{"id":178424,"date":"2026-05-15T04:26:08","date_gmt":"2026-05-15T04:26:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178424\/"},"modified":"2026-05-15T04:26:08","modified_gmt":"2026-05-15T04:26:08","slug":"motterannud-ja-imestamised-ehk-mida-kirjandusteadlased-kirjandusest-ka-teavad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178424\/","title":{"rendered":"(M\u00f5tte)r\u00e4nnud ja imestamised ehk Mida kirjandusteadlased kirjandusest ka teavad?"},"content":{"rendered":"

Minu uue uurimist\u00f6\u00f6 keskmes on kaks s\u00f5na, mis on inglise keeles omavahel tihedalt p\u00f5imunud: wonder ja wander. Et s\u00e4ilitada k\u00f5lasarnasus, olen need eesti keelde t\u00f5lkinud kui unistamine ja uitamine, ehkki sisult on s\u00f5nale wonder l\u00e4hemal kui unistamine hoopis imestamine.<\/p>\n

Wonder ja wander, imestamine ja uitamine. Need s\u00f5napaarid on mulle andnud Virginia Woolf kogu oma loominguga: romaanide, esseistika, arvustuste ja p\u00e4evikusissekannetega. N\u00e4iteks 1927.\u00a0aastal ilmunud romaanis \u201eTuletorni juurde\u201c1 kasutab Woolf s\u00f5na wonder 54\u00a0korda. Woolfi romaanide puhul tasub m\u00e4rgata, et autor on kasutanud 1920ndatel seda s\u00f5na palju rohkem kui 1930ndatel\u00a0\u2013 on see ehk kaudne m\u00e4rk fa\u0161ismi esilet\u00f5usu t\u00f5ttu vaibuvast lootusest ja imestusest ning kasvavast hirmust maailma saatuse p\u00e4rast? Kas kirjandusteadlane saab \u00fche s\u00f5na esinemissageduse p\u00f5hjal teha niisuguse j\u00e4relduse? Siinkohal on t\u00e4htis m\u00e4rkida, et oluline pole vaid s\u00f5na imestamine esinemissagedus, vaid teksti p\u00f5hjalik lugemine. See, kuidas tekst tervikuna edastab \u201eimestust\u201c millegi \u00fcle\u00a0\u2013 kuidas vorm, stiil, teemad saavad m\u00e4rkida imestust ja r\u00e4nnata, ning kas see k\u00f5ik ka t\u00f5lkes p\u00fcsima j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n

Minu eesm\u00e4rk pole leida t\u00e4pne mudel ega ehitada t\u00f5lgenduspuuri, t\u00f5mmates tekstist v\u00e4lja konkreetseid asit\u00f5endeid autori kavatsuse kohta. Pigem j\u00e4lgin ja v\u00f5rdlen teatud s\u00f5nu, v\u00f5ttes arvesse teose \u00fcldist stiili ja ka laiemat konteksti\u00a0\u2013 kultuurilist, sotsiaalset, poliitilist\u00a0\u2013, milles tekstid kirjutati ja mida neis kujutatakse. Olen ka teadlasena avatud \u00fcllatustele ega saa kunagi l\u00f5puni teada, mida k\u00f5ike \u00fcks tekst v\u00f5ib teha.<\/p>\n

Uued teadmised ei ole kunagi eraldatud teadvast ja teadmisi loovast kehast. Meie teadmised ei ole seega kunagi neutraalsed, vaid alati seotud ajastu ja konkreetse kogemusega, nii nagu autorite omadki. Nagu Woolf \u201eOma toa\u201c kolmanda peat\u00fcki alguses kirjutab: \u201eSest j\u00e4\u00e4b ju igavesti arusaamatuks, miks \u00fckski s\u00f5na sellest erakordsest [Elizabethi aja] kirjandusest pole naise kirjutatud, kui ometi paistab, et iga teine mees sai hakkama laulu v\u00f5i sonetiga. Millistes tingimustes naised elasid, k\u00fcsisin ma endalt; sest ilukirjandust, see t\u00e4hendab fantaasiat\u00f6\u00f6d, ei saa kivikese moodi maha pillata nagu ehk teadust; ilukirjandus on nagu \u00e4mblikuv\u00f5rk, mis on vahest k\u00fcll \u00f5ige \u00f5rnalt, kuid siiski k\u00f5igist neljast nurgast elu k\u00fcljes kinni. Tihti on kinnitus vaevum\u00e4rgatav; n\u00e4iteks Shakespeare\u2019i n\u00e4idendid paistavad rippuvat t\u00e4iuslikult iseenesest. Kui aga v\u00f5rk on kiiva veetud, \u00e4\u00e4rest konksu otsa kistud, keskelt katki k\u00e4ristatud, tuleb meelde, et neid v\u00f5rke pole \u00f5hku kudunud mitte kehatud olendid, vaid et need on kannatavate inimolendite k\u00e4tet\u00f6\u00f6 ja kinni labaselt materiaalsete asjade k\u00fcljes, nagu tervis, raha ja maja, kus me elame.\u201c2<\/p>\n

