks te seda ise hindate?<\/p>\n

Riigijuhid, liidrid ja poliitikud, kellel on vastutus \u00fchiskonna ja rahva eest, peavad printsiibis omavahel hakkama saama. Hea oleks, kui see l\u00e4bisaamine oleks igap\u00e4evaselt hea, aga j\u00e4lle, vahel juhtub h\u00f5\u00f5rumisi ja nendest h\u00f5\u00f5rdumistest tuleb v\u00f5imalikult kiiresti \u00fcle saada. Ma ei \u00fctleks, et siin on midagi \u00fclimalt ebaloomulikku.<\/p>\n

Tegelikult praktiline t\u00f6\u00f6 k\u00e4ib \u00fcsna tihedate kontaktide najal igan\u00e4dalaselt presidendi kantselei ja v\u00e4lisministeeriumi vahel edasi?<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fctm ei ole muutunud, see ei ole saanud mingit moodi kannatada. Ja ei peakski. L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes me t\u00f6\u00f6tame k\u00f5ik \u00fche eesm\u00e4rgi ja \u00fche asja nimel. Need inimesed on ju k\u00f5ik kogenud ja me teame-tunneme, loeme teineteist poolelt s\u00f5nalt. Vahel on ka erimeelsusi, aga hullem oleks minu meelest see, kui erimeelsusi ei oleks.<\/p>\n

\u00dctlesite ka, et olete s\u00fcsteemis kaua olnud. Kuidas te hindaksite praegust presidenti, on ta v\u00e4lispoliitiliselt tugev president? Avalikkuses \u00f6eldakse viimasel ajal tihti, et Eesti vajab v\u00e4lispoliitiliselt tugevat presidenti.<\/p>\n

See k\u00f5ik on k\u00f5ik suhteline. Mina arvan, et Eesti Vabariigi praegune president on v\u00e4lispoliitiliselt aktiivne president. Seda n\u00e4itab kasv\u00f5i v\u00e4lisvisiitide arvukus. Lisaks on praegune president v\u00f5tnud v\u00e4lispoliitikas laiema ampluaa kui ainult julgeolek v\u00f5i Ukraina. See ei t\u00e4henda, et ta julgeoleku ja Ukrainaga ei tegele v\u00f5i neid esmat\u00e4htsaks ei pea, aga ta on p\u00fc\u00fcdnud tuua v\u00e4lispoliitika p\u00e4evakorda ka n\u00f5ndanimetatud pehmeid teemasid.<\/p>\n

Kui vaadata viimase aja visiite, siis seal on p\u00e4ris palju kultuuri. Arvo P\u00e4rdi juubel on meid muidugi v\u00e4ga palju aidanud. Samuti on seal v\u00e4ga palju teaduskonteksti: president on k\u00e4inud mitmes maailma olulises \u00fclikoolis k\u00f5net pidamas. Lisaks on seal AI teemad; m\u00f5ned visiidid on valitud t\u00e4iesti ainult selle j\u00e4rgi, et see teema on \u00fcleval ja tuleb sinna minna.<\/p>\n

See palett on laiem kui ainult julgeolek ja Ukraina, millele avalikkus eriti t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rab. L\u00e4henemine on ikkagi selles, et v\u00e4lispoliitikat tuleb kasutada laiemalt ja selle eesm\u00e4rk ei ole ainult julgeolek. Isegi kui on julgeolek, siis on meil julgem olla, kui meid tuntakse ka muude v\u00e4\u00e4rtuste kaudu v\u00e4ljaspool Eestit, ja seda on president p\u00fc\u00fcdnud teha.<\/p>\n

Kas tagantj\u00e4rele on v\u00f5imalik hinnata Kasahstani riigivisiidi edukust v\u00f5i mis sellest toimuma on hakanud? Ma saan aru, et seal olid tegelikult suuremad kokkulepped ja v\u00f5imalused just \u00e4rivaldkonnas.<\/p>\n

Eks nende visiitide edukust on otsekohe v\u00e4ga keeruline hinnata. V\u00f5ib ju v\u00f5tta ette ja vaadata, mitu kokkulepet visiidi k\u00e4igus s\u00f5lmiti, ning vahel tuleb ka poliitiline l\u00e4bimurre, aga tegelikult selguvad need tulemused hiljem. Mina vaatan neid tulemusi laiemalt, mitte ainult selle visiidi kontekstis, vaid et see \u00fcldine pilt ja \u00fcldised eesm\u00e4rgid, mis me oleme v\u00f5tnud, saaksid t\u00e4idetud.<\/p>\n

