Justiits- ja digiministeerium on valmis esitama valitsusele seaduseeln\u00f5u, mis l\u00f5petab sideandmete kasutamise \u00fcmber tekkinud \u00f5igusliku patiseisu ja taastab meie v\u00f5imekuse kurjategijaid reaalselt tabada.<\/p>\n
Minu kui justiits- ja digiministri peamine \u00fclesanne on kaitsta inimeste p\u00f5hi\u00f5igusi ja vabadusi. Ka Euroopa Liidu \u00f5iguse kohaselt on nii, et k\u00f5igi inimeste sideandmeid ei tohi lausaliselt igaks juhuks koguda, vastasel juhul peetaks k\u00f5iki inimesi potentsiaalseteks kurjategijateks.<\/p>\n
J\u00e4rjest on hakanud sellist lausalist s\u00e4ilitamist kaotama ka teised riigid. Aegam\u00f6\u00f6da on tunnistanud k\u00f5rgemad kohtud need s\u00e4tted kehtetuks Austrias, Rumeenias, Sloveenias, Hollandis ja Saksamaal.<\/p>\n
Oleme n\u00fc\u00fcd l\u00f5puks v\u00e4lja pakkumas v\u00e4ga head lahendust, mis vastab Euroopa Liidu Kohtu praktikale ning kus on tagatud nii inimeste p\u00f5hi\u00f5iguste kaitse kui ka see, et uurimisasutused saavad olulisi kuritegusid uurida. See eeln\u00f5u on valmis ja peagi liikumas valitsusse arutamiseks.<\/p>\n
Kuidas on praegu?<\/p>\n
Enne muudatuste juurde asumist siis veidi taustast. Sideandmete sellisel kujul kasutamine, nagu me oleme seda teinud varem, ei ole enam v\u00f5imalik, kuna selle on keelanud nii Euroopa Liit, Euroopa Liidu kohus kui ka Eesti riigikohus.<\/p>\n
Euroopa Liidu kohus on teinud mitmeid sideandmete lausalist s\u00e4ilitamist keelavaid otsuseid, sh Eesti kohta juba 2021. aastal, leides, et massiline andmete s\u00e4ilitamine on inim\u00f5iguste rikkumine. Samal aastal n\u00f5ustus sellega ka Eesti riigikohus. M\u00e4rtsis 2026 tegi riigikohus t\u00e4iendava otsuse, milles kinnitas, et kriminaalasjades saab t\u00f5endina kasutada ainult \u00e4rilisel eesm\u00e4rgil s\u00e4ilitatud sideandmeid ja t\u00f5endamise kohustus on seejuures prokuratuuril.<\/p>\n
Eesti \u00f5iguskaitse on aga sattunud juriidilise puntras\u00fcsteemi ohvriks, mis on de facto halvanud uurimisasutuste igap\u00e4evase t\u00f6\u00f6 ja tekitanud s\u00fcgava t\u00f5endamiskriisi. Kuigi sideandmeid kasutatakse umbes \u00fchel protsendil kohtusse saadetud s\u00fc\u00fcteoasjadest, kulub politsei ja prokuratuuri niigi napp ning v\u00e4\u00e4rtuslik ressurss sideandmete p\u00e4ritolu ja nende s\u00e4ilitamise aluse \u00fcle vaidlemisele ning selle t\u00f5endamisele kohtusaalis, selmet tegeleda kuritegude avastamisega.<\/p>\n
Isegi \u00e4rivajadusteks talletatud info puhul tuleb praegu iga kord juuksekarva pooleks ajades t\u00f5endada, et tegemist oli just nimelt ja ainult \u00e4rilisel eesm\u00e4rgil kogutud andmetega.<\/p>\n
N\u00e4iteks kui uuritakse m\u00f5rva ja selleks on kogutud mobiiliandmeid, mis n\u00e4itavad inimese viibimist m\u00f5rvapaigas, siis selleks, et see t\u00f5endina p\u00e4deks, peab prokuratuur t\u00f5endama, et meie mobiilsideoperaator ei kogunud neid andmeid muuks kui enda otstarbeks. Seda on riigil aga v\u00e4ga keeruline t\u00f5estada ja sinna kogu v\u00e4\u00e4rtuslik aeg l\u00e4hebki.<\/p>\n
See on menetluslik ebaefektiivsus oma ehedaimal ja lausa ohtlikul kujul. Me ei saa riigina aktsepteerida, et muuhulgas tehisaru abil tegutsevad k\u00fcberkurjategijad ja nahaalsed telefonikelmid t\u00fchjendavad Eesti inimeste pangakontosid, aga uurijatel on k\u00e4ed seaduse ebaselguse t\u00f5ttu raudus.<\/p>\n
“N\u00fc\u00fcd lahendame me selle patiseisu ja samal ajal v\u00f5imaldame ka kuritegude sujuva uurimise. Tegevusetuse hind on organiseeritud kuritegevuse kasv ja karistamatus.”<\/p>\n