Niisamuti ei saa kirjandusteadust kivikesena maha pillata. Ka see on kinnitatud majade, kehade ja looduse k\u00fclge. Ka selle v\u00f5rgutaolisus saab n\u00e4htavaks, kui p\u00e4ike paistab teatud nurga alt, v\u00f5rgul ripuvad vihmapiisad v\u00f5i kui v\u00f5rk j\u00e4\u00e4tub kesk talve. Teadlastel on vahendid ja ka kohustus see seotus esile tuua. Ent selleks, et nelja kinnituskohta m\u00e4rgata, peab teadlane kirjat\u00fckiga silmitsi seistes olema avatud imestamisele ja valmis (m\u00f5tte)r\u00e4nnakuks.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kirjandusteadlane ja -kriitik Eret Talviste. Omandanud doktorikraadi \u0160otimaal Edinburghi \u00fclikoolis, t\u00f6\u00f6tab ta n\u00fc\u00fcd teadurina Tartu \u00fclikooli maailma keelte ja kultuuride instituudis. Talviste t\u00f5deb, et v\u00e4ikeste maade ja v\u00e4hese kasutajaskonnaga keelte kirjandusele on v\u00f5rdlus suuremate omaga eluliselt t\u00e4htis: \u201eIsegi meelevaldne v\u00f5rdlus on t\u00e4htis, et rikastada arusaama oma kirjandusest ja keelest ning m\u00f5ista paremini teiste rahvaste, maade ja kogukondade kirjandust ja keelt.\u201c \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Piia Ruber<\/p>\n

Kaht t\u00fc\u00fcpi imestamine<\/p>\n

Woolf on kirjat\u00f6\u00f6 ja imestamise seoseid vaadelnud nii m\u00f5neski oma essees. N\u00e4iteks on ta eristanud \u201eElizabethi ajastu p\u00f6\u00f6ningus\u201c (\u201eThe\u00a0Elizabethan Lumber Room\u201c) kaht t\u00fc\u00fcpi imestamist: ekshibitsionistlikku ja eetilist.3<\/p>\n

Ekshibitsionistliku imestamise puhul pannakse p\u00fc\u00fcnele vaatamiseks n-\u00f6 veidrad asjad. Kujutlegem muuseumi, kuhu on kuhjatud imelikud v\u00f5\u00f5ramaised maskid, esemed, loomad. Kujutlegem loomaaeda, kus l\u00e4bi puurivarbade on v\u00f5imalik vaadata kaelkirjakut, sebrat v\u00f5i j\u00f5ehobu. Niisugust imestamist nagu n\u00e4itusel seostab Woolf kolonialismi algusega, kui tehnoloogia lubas eurooplastel r\u00e4nnata \u00fcle mere ja j\u00f5uda rannikutele, mille asjad, taimed, linnud, loomad ja ka inimesed olid eurooplase silmis veidrad. Nii veidrad, et need olid v\u00e4\u00e4rt \u00e4rav\u00f5tmist, v\u00e4ljakaevamist, kinnip\u00fc\u00fcdmist, kaasaviimist ja Euroopas v\u00e4ljan\u00e4itusele panemist. Seesugust imestamist, mille tegi v\u00f5imalikuks uitamine tuttavast geograafiast v\u00e4ljapoole, v\u00f5ib pidada v\u00e4givaldsuse ilminguks: t\u00e4is hirmu teistsuguse ees pannakse see klaasi taha v\u00f5i puuri ning vaadatakse siis eemalt, imestusega. Kirjutatakse sellest samamoodi: hirmunult, \u00fcleolevalt, eemalt vaadates.<\/p>\n