L\u00f5puks tulevad m\u00f5ned asjad, mis on v\u00f5ib-olla k\u00f5ige olulisemad, v\u00e4lja alles 15\u201320 aasta p\u00e4rast. V\u00f5tame kasv\u00f5i Toomas Hendrik Ilvese Tiigrih\u00fcppe ja vaatame tollaseid lehti ning \u00fchiskondlikku arvamust \u2013 see oli ikka v\u00e4ga hull. Praegusel hetkel on see \u00fcks meie \u00fchiskondliku edu ja riigiedu nurgakive, mille pealt saab p\u00e4ris kaugele edasi minna, ja mida m\u00f5nes m\u00f5ttes AI kontekstis president Karis j\u00e4tkab.<\/p>\n

Aga midagi konkreetset praegu Kasahstani visiidi kohta ei saa \u00f6elda?<\/p>\n

Kasahstani kohta \u2013 see, et mitmed suurfirmad leppisid kokku ja vabaneti m\u00f5ningatest poliitilistest piirangutest, t\u00e4hendab, et keskkond on ettev\u00f5tluseks ja \u00e4ri ajamiseks parem. Seda saab kindlasti \u00f6elda.<\/p>\n

Kas need kontaktid presidendi ja Kasahstani presidendi vahel on n\u00fc\u00fcd ka j\u00e4tkunud? Kas vahetatakse n\u00e4iteks m\u00f5tteid julgeoleku valdkonnas? Ma ei tea, Karis helistab Tokajevile, et n\u00fc\u00fcd, kui sa sinna Putini paraadile l\u00e4hed, siis \u00fctle talle seda v\u00f5i teist?<\/p>\n

Ei, selliseid kontakte pole praegusel hetkel ausalt \u00f6eldes olnud. Telefoninumbrid on meil olemas, aga ei ole olnud otsest p\u00f5hjust selliseid samme teha. Eks president suhtleb aktiivsemalt ja tihedamalt nende riikidega, kes on meie \u00fcmbruses. Seal ei ole mitte midagi imelikku v\u00f5i ebatavalist, see on suhteliselt tavap\u00e4rane. Imelik oleks pigem see, kui ta helistaks Tokajevile ja annaks n\u00f5u, mille l\u00e4biminek oleks suhteliselt k\u00fcsitav.<\/p>\n

K\u00f5ige suurem jackpot ilmselt sellele majale siin oleks riigivisiit USA-sse Donald Trumpi juurde. On see asi t\u00f6\u00f6s?<\/p>\n

See otseselt praegusel hetkel t\u00f6\u00f6s ei ole. Donald Trumpil on endal ka v\u00e4ga palju asju, millega ta tegeleb, ja meil ei ole praegusel hetkel liiga suurt p\u00f5hjust riigivisiiti ette v\u00f5tta v\u00f5i ovaalkabinetti minna.<\/p>\n

Ei saa v\u00e4listada, et \u00fchel hetkel midagi niisugust v\u00f5ib tekkida ja sellisel juhul hakatakse seda asja kindlasti intensiivsemalt ajama.<\/p>\n

Miks seda p\u00f5hjust ei ole?<\/p>\n

Sest need asjad, mis v\u00f5ib-olla on problemaatilised v\u00f5i k\u00fcsitavad, on praegusel hetkel v\u00f5imalik ajada allpool presidendi tasandit. President on ikkagi l\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes viimane v\u00f5imalus.<\/p>\n

See oleks s\u00fcmbolina ikkagi v\u00e4ga k\u00f5va s\u00f5na.<\/p>\n

S\u00fcmbolina v\u00f5ib-olla k\u00fcll, aga ei ole kindel, et me peaksime praegusel hetkel seda v\u00f5imalust kasutama ainult s\u00fcmboolse v\u00e4\u00e4rtuse t\u00f5ttu. Eesti Vabariigi president v\u00f5i meie \u00fcmbruskonna presidendid ei saa sinna igap\u00e4evaselt ligi, see ei ole v\u00f5imalik. Tuleb oodata \u00f5iget momenti, mil vajadus k\u00f5ige suurem.<\/p>\n

Kas sama ei v\u00f5i tegelikult \u00f6elda teiste visiitide kohta, mis toimuvad?<\/p>\n

P\u00e4ris t\u00e4pselt niimoodi \u00f6elda ei saa. Kui vaadata visiite, siis igal visiidil on tegelikult erinevad eesm\u00e4rgid. Need visiidid, millega me praegusel hetkel oleme tegelenud, l\u00e4htuvad eesm\u00e4rkidest, mida ma eelnevalt kirjeldasin. Sellel aastal tuleb arvestada ka sellega, et on presidendiperioodi viimane aasta ja tavap\u00e4raselt p\u00f6\u00f6ratakse sel ajal rohkem t\u00e4helepanu oma l\u00e4hi\u00fcmbrusele.<\/p>\n

