{"id":178432,"date":"2026-05-15T04:37:10","date_gmt":"2026-05-15T04:37:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178432\/"},"modified":"2026-05-15T04:37:10","modified_gmt":"2026-05-15T04:37:10","slug":"lapsepolve-suutud-muretud-mangud-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178432\/","title":{"rendered":"Lapsep\u00f5lve s\u00fc\u00fctud, muretud m\u00e4ngud – Sirp"},"content":{"rendered":"

Soome teatri \u00fclevaatefestival \u201eDot\u00b7Dot Drama\u201c 15.\u00a0\u2013\u00a018.\u00a0IV Helsingis.<\/p>\n

Soome Teatriinfo Keskuse (TINFO) korraldatud Soome teatri \u00fclevaatefestivalil Helsingis oli keskmes eesk\u00e4tt sealne omadramaturgia. Neljal p\u00e4eval oli kutsutud k\u00fclalistel v\u00f5imalus vaadata k\u00fcmmet eriilmelist lavastust ning saada \u00fclevaade mitme oma repertuaari just rahvusvahelisele publikule pakkuva sealse teatri ja teatrir\u00fchmituse tegevusest. Hea n\u00e4itena saab esile tuua teatri Viirus, kes m\u00e4ngib kogu oma repertuaari ingliskeelse t\u00f5lkega ja kuhu j\u00f5uab L\u00e4nsisatamast eestlastele v\u00e4ga mugavalt jala 15 minutiga. Samuti Espoo teatri, kes lisaks oma lavastustele toob igal aastal Soome k\u00fcmmekond lavastust mujalt maailmast ja korraldab kevaditi rahvusvahelise festivali.<\/p>\n

\u00dchtlasi toimus \u00fclevaatefestivalil koost\u00f6\u00f6s P\u00f5hjamaade kultuuripunktiga kultuuri kestlikkuse teemal seminar, kus ettekannetega esines ka mitu teatritegijat Eestist. Festivalil n\u00e4htust peegeldan eesk\u00e4tt kolme, mind k\u00f5ige rohkem puudutanud lavastust. Sisult ja vormilt on need v\u00e4ga erisugused, ent moodustasid ometigi m\u00f5ttelise terviku, mille l\u00e4bivaks teljeks on tagasivaade lapsep\u00f5lve- ja noorusaastatele.<\/p>\n

\u201eEesel Agassiase m\u00e4lestuseks\u201c. Meri Anna Hulkkoneni loodud noorele vaatajale teatrit tegeva r\u00fchmituse Hav-anna Company lavastuses \u201eEesel Agassiase m\u00e4lestuseks\u201c (\u201eTill minne av Agasias, \u00e5snan\u201c) r\u00e4\u00e4gitakse kaasaval ja poeetilisel viisil ostrakismist ja v\u00e4ljaj\u00e4etusest. Ostrakism ehk killukohus p\u00e4rineb Antiik-Kreekast, kus pagendati h\u00e4\u00e4letusel savist potikilde (kr ostraca) kasutades sobimatud kodanikud kuni k\u00fcmneks aastaks \u00fchiskonnast. Veidi alla tunni kestvas loos n\u00e4eb vaataja, mil viisil me ise kellegi k\u00f5rvale j\u00e4tame ja kui v\u00e4he v\u00f5ib teinekord tarvis minna, et m\u00f5ni inimene tunneks, et pole osa r\u00fchmast.<\/p>\n

N\u00e4itekirjanik Christoffer Mellgren ning lavastaja ja kunstnik Meri Anna Hulkkonen on loonud publikust \u00fcmbritsetud maailma, kus toimetab \u00fcks n\u00e4itleja (Antonia Henn). V\u00e4heste rekvisiitide abil jutustab ta lugu, t\u00f5statab k\u00fcsimusi ja toob n\u00e4iteid, kuid ei paku vastuseid. See paneb kaasa m\u00f5tlema. Peale rahvusvahelise festivalipubliku osales etendusel ka klassit\u00e4is umbes 15\u201316aastasi kooli\u00adnoori. Oli huvitav j\u00e4lgida, kuidas noorte esialgne kohmetus asendus k\u00fcllaltki kiiresti siira huvi ja osalusvalmidusega ning kuidas lavastuse finaalis k\u00f5lavat l\u00f5pulaulu juba julgelt kaasa lauldi.<\/p>\n