Sageli on selliste juhtumite uurimisel ainus v\u00f5imalus toimepanijaid tuvastada, kasutades liiklus- ja asukohaandmeid. Praegu on neid andmeid patiseisu t\u00f5ttu sisuliselt v\u00f5imatu kasutada. N\u00fc\u00fcd lahendame me selle patiseisu ja samal ajal v\u00f5imaldame ka kuritegude sujuva uurimise. Tegevusetuse hind on organiseeritud kuritegevuse kasv ja karistamatus.<\/p>\n
Ma siiski m\u00e4rgin, et ajal, kui Eestis tuvastatakse ligi 40 000\u201350 000 kuritegu aastas, puudutab sideandmete kasutamine tegelikkuses oluliselt v\u00e4hem kui sadat kriminaalasja.<\/p>\n
Me peame leidma lahenduse olukorras, kus \u00fchelt poolt on senisel kujul andmekorje seadusevastane, aga teiselt poolt on \u00f5iguskaitseorganitel karjuv vajadus tegeleda kurjategijate tabamisega. Tegemist ei ole probleemiga, millel ei oleks lahendust v\u00f5i mis l\u00f6\u00f6ks uppi senise \u00f5iguskaitseorganite t\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Viimased kaks aastat on kulutatud aega poliitm\u00e4ngudele ja illusioonidele, otsides lahendust sealt, kus seda tehnoloogiliselt ega juriidiliselt olla ei saa. On n\u00f5utud, et teeme raskete kuritegude puhul erandi, unustades t\u00e4ielikult probleemi algp\u00f5hjuse, et asi ei ole selles, keda parasjagu uuritakse, vaid viisis, kuidas ja miks andmeid on algselt kogutud.<\/p>\n
Kui esmane andmekorje on lausaline ja \u00fchetaoline ning toimunud viisil, mis on vastuolus kohtupraktikaga, on mobiiltelefoni kasutamisega seotud andmed algusest peale ebaseaduslikud. Ebaseaduslikult kogutud materjal ei muutu imev\u00e4el kohtuk\u00f5lblikuks lihtsalt seet\u00f5ttu, et uuritav kuritegu on \u00fchiskonna silmis raske.<\/p>\n
Samuti on pakutud v\u00e4lja ebarealistlikke ideid koguda andmeid vaid teatud geograafiliste piirkondade v\u00f5i spetsiifiliste inimeste kohta. Tehniliselt on see t\u00e4ielik tupiktee, sest kurjategijad liiguvad oma nutiseadmetega pidevalt ringi ja me p\u00f5rkuksime kohe sellega, et salvestame andmeid nendegi kohta, kelle puhul see on keelatud. Pealegi eeldaks see, et meie mobiilsideoperaatorid peaksid hakkama osa andmeid koguma topelt, mis j\u00e4llegi poleks koosk\u00f5las \u00f5igusriigi p\u00f5him\u00f5tetega.<\/p>\n
K\u00f5ik varasemad katsed luua kuritegevuse uurimiseks sarnaseid erandeid on jooksnud liiva, kuna need on selges vastuolus nii t\u00e4nap\u00e4eva tehnika taseme kui ka Euroopa \u00f5iguse alusp\u00f5him\u00f5tetega. N\u00fc\u00fcd oleme konkreetset lahendust v\u00e4lja pakkumas.<\/p>\n
Mis kaob ja mis j\u00e4\u00e4b?<\/p>\n
Uue seadusemuudatusega lahendame selle Gordioni s\u00f5lme, asendades ebaseaduslikuks kuulutatud lausalise s\u00e4ilitamiskohustuse sihistatud l\u00e4henemisega.<\/p>\n
Lihtsustatult \u00f6eldes kaob senine massiline ja aastapikkune kohustus s\u00e4ilitada inimeste k\u00f5ige tundlikumaid andmeid ehk kes kellega ja kui palju telefonis r\u00e4\u00e4kis ning millises piirkonnas ta k\u00f5ne ajal asus.<\/p>\n
Vastuseks \u00fchiskonnas k\u00f5ige enam k\u00f5lapinda leidnud teemat\u00f5statusele: selliseid telefonide k\u00f5neeristusi ja asukohaandmeid ei pea sideettev\u00f5tja enam kohustuslikult kaksteist kuud talletama. See on meie eeln\u00f5u peamine m\u00f5te.<\/p>\n
K\u00fcll aga saab \u00f5iguskaitse ka edaspidi kasutada kuritegude avastamiseks neid andmeid, mida ettev\u00f5tted \u00e4ritegevuse otstarbel koguvad. See on tsiviliseeritud ja \u00f5igusriigile kohane s\u00fcsteem.<\/p>\n
V\u00e4ga konkreetselt: j\u00e4tame telekomidele alles kohustuse s\u00e4ilitada aasta aega kasutaja tuvastamist v\u00f5imaldavaid andmeid: kelle nimel on telefoninumber ja millised on tema kontaktandmed, et uurimisasutused saaksid kohtueelses menetluses p\u00f5hjendatud vajadusel selgitada, kellele kuulus number, millelt tehti kuritegelik k\u00f5ne v\u00f5i saadeti kelmuses\u00f5num.<\/p>\n