\u00dcldjoontes oleme p\u00fc\u00fcdnud oma l\u00e4hinaabritega \u2013 Soome, Leedu, L\u00e4ti ja tegelikult ka Rootsi \u2013 teha m\u00f5lemat pidi riigivisiite iga presidendi ametiajal. See alati ei \u00f5nnestu, vahel \u00f5nnestub. See on seotud ka sellega, kas saad kutse v\u00f5i pead ise kutsuma, kuidas on isiklike suhete seis ja nii edasi. Sellel aastal lisaks mainitule tuli Eestisse ka Taani kuningas. T\u0161ehhi on v\u00f5etud sellep\u00e4rast, et T\u0161ehhi on Kesk-Euroopa strateegilises kontekstis oluline riik ja me ei ole T\u0161ehhi suunal liiga tihedalt suhelnud. T\u0161ehhi on t\u00f5esti Kesk-Euroopa kontekstis oluline riik. Tulemas on veel ka Island 20. augustil.<\/p>\n

Eesti president on ju Valges Majas visiidil k\u00e4inud koos Balti kolleegidega. Kersti Kaljulaid kohtus koos oma Balti kolleegidega toona Donald Trumpiga. See oleks ju m\u00f5eldav ka praegu iseenesest?<\/p>\n

M\u00f5eldav oleks ikka, aga eks seal on sama p\u00f5hjus: ootame selle vajaduse \u00e4ra, hoiame seda v\u00f5imalust, et millalgi, kui t\u00f5esti vaja, saaks kasutada.<\/p>\n

Aga kas Karis ise on Donald Trumpiga kohtunud?<\/p>\n

Karis on Trumpiga minu teada mitu korda kohtunud. K\u00f5ige pikem kohtumine oli seotud \u00fche kurva s\u00fcndmusega, mis toimus suhteliselt juhuslikult \u2013 eelmise paavsti matustel. Nad istusid k\u00f5rvuti ja said siis omavahel juttu ajada, Melania oli vist seal vahel. Nii palju kui mina tean, teadis Ameerika president Eestit v\u00e4ga h\u00e4sti ja teadis ka meie probleeme. Eks sellest siis omavahel r\u00e4\u00e4giti.<\/p>\n

Golfist nemad ei saanud r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

Golfist r\u00e4\u00e4kimiseks \u00fcldiselt peab golfi vist ka m\u00e4nginud olema.<\/p>\n

See oli v\u00e4ike vihje Soome presidendile Alexander Stubbile, kes saab Trumpiga \u00fcsna h\u00e4sti l\u00e4bi.<\/p>\n

Jah. Stubb on Ameerikas \u00f5ppinud ja seal k\u00f5vasti golfi m\u00e4nginud. Eks rahvusvahelises suhtluses maksab ka juhus ja need omadused, mida sa elu jooksul endale kogud, on ka m\u00f5neti juhuslikud, nagu see [Karise ja Trumpi] kokkusattumine seal paavsti matustel.<\/p>\n

Eestisse ei ole president Trumpi v\u00f5i asepresident JD Vance\u00b4i kutsutud?<\/p>\n

Minu teada praegusel hetkel ei ole, aga siin ma v\u00f5in eksida. Need asjad k\u00e4ivad v\u00e4lisministeeriumi kaudu, aga minu teada ei ole kumbagi praegu kutsutud.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Mis on presidendi v\u00e4lisn\u00f5uniku p\u00f5hilised \u00fclesanded? See on juba ametikoha nimetuses \u00f6eldud \u2013 anda n\u00f5u. Kui presidendil on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178406,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[1687,26,27,13105,37,33,35,20526,34,36,31,32,21,28,29,95,79998,19,25,26451,1686,20975,23,24,22,20,2486,5843,79994,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-178405","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-alar-karis","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-diplomaatia","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-eesti-valispoliitika","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-headlines","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maailm","24":"tag-margus-kolga","25":"tag-news","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-presidendi-kantselei","28":"tag-president","29":"tag-rahvusvahelised-suhted","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-valisministeerium","35":"tag-valispoliitika","36":"tag-valissuhtlus","37":"tag-viimased-uudised","38":"tag-world","39":"tag-world-news","40":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178405","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178405"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178405\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178406"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178405"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178405"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178405"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}