Nagu n\u00e4itusel uudistamise k\u00f5rval kohtas toona siiski ka teistsugust imestamist: sissevaatavat, mitte v\u00e4ljan\u00e4itavat. Seda on Woolf t\u00e4heldanud \u00f5petlase Sir Thomas Browne\u2019i (1605\u20131682) kirjutistes. Woolf paigutab Browne\u2019i imestamised kusagile sise- ja v\u00e4lisilma puutejoonele: \u201e\u201eMe kanname endas imesid, mida otsime v\u00e4ljaspool endid; kogu Aafrika ja selle imed on meis endis.\u201c Ime kuma \u00fcmbritseb k\u00f5ike, mida [Browne] n\u00e4eb; ta suunab oma lambivalguse j\u00e4rk-j\u00e4rgult lilledele, putukatele ja rohtudele iseenda jalge all, et mitte h\u00e4irida nende olemasolu salap\u00e4raseid protsesse. Sama aukartusega, millega seguneb \u00fclevoolav rahulolu, kirjeldab ta iseenese omaduste ja saavutuste avastamist.\u201c4<\/p>\n

Sir Thomas Browne\u2019i lambi valguses tulevad esile igap\u00e4evased imed, inimeste endi sees ja \u00fcmber. Browne ei pea imestamiseks vaatama p\u00f5lisrahvaste r\u00f5ivaid v\u00f5i maske, j\u00f5ehobusid v\u00f5i krokodille ega m\u00f5tlema v\u00e4lja lugusid mitme peaga koletistest, kes elavad kaugetes paikades. Browne (ja tema kaudu ka Woolf) keskendub sellele, mis on l\u00e4hedal, mitte kaugel. Mida kauem l\u00e4hedal leiduvale keskenduda, seda selgemalt ilmneb, et l\u00e4heduseski on omad kaugused ja m\u00f5istatused\u00a0\u2013 ning et kaugustes, kui sinna ikkagi minna, on \u00e4ratuntavad l\u00e4hedused.<\/p>\n

Woolfi m\u00f5tted imestamisest ja uitamisest lasevad m\u00f5ista, kuidas imestas ja uitas maailma eri paigus XX\u00a0sajandi alguse kirjandus\u00a0\u2013 millest m\u00f5eldi ja kuhu r\u00e4nnati. Samuti lubavad Woolfi s\u00f5nad m\u00f5testada seda, kuidas praeguses globaliseerunud maailmas, kus k\u00f5ik imestamised on justkui imestatud ja uitamised uidatud, kirjandust loetakse, uuritakse, \u00f5petatakse. Woolfi l\u00e4henemine on andnud mulle meetodi uurimaks v\u00e4rske pilguga eesti\/Eesti, Iirimaa ja USA l\u00f5unaosariikide XX\u00a0sajandi alguse kirjandust, \u00e4rgitanud t\u00f5lkima vastastikku eri keeli ja perspektiive.<\/p>\n

Kolm naist, kolm romaani<\/p>\n

Woolfi t\u00f6\u00f6, sealhulgas tegevus tema ja ta abikaasa Leonard Woolfi loodud kirjastuses The\u00a0Hogarth Press, on niisiis keskpunkt, millest hargnevad m\u00f5ttesidemed Eesti, Iirimaa ja USA poole. Woolfid ei kirjastanud k\u00fcll eesti autorite teoseid, kuid avaldati arvukalt muudest keeltest t\u00f5lgitud raamatuid, et inglise lugeja saaks r\u00e4nnata Inglismaast kaugemale.<\/p>\n

