{"id":178585,"date":"2026-05-15T07:56:36","date_gmt":"2026-05-15T07:56:36","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178585\/"},"modified":"2026-05-15T07:56:36","modified_gmt":"2026-05-15T07:56:36","slug":"uheksa-aastane-suurprojekt-asub-parandama-laane-eesti-veekogusid-osoon","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178585\/","title":{"rendered":"\u00dcheksa-aastane suurprojekt asub parandama L\u00e4\u00e4ne-Eesti veekogusid | Osoon"},"content":{"rendered":"

Projekt kestab \u00fcheksa aastat ja sellesse on kaasatud 17 partnerit. L\u00e4\u00e4ne-Eesti vesikond on Eesti kolmest suurim ja h\u00f5lmab kokku ligi 60 protsenti Eesti territooriumist. Kliimaministeeriumi LIFE SIP WetEST projektijuht Mari Sepp r\u00e4\u00e4kis “\u00d6koskoobi” saates, et projektis tegeletakse nii piirkonna j\u00e4rvede, j\u00f5gede, rannikuv\u00f6\u00f6 kui p\u00f5hjaveega.\u00a0<\/p>\n

Vajadus vete seisundi parandamiseks on suur, sest veekogumite seis ei ole kiita. “J\u00f5gedest on seal \u00fcle 60 protsenti heas seisus, j\u00e4rvedest alla poole ja L\u00e4\u00e4ne-Eesti vesikonna 14 rannikuveekogumist pole \u00fckski heas seisus,” \u00fctles Sepp.\u00a0<\/p>\n

Seirepoi \u00dclemiste j\u00e4rvele Autor\/allikas: Kristo Elias<\/p>\n

Seni on veemajanduses veekogumitega tegeletud killustatult. “Selline suur projekt, mis tegeleb terviklikult terve vesikonnaga ja uurib k\u00f5iki erinevaid survetegureid, mis vett m\u00f5jutavad ning vaatab koosm\u00f5jus nii p\u00f5hja- kui pinnavett, aitab seda killustatust v\u00e4hendada. Lisaks tegeleme teadlikkuse t\u00f5stmisega, veemajanduse juhtimise teemadega ja seiremeetodite arendamisega,” tutvustas ta tegevusvaldkondi.<\/p>\n

“Me paistame Euroopas sellist t\u00fc\u00fcpi l\u00e4henemisega silma, sest Eesti on n\u00fc\u00fcd ainukene riik, kus on kaks sellist suurt veeprojekti. Neist esimene LIFE CleanEST tegutseb Viru alamvesikonnas ja on seal juba kuus aastat tulemuslikult toimetanud, ehkki vesikondade l\u00f5ikes on need probleemid ja r\u00f5huasetused pisut erinevad,” r\u00e4\u00e4kis Sepp.<\/p>\n

Seirepoi \u00dclemiste j\u00e4rvele Autor\/allikas: Kristo Elias<\/p>\n

Vee seisundit m\u00f5jutavad mitmesugused tegurid<\/p>\n

Eestis on valdav probleem liigne toitainete koormus, eelk\u00f5ige l\u00e4mmastiku ja fosfori kogused, ning see on ka projektis fookuses. “Me teeme koost\u00f6\u00f6d p\u00f5llumajandussektori ja -tootjatega, et selles valdkonnas paremaid tulemusi saavutada. Survetegurina on uuringutest v\u00e4lja tulnud ka maaparandus. Meil on paisud, mis m\u00f5jutavad, ning reo- ja sademevesi. Ka kliimamuutus annab oma n\u00fcansi sinna juurde, nii et see k\u00f5ik on v\u00e4ga kompleksne,” loetles ta erinevaid m\u00f5jutegureid.<\/p>\n

Maaparandusel on Eestis v\u00e4ga pikk ajalugu ja maismaa pindalast on umbes \u00fcks kolmandik kuivendatud. Kuivenduss\u00fcsteeme on rajatud nii p\u00f5llumaa saamiseks kui ka metsamaadele.\u00a0<\/p>\n

Projekti k\u00e4igus katsetatakse uudseid maaparandusv\u00f5tteid, et muuta vee liikumist pinnases sarnasemaks looduslikule re\u017eiimile. “Traditsiooniline maaparandus kiirendab vee \u00e4ravoolu ja viib toitained kiirelt veekogudesse, sealjuures v\u00e4hendab see ka elupaiku. Projekti k\u00e4igus piloteeritav looduslik maaparandus aeglustab vee \u00e4ravoolu,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n

Kahepaiksete seire Autor\/allikas: Kristo Elias<\/p>\n

“Me peame arvestama ka kliimamuutustega, n\u00e4iteks \u00fcleujutustega, mis v\u00f5ivad kraavidesse viia t\u00e4iendavaid toitaineid. Seega maaparanduse v\u00f5tted peavad ajas muutuma ja see projekt annab hea v\u00f5imaluse piloteerida teistsuguseid meetodeid. Projekti \u00fcks suur eesm\u00e4rk on laiendada neid tegevusi ka teistele piirkondadele ja objektidele ning v\u00f5imalusel teha seda rahvusvahelisel tasandil,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Projekti k\u00e4igus on eesm\u00e4rgiks kaasajastada ka veeseisundi seiret, millega tegelevad Tallinna Tehnika\u00fclikool ja Eesti Maa\u00fclikool. “Seiren\u00f5uded j\u00e4rjest t\u00e4ienevad, n\u00e4iteks me avastame \u00fcha rohkem erinevaid keemilisi aineid, mida peab seirama. Seiremeetodeid tuleb terve hulk juurde, n\u00e4iteks kaugseire, mida saab siis jagada automaatseireks ja satelliitide pealt l\u00e4biviidavaks seireks. Kasutatakse ka droone, andmeedastus on \u00fcha rohkem reaalajaline. Projekti eesm\u00e4rk on leida lahendusi, et seirev\u00f5rk oleks v\u00f5imalikult m\u00f5istlik ja optimaalne, sest see on ressursimahukas t\u00f6\u00f6,” selgitas ta.<\/p>\n