Kuigi vajadus kuhugi kuuluda saadab inimest kogu elu, on see tihti ise\u00e4ranis terav just teismeeas, ja paraku on ka just sellest ajast enamikul valusaid kogemusi, kus \u00fchel v\u00f5i teisel viisil \u00e4rat\u00f5ugatu positsiooni satutakse v\u00f5i ise see \u00e4ra\u00adt\u00f5ukaja ollakse. P\u00e4rast etendust m\u00f6\u00f6da Helsingi t\u00e4navaid uidates meenus mullegi mitmeid hetki g\u00fcmnaasiumip\u00e4evilt. Hav-Anna Company inimestega vesteldes sain teada, et nad m\u00e4ngivad seda lavastust enamasti koolides, kus saab teema noortele tuttavas keskkonnas avada ja seej\u00e4rel n\u00e4htu-kogetu \u00fcle ka vahetult m\u00f5tteid avaldada.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\u201eV\u00f5imlejannad\u201c (\u201eJumppatyt\u00f6t\u201c) p\u00f5hineb trupi liikmete (Katariina Havukainen, Ella Lahdenm\u00e4ki ja Inkeri Hyv\u00f6nen),
endiste r\u00fchmv\u00f5imlejate isiklikel kogemustel.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0Pressifoto<\/p>\n

\u201eV\u00f5imlejannad\u201c. Teine mu ikkagi korralikult lapsep\u00f5lve tagasi viinud lavastus oli hoopis teisest puust. Kolme n\u00e4itlejanna ehk Katariina Havukaineni, Inkeri Hyv\u00f6neni ja Ella Lahdenm\u00e4ki loodud \u201eV\u00f5imlejannad\u201c (\u201eJumppatyt\u00f6t\u201c) on praegu Soome teatri k\u00f5ige populaarsem lavastus, mida on kahe aasta jooksul m\u00e4ngitud sadakond korda. Mina n\u00e4gin seda Soome Rahvusteatri suurel laval, kuid t\u00e4ielikult oma j\u00f5udude ja mees\u00adkonnaga loodud lavastust on kolmik m\u00e4nginud \u00fcle terve Soome ning m\u00f6\u00f6dunud kevadel anti neli etendust ka Eestis.<\/p>\n

Lavastus p\u00f5hineb trupi liikmete, endiste r\u00fchmv\u00f5imlejate isiklikel kogemustel. R\u00fchm- ja iluv\u00f5imlemine on \u00fclipopulaarne nii Soomes kui\u00a0ka Eestis. N\u00e4iteks Soome v\u00f5imlemisliitu edestab spordi\u00fchingutest liikmete arvult vaid jalgpalliliit. R\u00fchmv\u00f5imlemises on Soomel ette n\u00e4idata ka hulgaliselt tiitleid rahvusvaheliselt areenilt ning m\u00f5ned selle spordiala klubid, r\u00fchmad ja koreograafid on sisuliselt superstaarid. Kuna tegelesin lapsep\u00f5lves \u00fcheksa aastat iluv\u00f5imlemisega, siis ei olnud selles lavastuses teemat v\u00f5i hetke, mida ma \u00e4ra poleks tundnud. Minusugused endised v\u00f5imlejad moodustasid ka l\u00f5viosa publikust ja kohati oli tunne, nagu viibiks oma lemmikb\u00e4ndi kontserdil, kus iga j\u00e4rgmise loo juba avataktidest \u00e4ra tunned.<\/p>\n

Seekord tundsin esimestest lausetest v\u00f5i liikumistest \u00e4ra iga j\u00e4rgmise teema. Oli selleks siis trennip\u00e4evikud, v\u00f5istlustrikood, toitumine, r\u00fchmakuuluvus, treenerid v\u00f5i harjutused. Sarnaselt selle lavastuse autorite-etendajatega sain ka mina sellest maailmast p\u00e4ris korraliku lapsep\u00f5lvetrauma, ent t\u00e4pselt nagu need kolm n\u00e4itlejannat, ei vahetaks ma seda osa oma elust mitte millegi vastu. Sellist isiklikkuse astet kohtab teatrilaval harva ning Katariina, Inkeri ja Ella vajadus seda lugu r\u00e4\u00e4kida ning seel\u00e4bi ehk tuua kaasa muutus meetoditesse, kuidas lapsi treenitakse, oli v\u00e4ga tuntav.<\/p>\n