J\u00e4rgides Woolfi ja The Hogarth Pressi laia vaadet, keskendun oma t\u00f6\u00f6s kolmele autorile: Leida Kibuvitsale (1907\u20131976), Elizabeth Bowenile (1899\u20131973, Iirimaa ja Suurbritannia) ning Zora Neale Hurstonile (1891\u20131960, Ameerika \u00dchendriigid). K\u00f5igil neil autoreil tuli oma elus r\u00e4nnata erisugustel, muu hulgas ka v\u00e4givaldsetel p\u00f5hjustel. Niisamuti r\u00e4ndavad nende autorite teoste tegelased\u00a0\u2013 kui mitte alati f\u00fc\u00fcsiliselt, siis v\u00e4hemalt oma m\u00f5tetes. Seejuures paistavad nad uitavat ja imestavat eetiliselt, nii nagu Sir Thomas Browne.<\/p>\n

Teoste autorid on valitud sihilikult erinevad. Eesti kirjanik Leida Kibuvits on v\u00e4ikese rahva keeles kirjutanud rahvusvaheliselt tundmatu autor, kelle teoste tegelased on peaaegu eranditult t\u00f6\u00f6lis\u00adklassi taustaga. Tema romaani \u201eRahus\u00f5it\u201c peategelane esindab \u00fchtlasi \u00fcht siinset v\u00e4hemusrahvust. Elizabeth Bowenit, rikast angloiiri p\u00e4ritolu kirjanikku, v\u00f5ib pidada privilegeeritud kosmopoliidiks, ehkki kirjanikuna m\u00e4\u00e4ratles ta end iiri autorina. Bowen sai reisida Iirimaa, Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel\u00a0\u2013 kogemus, mida naudib ka enamik ta karaktereid. Zora Neale Hurston esindab v\u00e4hemusi mitmes m\u00f5ttes: tegu oli mustanahalise naissoost kirjanikuga r\u00e4ngalt rassistlikus USA l\u00f5unaosas. Mitmetele takistustele vaatamata sai Hurston \u00fche esimese mustanahalise naisena Columbia \u00fclikoolis antropoloogia erialal k\u00f5rghariduse. Uurides antropoloogina L\u00f5una-Ameerika ja Kariibi mere piirkonna mustanahaliste elu, k\u00e4is ta tihti ja pikka aega v\u00e4lit\u00f6\u00f6del ning nende r\u00e4nnakute j\u00e4ljed on tema ilukirjanduses selgelt n\u00e4ha.<\/p>\n

Iirimaa ja Eesti ajalugu on tegelikult sarnane: m\u00f5lemad on noored rahvusriigid5 ning asuvad suure impeeriumi, \u00fcks Suurbritannia, teine Venemaa naabruses. Hurstoni looming on ses kontekstis asjakohane suhte poolest, mis on USA kui riigi ja ameeriklastega sinna v\u00e4givaldselt toodud orjade j\u00e4reltulijal, musta\u00adnahalisel naisel. K\u00f5ik kolm kirjanikku on seadnud oma teostes vastamisi kohaliku ja \u00fclemaailmse v\u00f5i natsionalismi ja modernismi n\u00e4itamaks, et tegemist ei ole binaarsete vastandite, vaid piiripealsete ja muutlike m\u00e4\u00e4ratlustega. K\u00f5ik kolm on k\u00e4sitlenud oma loomingus suurte muutuste aega: Inglise v\u00f5imu l\u00f5pp Iirimaal ja angloiirlaste kodutus, uus rahvusriik Eesti ning uus t\u00e4ielikult mustanahaliste linn Florida osariigis p\u00e4rast orjuse kaotamist.<\/p>\n