Samuti j\u00e4\u00e4b telekomidele kohustus s\u00e4ilitada internetiteenusega seotud andmeid, mis aitavad k\u00fcberkuritegude puhul tuvastada, kes oli konkreetse IP-aadressi taga, kui sealt midagi ebaseaduslikku postitati v\u00f5i edastati.<\/p>\n
K\u00f5igi muude detailide osas toetub riik p\u00e4rast muudatuste j\u00f5ustumist infole, mida sideettev\u00f5tjad nagunii oma igap\u00e4evaseks \u00e4riliseks tegevuseks s\u00e4ilitavad, n\u00e4iteks teenuste osutamiseks, kvaliteedi tagamiseks ja arvete esitamiseks.<\/p>\n
Teeme aktiivselt koost\u00f6\u00f6d telekomiettev\u00f5tetega, et seadustada selliste andmete kogumine nii \u00e4rilisel eesm\u00e4rgil kui ka riigi julgeoleku tagamiseks. See loob toimiva ja vajaliku s\u00fcnergia \u00e4rihuvide ning \u00f5iguskaitse vahel, andes uurijatele tagasi t\u00f6\u00f6riista s\u00fc\u00fctegude t\u00f5endamisel, ilma et suruksime telekomifirmadele peale uusi ja kulukaid IT-paralleels\u00fcsteeme. Need maksab l\u00f5puks kinni maksumaksja ja esialgsetel hinnangutel on need summad kuuekohalised, r\u00e4\u00e4kimata sellest, et v\u00e4iksemad ettev\u00f5tted t\u00f5en\u00e4oliselt s\u00fcsteemide \u00fcmberehitamist \u00fcle ei elakski.<\/p>\n
Samal ajal ei saa me olla naiivsed t\u00e4nap\u00e4eva pidevalt muutuva julgeolekuolukorra suhtes, mist\u00f5ttu on eeln\u00f5us loodud eraldi eris\u00e4tted sideandmete kasutamiseks juhtudel, kui need puudutavad riigi julgeolekut v\u00f5i terrorikuritegusid.<\/p>\n
Kui Eesti riigi julgeolekule v\u00f5i p\u00f5hiseaduslikule korrale peaks tekkima vahetu ja t\u00f5sine oht, annab uus seadus valitsusele v\u00f5imaluse rakendada ajutiselt tunduvalt rangemat andmete s\u00e4ilitamise korda. See on rangelt kontrollitud instrument, mille kasutamist on selges\u00f5naliselt lubanud ka Euroopa Liidu kohus, tagades, et kriitilisel hetkel on meie asutustel olemas vajalik info riigi kaitsmiseks.<\/p>\n
L\u00f5petame aastaid kestnud \u00f5igusliku absurdi, anname \u00f5iguskaitsele tagasi reaalse v\u00f5imaluse teha oma t\u00f6\u00f6d ja saadame kurjategijatele v\u00e4ga selge s\u00f5numi, et Eesti ei ole enam riik, kus juriidiliste ebam\u00e4\u00e4rasuste taha pugedes saab karistamatult tegutseda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Justiits- ja digiministeerium on valmis esitama valitsusele seaduseeln\u00f5u, mis l\u00f5petab sideandmete kasutamise \u00fcmber tekkinud \u00f5igusliku patiseisu ja taastab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178584,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,5087,61420,13952,5209,1752,400,1200,2860,7766,80022,615,67060,67062,37431,1012],"class_list":{"0":"post-178583","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-isikuandmed","16":"tag-isikuandmete-kaitse","17":"tag-juriidika","18":"tag-justiits-ja-digiministeerium","19":"tag-kohus","20":"tag-kuberkuritegevus","21":"tag-kuritegevus","22":"tag-liisa-pakosta","23":"tag-mobiilside","24":"tag-mobiilside-andmed","25":"tag-seaduseelnou","26":"tag-sideandmed","27":"tag-sideandmete-sailitamine","28":"tag-telekomid","29":"tag-valitsus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116577518471739251","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178583","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178583"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178583\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178584"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178583"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178583"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178583"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}