![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/2404659h8e70t24.jpg\"\/)
N\u00e4ide \u00e4sja rekonstrueeritud kraavist. Maaparanduss\u00fcsteemide rekonstrueerimine v\u00f5ib olla oluliseks hajureostuse allikaks vooluveekogudes Autor\/allikas: Maarja Vaikre<\/p>\nProjekti \u00fcks eesm\u00e4rk on leida tasakaal maaparanduse ja veekaitse vahel. “Otsime lahendusi, kuidas hooldada ja arendada maaparanduss\u00fcsteeme nii, et muld ja mets p\u00fcsiksid parajalt niisked, kuid looduse seisund samal ajal s\u00e4iliks,” \u00fctles ta.\u00a0<\/p>\n
Maaparanduse \u00fcldine eesm\u00e4rk on pinnast kuivendades v\u00e4hendada liigniiskust metsa- v\u00f5i p\u00f5llumaadel, et puud ja taimed kasvaksid paremini. Eestis on maad kuivendatud aastasadu ja erinevad maaparanduss\u00fcsteemid katavad meie maismaa pinnast \u00fcle 30 protsenti.\u00a0<\/p>\n
Tubli s\u00f5nul on umbes 60 protsenti Eesti p\u00f5llumaast kasutusel just t\u00e4nu maaparanduss\u00fcsteemidele, kus umbes meetri s\u00fcgavusele p\u00f5llu alla paigaldatud torud koguvad liigse vee kokku ja suunavad selle kraavidesse. Metsamaad kuivendatakse kraavide abil.\u00a0<\/p>\n
“Edasi voolab vesi eesvooludesse. Need on suuremad peakraavid v\u00f5i s\u00fcvendatud j\u00f5e- ja ojal\u00f5igud, mis koguvad liigvett ning juhivad selle suurematesse veekogudesse,” selgitas ta.\u00a0Olulisemate eesvoolude hooldamise eest vastutab maa- ja ruumiamet.<\/p>\n
N\u00e4ide \u00e4sja rekonstrueeritud kraavist. Maaparanduss\u00fcsteemide rekonstrueerimine v\u00f5ib olla oluliseks hajureostuse allikaks vooluveekogudes Autor\/allikas: Maarja Vaikre<\/p>\n
Seniseid maaparandusv\u00f5tteid tuleb muuta<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval uusi maaparanduss\u00fcsteeme eriti juurde ei ehitata, sest toetusmeetmeid nende rajamiseks ei ole. Seega hooldatakse peamiselt olemasolevaid. Kliimamuutuste t\u00f5ttu sagenevad valingvihmad t\u00e4hendavad aga suuremat koormust eesvoolule, mis peab suutma suurt kogust vett kiiremini \u00e4ra juhtida.<\/p>\n
Teisalt sagenevad ka p\u00f5uased perioodid, mis tekitab vajaduse vett s\u00e4ilitada, mitte ainult \u00e4ra juhtida. “Veere\u017eiimi kahepoolne reguleerimine t\u00e4hendab, et p\u00f5ua ajal hoitakse pinnases vett kinni ja kui on vaja, siis juhitakse vett \u00e4ra. Kevadise pika p\u00f5uaga, kui seemned vajavad idanemiseks vett, on otstarbekas seda pinnases kinni hoida. Need tehnilised rajatised n\u00f5uavad teadlikku, oskuslikku kasutamist ja pidevalt j\u00e4lgimist,” selgitas Tubli.<\/p>\n
Alanud projekti k\u00e4igus katsetatakse nelja pilootala eesvooludel keskkonnarajatisi, mida varem pole Eestis kasutatud v\u00f5i on kasutatud v\u00e4ga v\u00e4he. “Me kujundame voolus\u00e4nge ja korrastame suudmeid viisil, et n\u00e4iteks setted ei saaks nii palju liikuma v\u00f5i vett saaks ajutiselt maastikus hoida, et just liigsed toitained ja saasteained kinni p\u00fc\u00fcda,” \u00fctles ta.<\/p>\n
“Projektis on oluline, et sobivasse kohta tehakse just \u00f5iget t\u00fc\u00fcpi keskkonnarajatis, mis arvestab konkreetselt selle paiga vajadust ja olukorda. Teine eesm\u00e4rk on leevendada maaparandust\u00f6\u00f6de m\u00f5ju elustikule,” r\u00e4\u00e4kis Tubli.<\/p>\n
Maaparanduss\u00fcsteemide keskkonnarajatiste ekspert Rasmus Suik r\u00e4\u00e4kis, et viimase k\u00fcmne aastaga on valdkond palju arenenud ja uusi lahendusi juurde tulnud. “Settebassein ja puhastuslodu on m\u00f5eldud hajukoormuse ja erosiooniohu korral. Neid tuleks projekteerida eesvoolule v\u00f5i kuivenduskraavile,” lisasta.<\/p>\n
Settebassein p\u00fc\u00fcab kinni kraavidest liikuva sette. “On olemas lahendused, et kraav kaevatakse laiemaks ja s\u00fcgavamaks ning kujundatakse settebasseiniks, kus voolukiirus v\u00e4heneb ja liivaosakesed hakkavad v\u00e4lja settima,” t\u00f5i ta n\u00e4iteid juba kasutusele v\u00f5etud lahendustest.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/2404650h1967t24.jpg\"\/)