Ohtlikud saasteained v\u00f5etakse fookusesse<\/p>\n

Samuti v\u00f5etakse projektis fookusesse ka erinevad saasteained keskkonnas. “Me keskendume nii ravimij\u00e4\u00e4kidele kui ka erinevatele ohtlikele ainetele, n\u00e4iteks PFAS-idele, mis on v\u00e4ga p\u00fcsivad ained, nn igavesed kemikaalid. Kui need loodusesse satuvad, siis loodus neid ei tervenda, aga ometigi kasutatakse neid erinevates t\u00f6\u00f6stusharudes palju. Kuna nad on vetth\u00fclgavad, kasutatakse neid n\u00e4iteks riietuses ja teflonpannides. Neid aineid v\u00f5ib olla tuhandeid,” r\u00e4\u00e4kis ta.\u00a0<\/p>\n

Eesm\u00e4rk on selgitada v\u00e4lja, kus ja kui palju neid aineid esineb ja saadud teadmiste p\u00f5hjal kujundada vajalikke meetmeid, n\u00e4iteks seada vastavaid loastamistingimusi, mis v\u00e4hendaks nende m\u00f5ju keskkonnale.<\/p>\n

“Orgaanilistest kemikaalidest on veel ka ajaloolised kemikaalid, mida kasutati 20. sajandil v\u00e4ga laialdaselt plastides, v\u00e4rvides, hermeetikutes, isolatsiooni vahendites. Lisaks v\u00f5ib olla vanu putukam\u00fcrke ja raskemetallidest elavh\u00f5be, kaadmium, plii,” loetles ta m\u00fcrgiseid saasteaineid keskkonnas.<\/p>\n

Projekti k\u00e4igus hakatakse veeproove koguma ka linnade ja asulate kanalisatsiooni- ja sademevee \u00e4ravoolust, mis on samuti \u00fcks saasteainete allikas. “Ka Euroopa Komisjon on viimasel ajal v\u00e4lja toonud, et atmosf\u00e4\u00e4rikanne on teema, millega peaks veemajanduses fokuseeritult tegelema. Veekogu hea seisundi hoidmiseks tuleb tegutseda maal,” \u00fctles ta.<\/p>\n

J\u00f5ekarpide uurimine Autor\/allikas: Kristo Elias<\/p>\n

Inimeste ja kogukondade kaasamine t\u00f5stab teadlikkust<\/p>\n

Sepa s\u00f5nul tahetakse projekti k\u00e4igus muuta ka veemajanduse juhtimist laiemalt. “Tahame, et see ei oleks ainult lineaarne, et kabinetivaikuses t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja meede ja \u00f6eldakse rakendajale, et sina vii n\u00fc\u00fcd ellu, siis saab vesi paremasse seisu. Eesm\u00e4rk on varajane kaasamine ja teadlikkuse t\u00f5us,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Palgatud on valgala koordinaatorid, kes korraldavad koost\u00f6\u00f6kogude tegevusi, mille k\u00e4igus tuuakse kokku erinevad huvigrupid ja rakendajad, et \u00fchiselt l\u00e4bi m\u00f5testada, mis v\u00f5iksid olla veekogumite seisu parandavad meetmed.\u00a0<\/p>\n

“Koost\u00f6\u00f6kogudes v\u00f5ib iga\u00fche spetsiifiline huvi olla erinev, aga ma arvan, et suur pilt on sama. K\u00f5ik tahavad, et j\u00e4rv v\u00f5i j\u00f5gi nende kodukohas s\u00e4iliks, et seal saaks ujuda ja selle vett saaks kasutada. Tuleb tekitada selline \u00fchine platvorm ja arusaam, kuidas seda k\u00f5ige paremini teha v\u00f5iks,” selgitas Sepp.<\/p>\n

Inimesi kaasatakse ka erinevatesse talgut\u00f6\u00f6desse ja loodud on kogukonnavaatluste andmebaas veestik.info, kus saab kogutud infot edastada.\u00a0<\/p>\n

Projekti tulemusel v\u00f5iks paraneda veekaitse juhtimine kogu Eestis. “Projekti tulem v\u00f5iks olla, et koost\u00f6\u00f6 on \u00fcles ehitatud ja me saame keskenduda veekaitsele. Meie seire on targem, andmed laekuvad kiiremini ja paremini. Me suudame seel\u00e4bi pigem ennetada kui tegeleda tagaj\u00e4rgede likvideerimisega ja meie veekogud on elurikkad. K\u00f5ige suurem eesm\u00e4rk on olla veemajanduses paremad ja vastupidavamad ning tagada vee julgeolek,” selgitas Sepp.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Projekt kestab \u00fcheksa aastat ja sellesse on kaasatud 17 partnerit. L\u00e4\u00e4ne-Eesti vesikond on Eesti kolmest suurim ja h\u00f5lmab…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178586,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,74117,21,304,28,29,11647,19,38379,3424,25,25503,23,24,22,20,8380,80024,15513,30,80023],"class_list":{"0":"post-178585","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-harku-jarv","18":"tag-headlines","19":"tag-keskkond","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-life","23":"tag-news","24":"tag-pfas","25":"tag-pollumajandus","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-saasteained","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-veemajandus","33":"tag-veestik","34":"tag-vesi","35":"tag-viimased-uudised","36":"tag-wetest"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116577526570954773","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178585","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178585"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178585\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178586"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178585"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178585"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178585"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}