\u201eUuele t\u00f5usule\u201c. Kummalisel kombel j\u00e4tkasin j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Q-teatris t\u00e4pselt sealt, kus eelmisel \u00f5htul l\u00f5petasin. Anna Brotkini ja Juho Mantere kirjutatud ning viimase lavastatud \u201eUuele t\u00f5usule. Lama-aegsete laste elu ja tegemised\u201c (\u201eUuteen nousuun. Laman lasten el\u00e4m\u00e4 ja teot\u201c) on vaimukas, eluline ja nostalgiline tagasivaade lapsep\u00f5lvele 1990. aastate Soome v\u00e4ikelinnas. Kui lavastus kaks aastat tagasi esietendus, m\u00fc\u00fcdi saalid kohe v\u00e4lja ja kriitikud ei olnud kiitusega kitsid. Olles n\u00fc\u00fcd seda lavastust n\u00e4inud, v\u00f5in t\u00f5deda, et lapsep\u00f5lv ja noorusiga 1990. aastate Eestis ja Soomes olid \u00fchelt poolt kardinaalselt erisugused, aga seejuures ka \u00e4\u00e4retult sarnased. Samad v\u00e4lismaised hitid, telesarjad, multifilmikangelased ja videom\u00e4ngud, kuid hoopis teistsugune elu v\u00e4ljaspool noorukite omamulli. Aga lapsep\u00f5lv on ikkagi lapsep\u00f5lv ja vaade sellele tahes-tahtmata nostalgiline.<\/p>\n

Q-teatri lavastus ei ole ajalootund, kuid tabab ajastu vaimu suurep\u00e4rase teksti, rikkalike videolahenduste ja nelja n\u00e4itleja m\u00e4ngu t\u00f5ttu ometigi v\u00e4ga t\u00e4pselt. M\u00e4rkimist v\u00e4\u00e4rib ka \u00fclimalt vaimukate k\u00f5rvaltegelaste plejaad. N\u00e4iteks Soome toonane peaminister Esko Aho ilmub lavale mustas \u00fclikonnas ja multikast \u201eMinu v\u00e4ike poni\u201c tuttava \u00fckssarviku peaga ning asub tohutute Fiskarsi k\u00e4\u00e4ridega majandusk\u00e4rpeid l\u00e4bi viima. Kirsiks tordil on funktsionaalne ja detailit\u00e4pne kunstniku- ja kost\u00fc\u00fcmikunstniku\u00adt\u00f6\u00f6 ning muusikaline kujundus, mis k\u00f5lab suuresti kujunduse looja Henri Lyysaari elavas ettekandes. See on lavastus, mida julgen soovitada ka eesti teatripublikule, aga kuna n\u00e4gin selle hooaja viimast etendust, siis ei julge lubada, kas seda j\u00e4rgmisel hooajal enam m\u00e4ngitakse.<\/p>\n

Loomulikult pole v\u00f5imalik vaid paari p\u00e4evaga saada Soome teatrist tervikpilti, ent kui lisada festivalil n\u00e4htule kas\u00a0v\u00f5i Helsingi teatrite hetkerepertuaar, siis tundub, et p\u00f5hjanaabrid tegelevad aktiivselt sotsiaalsete teemade ja Soome ajaloo m\u00f5testamisega.<\/p>\n

Liis Aedmaa on lavastaja, dramaturg ja t\u00f5lkija, praegu Ugala teatri loominguline juht.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Soome teatri \u00fclevaatefestival \u201eDot\u00b7Dot Drama\u201c 15.\u00a0\u2013\u00a018.\u00a0IV Helsingis. Soome Teatriinfo Keskuse (TINFO) korraldatud Soome teatri \u00fclevaatefestivalil Helsingis oli keskmes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178433,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-178432","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116576744145487393","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178432","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178432"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178432\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178433"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178432"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178432"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178432"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}