![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3581443hd7b7t24.jpg\"\/)
“Gabin” Autor\/allikas: Lightdox”Isamaa”“Fatherland”
Pawe\u0142 Pawlikowski
Poola-Saksamaa-Prantsusmaa-Itaalia-UK
2026
P\u00f5hiv\u00f5istlusprogramm<\/p>\n
Filmiajakirjanik Tristan Priim\u00e4gi on kohal Cannes’i filmifestivalil ja vahendab v\u00e4rskeid muljeid. Kolmandas sissekandes tuleb juttu filmidest “Tiinerite seks ja surm Miasma suvelaagris”, “Gabin”, “Isamaa” ja “Paralleelsed lood”. <\/p>\n
\t\t\t\t\t“Tiinerite seks ja surm Miasma suvelaagris”
“Teenage Sex and Death in Camp Miasma”
Jane Schoenbrun
USA-UK
2026
Un Certain regard<\/p>\n
Oii, mis n\u00fc\u00fcd juhtus.. \u00dche t\u00e4navuse isiklikult oodatuima filmi tulemus on selline, et ilmselt \u00fcheks aasta lemmikuks see ka j\u00e4\u00e4b. Jane Schoenbruni eelmise m\u00e4ngufilmi “Ma n\u00e4gin teleka kuma” panid aasta filmitabelisse peale minu veel kolm inimest (tervitused, Ralf Sauter, Jan Joonas Pevkur, Chris Reintal), aga seal t\u00f5statatud identiteedi ja s\u00fcrrealistliku vaimukuse motiivid v\u00f5imenduvad uues filmis millekski v\u00e4ga eriliseks.<\/p>\n
Schoenbrun on transsooline ja film on tema seksuaalse eneseleidmise allegooria, pakendatud meta-slasher’i formaati, kus t\u00e4hendusseosed ja s\u00fcmbolism on nii v\u00f5imas, et v\u00f5tab vahepeal oigama. Sundance’I vilistlase ja kroonilise \u00fclem\u00f5tleja, andeka lavastaja Krisi (Hannah Einbinder) k\u00e4tte usaldatakse ammu maha k\u00e4inud rappijasarja “Camp Miasma” taaselustamine. Selgelt “Reede 13-st” m\u00f5jutatud sarja esimeses osas peaosa m\u00e4nginud Billy (Gillian Anderson) on muutunud “Sunset Boulevardi” Norma Desmondiks. Nende “t\u00f6\u00f6koosolek” originaalses Camp Miasma asupaigas muutub \u00fcheks k\u00f5ige, khm, erutavamaks pildireaks, milles segunevad surm, muutumine ja orgasm \u00fcheks kummaliseks helendavaks t\u00e4hendusfluidumiks.<\/p>\n
“Camp Miasma” killer’iks on ventilaatorit peas kandev Little Death (v\u00e4ike surm on ju orgasm), surm aga ei ole tarotraditsioonis mitte surm, vaid transformatsioon \u2026 uueks minaks. Mul on v\u00f5imatu seda siin praegu kirjeldada, kui t\u00e4hendustihe, kui valusalt ja paljastavalt isiklik ja kui meelelahutuslik on see Schoenbruni uus meta\u00f5udukas, mille sarnast mina pole n\u00e4inud p\u00e4rast “Get Outi”.<\/p>\n
Veel \u00fcks m\u00f5ttekoht, millest vaevalt keegi kirjutab: kuna Little Deathi ruudukujuline ventilaatoriv\u00f5re meenutab Hitchcocki “Vertigo” plakatikujundust, olen ma veendunud, et Hitchcocki meistriteos identiteedi projektsioonist ja ellu n\u00f5iutud soovunelmatest on olnud selle filmi inspiratsiooniks. Metatasand jookseb nagu \u00f5litatult ka vaatajaga: selleks, et tabada Krisi noorep\u00f5lve seksuaalse \u00e4rkamise p\u00f5hjuseks olnud Billy tapmisstseenis just SEDA m\u00e4llus\u00f6\u00f6bivat pilku ta silmis, tuleb diiva s\u00f5nul osata n\u00e4ha l\u00e4henevat killer’it korraga nii oma kui tema silmade l\u00e4bi. Surmahirm, kiretipp ja samm tundmatusse. Ja kes on tema? Little Death, aga muidugi ka vaataja ise, kes n\u00e4eb stseeni l\u00e4bi killer’i POV-pilgu.<\/p>\n
See k\u00f5ik on segane, sest ma tunnen s\u00f5nade piiratust. V\u00f5ib-olla olen p\u00e4rast oma vaimustusega \u00fcksinda, autori s\u00f5num on siin nii selge, et kurdistab k\u00f5rvad ning fantastilise lavastajana on ta suutnud selle k\u00f5ik ka \u00e4ra realiseerida. \u00dcks aasta tippe, ja nii j\u00e4\u00e4b.<\/p>\n
9 \/ 10<\/p>\n
“Gabin”
Maxence Voiseux
Prantsusmaa-Saksamaa-\u0160veits
2026
Quinzaine des cin\u00e9astes<\/p>\n
Kuna ma enne midagi filmide kohta ette ei uuri, et kogemus oleks v\u00f5imalikult vahetu, suutsin “Gabinit” vaadata peaaegu terves ulatuses vaatleva olmedraamana, kui selgus siiski, et tegu on dokiga. Ilmselt m\u00f5lkus mul m\u00f5ttes Richard Linklateri “Poisip\u00f5lv”, sest siin on farmeriperekonda j\u00e4lgitud samuti k\u00fcmne aasta v\u00e4ltel, mil nimitegelasest saab kaheksa-aastase poisikesena alustades l\u00f5puks 18-aastane noormees. Aja kokku pakkimisel on v\u00f5imas dramaturgiline j\u00f5ud, mis paneb selle filmi helisema ka siis, kui nende argip\u00e4evased p\u00f5llumajandusmured on pigem mond\u00e4\u00e4nset laadi. Poiss aga on v\u00e4ga lahe. Siin on natuke Houellebecqi stiilis prantsuse p\u00f5llumajanduse kehva seisu kriitikat, pisut peredraamat v\u00e4ga tempereeritud moel \u2013 ema peab kariloomi ja isa tegutseb lihunikuna. S\u00fcmpaatne dokk, hea, et n\u00e4gin.<\/p>\n