H\u00e4sti kaevatud leevendustiigid (lauged taimestunud kaldad, p\u00e4ikesele v\u00e4hemalt osaliselt avatud) toimivad kahepaiksete sigimispaigana. Eriti olulised on sellised tiigid juhul, kui muud kevadised lombid ja kraavid kuivavad enne kui kahepaiksed j\u00f5uavad moond Autor\/allikas: Maarja Vaikre<\/p>\n
Puhastuslodu on m\u00f5eldud bioloogiliseks puhastuseks ja seal eraldatakse vette sattunud toitaineid. “Puhastuslodusid on Eestis palju v\u00e4hem kui settebasseine, sest nende m\u00f5\u00f5tmed on suured ja neid on tulenevalt maakasutusest keeruline rajada, sest see n\u00f5uab suhteliselt suurt maa-ala,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0<\/p>\n
Abiks on ka kraavilaiendid ja kraavidesse rajatavad p\u00f5hjapaisud, mis tekitavad s\u00fcgavama veega kohti, et tagada elupaiku konnadele ja muule vee-elustikule. Samuti on v\u00f5imalik rajada ojade ja j\u00f5gede p\u00f5hja koelmupadjandeid, et taastada kalade looduslikke kudemistingimusi.\u00a0<\/p>\n
Suik r\u00e4\u00e4kis, et RMK on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgi k\u00f5ikjale oma metsakuivenduss\u00fcsteemidele rajada hoolduste k\u00e4igus kraavilaiendid ja leevendusveekogud. M\u00f6\u00f6dunud aastaga rajati juba tuhatkond kraavilaiendit.\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/2404653hc91et24.jpg\"\/)
Laiend kuivenduskraavil leevendusmeetmena. Vesi p\u00fcsib laiendis ka siis kui kraavid ise \u00e4ra kuivavad. \u00d5igesti kaevatud laiendid sobivad kudemispaigaks kahepaiksetele ning on elupaigaks mitmesugustele vee-selgrootutele Autor\/allikas: Maarja Vaikre<\/p>\n
Ta leidis, et maaparanduse valdkond on muutumas ja \u00fcha enam liigutakse keskkonnahoidlike lahenduste suunas. “Projektides p\u00f6\u00f6ratakse j\u00e4rjest rohkem t\u00e4helepanu keskkonnakaitsele. N\u00e4iteks k\u00fcmme aastat tagasi olid keskkonna peat\u00fckid projektides p\u00e4ris \u00f5hukesed. Loetleti \u00fcles k\u00f5ik keskkonnakaitselised piirangud ja kuidas nendega on arvestatud,” kirjeldas ta.<\/p>\n
“T\u00e4naseks on j\u00f5utud selleni, et kui me koostame maaparanduss\u00fcsteemide projekti, millele on n\u00e4iteks maa- ja ruumiamet v\u00e4ljastanud projekteerimistingimused, siis nendes projektides tuleb keskkonnakaitse peat\u00fckis tuua v\u00e4lja praktiliselt kogu info. Amet saab selle p\u00f5hjal otsustada, kas keskkonnam\u00f5ju eelhinnangu koostamine on vajalik v\u00f5i mitte. M\u00f5ne v\u00e4iksema kuivendusv\u00f5rguga projekti puhul v\u00f5ib see keskkonnapeat\u00fckk olla sama paks kui kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud projekt,” selgitas Suik.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli vooluveekogude \u00f6koloogia nooremteadur J\u00fcrgen Maidla s\u00f5nul on p\u00fc\u00fcd leida maaparandajate ekspertiisi \u00e4ra kasutades praegustest praktikatest looduss\u00f5bralikumaid lahendusi tervitatav. Keskkonnarajatised peaksid toetama elurikkust. \u00dchtlasi peavad need tagama vooluveekogude loomuliku toimimise: veekogud peavad suutma elustikku hoida, vett puhastada ja maastikus talletada.<\/p>\n
Ta t\u00f5des, et r\u00e4\u00e4kides maaparanduspraktikate muutustest riigi\u00fclesel skaalal, leidub ka skeptikuid. “Kindlasti on seal palju uskumusi v\u00f5i vanu praktikaid, mis on aastaid kasutuses olnud. Muutus ei pruugi tulla kergelt. See n\u00f5uab katsetamist ja pidevat m\u00f5tete p\u00f5rgatamist \u00f6koloogide ja maaparandajate vahel,” s\u00f5nas ta.\u00a0\u00a0<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/2404674hbaf2t24.jpg\"\/)
N\u00e4ide \u00e4sja rekonstrueeritud kraavist Autor\/allikas: Maarja Vaikre<\/p>\n