Romaanid on p\u00e4rit 1930.\u00a0aastatest, k\u00fcmnendist, mil kogu maailmas kogusid j\u00f5udu autoritaarsus ja fa\u0161ism. K\u00f5igis kolmes romaanis\u00a0\u2013 Kibuvitsa \u201eRahus\u00f5it\u201c (1933), Boweni \u201eMaja Pariisis\u201c (\u201eThe\u00a0House in Paris\u201c, 1935) ja Hurstoni \u201eNende silmad j\u00e4lgisid Jumalat\u201c (\u201eTheir Eyes Were Watching God\u201c, 1937)\u00a0\u2013 otsitakse uut keelt ja vormi, milles neid muutusi v\u00e4ljendada. Kibuvitsa \u201eRahus\u00f5idu\u201c peategelane, 20aastane punap\u00e4ine Eege, elab soisel maal ja otsib oma kohta \u00e4sja iseseisvunud Eestis. Boweni romaan \u201eMaja Pariisis\u201c algab 11aastase Henrietta esimese reisiga v\u00e4lismaale, kus ta leiab end Alice\u2019i kombel segadusse ajavalt imedemaalt, milleks on \u00fcks maja Pariisis. Henrietta, aga ka 23aastane Karen romaani teises osas viibivad justkui eikuskil: tegelased liiguvad Pariisi, Londoni, Kenti ja Iirimaa vahet ning neil on sageli tunne, et nad on juurteta ja kodutud. Hurstoni romaanis on Janie kui mesilane, kulgeb m\u00f6\u00f6da kirsi\u00f5isi ja looklevaid teid, et leida \u00f5nn koos armastatud mehega Evergladesi soistel p\u00f5ldudel t\u00f6\u00f6tades. Romaanide autorid lubavad oma noorte peategelaste suu l\u00e4bi \u201esu imestama panna\u201c ja \u201ekevadega \u00fcle maailma hullama minna\u201c (Hurston), istuda murule, \u201ek\u00e4ed s\u00fcles\u201c, sest nii on parem m\u00f5elda (Kibuvits), ja tunda \u201esoovimatust .. kohale j\u00f5uda: ta oli m\u00f5elnud reisist lihtsalt kui \u00e4raminekust\u201c (Bowen). T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on, et selliseid m\u00f5tteid lubatakse oma tegelastele ajal, mil identiteet ja rahvus suruti t\u00f5usva fa\u0161ismi t\u00f5ttu \u00fcha rangematesse piiridesse.<\/p>\n

Hargmaisuse v\u00f5ti<\/p>\n

Virginia Woolfi peetakse tihti uuenduslikuks muu hulgas seet\u00f5ttu, et tema teoste jutustajad vaatlevad ja kirjeldavad tegelasi sageli nii, nagu nad ei tunnekski neid\u00a0\u2013 nad ei ole k\u00f5iketeadvad jutustajad. Ka Kibuvitsa Eege, Boweni Karen ja Hurstoni Janie j\u00e4\u00e4vad l\u00f5puni ettearvamatuks. Nad ei \u00fcllata mitte ainult lugejat, vaid ka jutustajat ennast.<\/p>\n

Neisse tegelastesse ja nende lugudesse on ideed pakitud otsekui reisikohvrisse, mille praegune kirjandusteadlane saab teooriav\u00f5tmega avada. Minu t\u00f6\u00f6s on \u00fcks niisuguseid v\u00f5tmeid transnatsionaalsuse teooria (J\u00fcri Lipping on muide \u201etransnatsionaalsuse\u201c t\u00f5lkinud kui \u201ehargmaisuse\u201c, mis k\u00f5lab palju paremini). Samuti kasutan v\u00e4ljendit \u201ekobarm\u00f5tlemine\u201c t\u00e4histamaks deleuze\u2019likku filosoofiat. \u201eKobarm\u00f5tlemine\u201c osutab sellele, et keskkonnaprobleeme, soolist ebav\u00f5rdust ja imperialismi peab anal\u00fc\u00fcsima koos, sest need on tihedalt p\u00f5imunud ja teineteisesse hargnenud, nagu on paratamatult p\u00f5imunud ka riikide ja rahvuste saatus, samuti m\u00f5jutavad ka eri keeled ja kirjandused \u00fcksteist. Kibuvitsa, Boweni ja Hurstoni teoste hargmaisuse m\u00f5testamisel on abiks ka Jessica Bermani termin \u201etransing\u201c, mille saabki eesti keelde t\u00f5lkida \u201ehargnemise\u201c v\u00f5i \u201e\u00fclekandmisena\u201c, ja Emily Ridge\u2019i termin \u201eportability\u201c, t\u00e4psemini \u201eportable modernisms\u201c. M\u00f5istesisu on neil sarnane, kuid Bermani termin viitab rohkem ideede \u00fclekantavusele ja hargnemisele ning Ridge\u2019i oma f\u00fc\u00fcsiliste asjade liigutamisele ja \u00fcmberpaigutamisele.<\/p>\n