7 \/ 10<\/p>\n
“Gabin” Autor\/allikas: Lightdox”Isamaa”
“Fatherland”
Pawe\u0142 Pawlikowski
Poola-Saksamaa-Prantsusmaa-Itaalia-UK
2026
P\u00f5hiv\u00f5istlusprogramm<\/p>\n
Pawlikowski uus film “Isamaa” r\u00e4\u00e4gib Thomas Manni retkest Weimarisse koos oma t\u00fctre Erika Manniga. Aasta on 1949 ja h\u00e4sti on kujutatud kapituleerunud ja p\u00f5lvili surutud Saksa riigi trotsi, h\u00e4bi ja peataolekut, kuidas peaks \u00fcldse edasi minema. Mann j\u00e4\u00e4b ideoloogiate vahele, aga endale kindlaks. V\u00f5itma peab inimene, mitte \u00fckski riik v\u00f5i ideoloogia.<\/p>\n
Filmist j\u00e4\u00e4b tunne, et Pawlikowski tahab \u00f6elda nii m\u00f5ndagi, aga j\u00e4\u00e4b m\u00f5tete s\u00f5nastamisega natuke poolele teele. Mulle meeldib paralleel Venemaaga, mille kilde tuleb samuti varsti hakata kokku lappima ja mis sellest k\u00f5igest saab \u2013 ei tea. Venelaste k\u00e4itumisest siin filmis n\u00e4eb viidet, et loodus t\u00fchja kohta ei salli ja lagunenud ideoloogiast j\u00e4\u00e4nud t\u00fchimiku t\u00e4idavad peatselt teised. Mann muutub samuti propagandas\u00f5ja tahtmatuks t\u00f6\u00f6riistaks, aga sedagi teemat on \u2013 nagu ka teisi \u2013 nii pealiskaudselt k\u00e4sitletud, et tegelikult ei teki emotsionaalset sidet \u00fchegi tegelasega ekraanil. Film j\u00e4\u00e4b intellektuaalse, khm, klaasp\u00e4rlim\u00e4ngu tasandile, ja see pole kompliment.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3581446he436t24.jpg\"\/)
“Isamaa” Autor\/allikas: Agata Grzybowska<\/p>\n
Visuaalselt on p\u00f6\u00f6rdutud taas “Idast” tuttava mustvalge teleka 3:4 kuvasuhte juurde, aga kui “Idas” suudeti seda kadreerimise ja muude vahenditega kunstiliselt v\u00e4ga efektselt v\u00e4ljas m\u00e4ngida, siis siin ma seda esteetilist vaatem\u00e4ngu siiski niiv\u00f5rd ei n\u00e4inud. Formaat oli alles, aga seda enne \u00f5igustanud kunstilist sisu ma samas v\u00e4\u00e4rtuses ei t\u00e4heldanud. Kerge pettumus. Mannide raamatud on palju huvitavamad kui see film.<\/p>\n
6 \/ 10<\/p>\n
“Paralleelsed lood”
“Histoires parall\u00e8les”
Asghar Farhadi
Prantsusmaa-Belgia-Itaalia-USA-Saudi Araabia
2026
P\u00f5hiv\u00f5istlusprogramm<\/p>\n
Traumaatiline t\u00f5demus, aga ehk on ikkagi aeg kunagisele lemmikule Farhadist pandavaid ootusi l\u00f5dvendada. Nagu Balagovi puhul \u00fctlesin, on ka iraanlastel ilmselt keeruline teha filme p\u00f5genikuna v\u00f5\u00f5ras keeles ja riigis, oma elemendist v\u00e4ljas. Farhadi prantsuse film on prantsuse tippn\u00e4itlejatega kom\u00f6\u00f6dia elementidega segadus-ansamblidraama, kus seguneb tegelikkus ja kirjutatava romaani sisu, aga \u2026 Milleks see k\u00f5ik? Filmi aluseks olnud Kieslowski “L\u00fchike lugu armastusest” (1988) on \u00fcks halastamatu pilguheit inimloomuse olemusse, Farhadi uusversioon aga prantslaslik mugavusjant, mille funktsiooni mul tabada ei \u00f5nnestu. Kaks tundi ja 20 minutit kestva filmi viimasel tunnil hakkab meel vaikselt lahutuma, kui panused t\u00f5usevad, aga ikkagi filmi see ei p\u00e4\u00e4sta. Soovitan lohutuseks see k\u00f5rvale j\u00e4tta ja Farhadi Iraanis tehtud esimesed viis filmi \u00fcle kaeda.<\/p>\n
5 \/ 10<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3581449h04f1t24.jpg\"\/)
“Paralleelsed lood” Autor\/allikas: Carole Bethuel<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Filmiajakirjanik Tristan Priim\u00e4gi on kohal Cannes’i filmifestivalil ja vahendab v\u00e4rskeid muljeid. Kolmandas sissekandes tuleb juttu filmidest “Tiinerite seks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178582,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[79882,80021,37,33,35,173,34,36,140],"class_list":["post-178581","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-cannes-2026","tag-cannesi-paevik","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116577510830595062","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178581","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178581"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178581\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178582"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178581"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178581"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178581"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}