Vooluveekogude toimimiseks on vajalikud loodusl\u00e4hedasemad lahendused<\/p>\n
Maastikukuivendus on Eesti keskkonda v\u00e4ga palju muutnud ja Maidla s\u00f5nul on seet\u00f5ttu kannatada saanud liigid ja \u00f6kos\u00fcsteemid, mis vajavad m\u00e4rgalasid. Looduslikult on ojad ja j\u00f5ed h\u00e4sti mitmekesised paigad, need on looklevad, muutliku s\u00fcgavuse ja erineva p\u00f5hjaga.\u00a0<\/p>\n
“On kohti, mis on madalate kallastega, mille vesi korra aastas \u00fcle ujutab, on vahelduvus vee s\u00fcgavustes, kruus vaheldub liiva ja mudaga, vahepeal on vette kukkunud puut\u00fcvesid v\u00f5i hajutatult kive. Niisugune varieeruvus loob eeltingimused, et see sobib h\u00e4sti paljudele erinevatele elustikur\u00fchmadele,” kirjeldas ta.\u00a0\u00a0<\/p>\n
“Kuivendamise pikaaegne praktika olnud see, et veekogu tehakse sirgemaks, sellele antakse \u00fchtlane trapetsikujuline l\u00e4bil\u00f5ige ja seal ei ole enam vana kaldametsa. Suur erinevus ongi selles, et see elupaik on h\u00e4sti \u00fchetaoline ja ta ei sobi nii paljudele vee- ja kaldaelustiku liikidele,” lisas Maidla.<\/p>\n
Muudetud vooluveekogude puhul tekitab probleeme ka v\u00e4henenud isepuhastumisv\u00f5ime. “\u00dchelt poolt ei kandu looduslikult vesi nii kiiresti \u00e4ra ja mikroobidel on kauem aega seda puhastada, aga teisalt toimub looduslikus veekogus pidev veevahetus s\u00e4ngis voolava vee ja maapinnas oleva vee vahel, mille k\u00e4igus see oluliselt puhastub,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/2404665h07dbt24.jpg\"\/)
N\u00e4ide kraavilaiendist Autor\/allikas: Maarja Vaikre<\/p>\n
Kraavide \u00e4\u00e4res on ka v\u00e4hem taimestikku ja kaldametsi ning p\u00f5llult tulev vesi j\u00f5uab toitaineid kaasa viies kiiremini ojasse v\u00f5i j\u00f5kke. Maidla hinnangul tasuks m\u00f5nel pool hooldada maaparanduss\u00fcsteeme v\u00e4hem, n\u00e4iteks j\u00e4tta kraavikallastele rohkem puid ja taimestikku kasvama.\u00a0<\/p>\n
“Mulle tundub, et riik liigub looduss\u00f5bralikumate maaparandusv\u00f5tete suunas, aga ma tahaks loota, et see ei j\u00e4\u00e4 ainult katsetusteks pilootaladel ja v\u00e4ikestel skaaladel. Kui vaadata riigi\u00fclest mastaapi, siis ojad ja j\u00f5ed moodustavad \u00fche v\u00e4ga suure \u00fchendatud vooluvete v\u00f5rgustiku. Selleks, et nad h\u00e4sti toimiks, on vaja, et suurem osa sellest v\u00f5rgustikust oleks loodusl\u00e4hedasem. Sinna j\u00f5udmine v\u00f5tab aega ja see vajab pidevat katsetamist, enne kui need praktikad tavaks muutuvad,” r\u00e4\u00e4kis Maidla.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Projekti \u00fcks eesm\u00e4rk on leida tasakaal maaparanduse ja veekaitse vahel. “Otsime lahendusi, kuidas hooldada ja arendada maaparanduss\u00fcsteeme nii,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178578,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,80019,80018,28,29,80017,19,25,80020,80016,23,24,22,20,30],"class_list":["post-178577","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-keskkonnarajatised","tag-kraavilaiend","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maaparandus","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-puhastuslodu","tag-settebassein","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116577483434914285","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178577","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178577"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178577\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178578"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178577"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178577"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178577"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}