K\u00fcsin oma uurimist\u00f6\u00f6s, mida saab Kibuvitsa loomingust kaasa v\u00f5tta anglo\u00adameerika konteksti ja mida omakorda sealt Eesti kirjandusv\u00e4ljale. Missugused m\u00f5ttekobarad ja teadmised v\u00f5i teadmatused niiviisi tekivad? Samuti k\u00fcsin: miks \u00fcldse v\u00f5rrelda? V\u00f5i pigem, l\u00e4htudes Susan Stanford Friedmanist\u00a0\u2013 miks mitte?<\/p>\n

Isegi meelevaldne v\u00f5rdlus on t\u00e4htis, et rikastada arusaama oma kirjandusest ja keelest ning m\u00f5ista paremini teiste rahvaste, maade ja kogukondade kirjandust ja keelt. V\u00f5rdlused suurema rahvaarvuga riikide kirjanduse ja keelega ning sarnasuste-erinevuste tutvustamine on eluliselt t\u00e4htis just v\u00e4ikeste maade ja v\u00e4hese kasutajaskonnaga keelte kirjandusele. Loodetavasti paneb pisut imestama siinnegi v\u00e4ike m\u00f5tter\u00e4nnak. Kolm 1930.\u00a0aastate romaani on k\u00fcll kirjutatud \u00fcksteisest tuhandete kilomeetrite kaugusel erisuguses kultuurilises ja poliitilises kontekstis, kuid esitavad \u00fchtviisi k\u00fcsimusi, mis on t\u00e4htsad ka praegu. Mida t\u00e4hendab kuuluvustunne? Mis on kogukond? Kellel ja miks on \u00f5igus olla osa teatud rahvusest? Mismoodi on just ilukirjanduses neid k\u00fcsimusi lahatud ning kuidas ja milliseid vastuseid v\u00f5ib anda ilukirjandus arhiivide ja suure ajaloo k\u00f5rval?<\/p>\n

Ega minagi tea. Mis muud, kui et tuleb aina edasi k\u00fcsida, imestada ja r\u00e4nnata\u00a0\u2013 ka s\u00f5nades ja tekstide kaudu.<\/p>\n

Artikli aluseks on 14.\u00a0m\u00e4rtsil Eesti Rahvus\u00adraamatukogus raamatuaasta l\u00f5pukonverentsil peetud ettekanne.<\/p>\n

Artikli valmimist on toetanud Eesti Teadusagentuuri projekt \u201eRahvusriigid, etnilisus ja kuuluvustunne: transnatsionaalse modernismi tekke uurimine Eesti ja Iiri kirjanduses\u201c (nr\u00a0PSG1106).<\/p>\n

1 Virginia Woolfi romaani \u201eTuletorni juurde\u201c on eesti keelde t\u00f5lkinud Malle Talvet ja Jaak R\u00e4hesoo ning see on ilmunud kolmes tr\u00fckis (1983, 2005 ja 2018).<\/p>\n

2 Virginia Woolf, Oma tuba. Tlk\u00a0Malle Talvet. Loomingu Raamatukogu kuldsari, 2021, lk\u00a035.<\/p>\n

3 Virginia Woolf, The\u00a0Common Reader: First Series. HarperCollins, London 2023, lk\u00a040\u201350. Essee ilmus esimest korda 1925.\u00a0aastal Woolfide kirjastuses The\u00a0Hogarth Press.<\/p>\n

4 Samas, Eret Talviste t\u00f5lge.<\/p>\n

5 Iiri vabariik kuulutati v\u00e4lja 1919.\u00a0aastal, kuid esialgu seda rahvusvaheliselt ei tunnustatud ning riigil tuli veel mitu aastat oma iseseisvuse eest v\u00f5idelda. Iirimaa iseseisvumisp\u00e4evaks peetakse 1921.\u00a0aasta 6.\u00a0veebruari, mil s\u00f5lmiti rahuleping Suurbritanniaga. Leping j\u00f5ustus 1922.\u00a0aastal.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Minu uue uurimist\u00f6\u00f6 keskmes on kaks s\u00f5na, mis on inglise keeles omavahel tihedalt p\u00f5imunud: wonder ja wander. Et…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178425,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-178424","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116576700941435114","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178424","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178424"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178424\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178425"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178424"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178424"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178424"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}