![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/05\/3581497h608ft24.jpg\"\/)
“Kuni nad surnud ei ole, elavad nad igavesti” Autor\/allikas: Herkko Labi<\/p>\n,,Arvestades meie ajastu \u00fcha materialistlikumat ja pragmaatilisemat suunitlust \u2026 ei oleks tulevikus sugugi kummaline m\u00f5elda \u00fchiskonnast, kus neil, kes elavad vaimse naudingu nimel, poleks enam \u00f5igust n\u00f5uda kohta p\u00e4ikese all. Kirjanik, m\u00f5tleja, unistaja, luuletaja, metaf\u00fc\u00fcsik, vaatleja \u2026 See, kes p\u00fc\u00fcab lahendada m\u00f5istatust […] muutub anakronistlikuks tegelaseks, kelle saatuseks on kaduda maamunalt nagu iht\u00fcosaurusel v\u00f5i mammutil.”1<\/p>\n
Kellel on \u00f5igust kohta p\u00e4ikese all n\u00f5uda? T\u00e4nap\u00e4eval enamjaolt neil, kelle kasulikkus \u00fchiskonnas on m\u00f5\u00f5detav skaalade ja numbrite abil. Need, kelle t\u00f6\u00f6 tulemuslikkus ei ole m\u00f5\u00f5detav, peavad t\u00f5estama oma kasulikkust \u00e4\u00e4rmuslikel viisidel, ronides kasv\u00f5i iseendi nahast v\u00e4lja. Elame ajastul, kus iga hinget\u00f5mme v\u00f5iks ja peaks olema kasu(m)lik ning iga raisatud hetk, mida saaks produktiivsusele panustada, saab vaadelda justkui protestina neoliberalistliku m\u00f5ttelaadi vastu.<\/p>\n
Nagu ka trupp lavastust tutvustavas tekstis on \u00f6elnud, siis on tegemist lihtsa lavastusega. V\u00f5tad enne saali sisenemist tooli, asetad selle sobivasse ruutu, istud toolile ja vaatad. ,,Lava” on kolm suurt akent, vasakpoolse akna laual istub mees. Trupp \u2013 Kairi M\u00e4ndla, Oliver Issak ja Jan Teevet \u2013 asuvad publiku k\u00f5rval, ,,lavale” ilmuvad vaid aplausi ajal. Trupp loeb ette erinevaid teateid, n\u00e4iteks millises linnas on p\u00e4ike t\u00e4naseks loojunud ja millal tramm aknast m\u00f6\u00f6dub. Vahel kantakse ette ka tekstikatkendeid kirjandusklassikast.<\/p>\n
K\u00f5ige enam paneb aga k\u00f5rvu teritama jutt, mis k\u00e4ib mehe kohta, kes istub aknalaual. Tema vanust, nime ega muud ,,olulist” publik teada ei saa. Samuti ei saa me teada, miks ta seal istub, kuid me kuuleme tema pulmadest, keskkooli l\u00f5petamisest, mehe esimesest autost ja ka sellest, et talle v\u00e4ga meeldivad trammid. Ehk k\u00f5igest n\u00e4iliselt ,,ebaolulisest”, mis ei teeni kuidagi olematut narratiivi v\u00f5i ei vasta publiku k\u00fcsimusele, miks me seda meest vaatame. Igavus, mis on kerge selle etenduse jooksul tekkima, moondub frustratsiooniks. Ebavajalikkus, kasutuse tunne paneb nihelema toolis ja tahtma kiiremas korras lahkuda sellest ruumist, et oma ajaga midagi paremat teha.<\/p>\n
“Kuni nad surnud ei ole, elavad nad igavesti” Autor\/allikas: Herkko Labi<\/p>\n
Millegi parema tegemine<\/p>\n
Paraku oleme harjunud t\u00e4nap\u00e4eva\u00fchiskonnas kultuuri pigem tarbima kui kogema. See t\u00e4hendab, et iga ostetud kino-, muuseumi-, kontserdi- v\u00f5i teatripiletiga kaotame k\u00fcll rahalist kapitali, kuid selle arvelt v\u00f5idame sotsiaalset krediiti ja omistame endale tiitli ,,kultuurne inimene”. Selle lootuse ja ehk isegi lubadusega on inimesed tulnud vaatama ka seda lavastust. Kuid selle asemel seisab publik silmitsi argipoeetikast pulbitseva t\u00fckiga, mida on \u00e4\u00e4rmiselt lihtne tembeldada igavaks: olla pahane, et \u00fcldse sellise asja eest raha pidid maksma ja selleks korraks teatrisk\u00e4ik maha kanda.<\/p>\n
Kuid igavus ei ole s\u00fcnon\u00fc\u00fcm m\u00f5ttetusele, kuna lavastus on oma ,,igavuses” hoopiski paeluv. See tungib igasse keharakku kuniks l\u00f5puks leiad end vaadates v\u00f5\u00f5rast meest aknalaual m\u00f5tlemas hoopis enda esimesest koolip\u00e4evast v\u00f5i pinginaabrist. Ja millal viimati \u2013 kui \u00fcldse \u2013 m\u00f5tled nendele teemadele? Millal oli viimane kord, millal sa igavust tundsid: lausa n\u00e4rviajavat t\u00fcdimust, mis pani sind t\u00e4hele panema taeva v\u00e4rve v\u00f5i trammiliiklust? Isiklikult ei m\u00e4leta viimast korda, mil suutsin teadlikult nii kaua istuda \u00fchel kohal ilma, et poleks paaniliselt hakanud otsima kasulikumat tegevust.<\/p>\n
Trupp on loonud ideaalse aegruumi, mis julgustab v\u00f5i lausa sunnib igavust tundma: sellist, mis n\u00f5uab kohalolu. Tegemist on justkui v\u00e4ga pika ja ootamatu juhendatud meditatsiooniga. Trupiliikmete h\u00e4\u00e4led ja Markus Palo loodud helimaastikud loovad teekonna, mida iga\u00fcks l\u00e4bib \u00fcksinda. Sellel retkel ei ole sa Campbelli tuhanden\u00e4oline kangelane, m\u00f5\u00f5k k\u00e4es v\u00f5itlemas l\u00e4bi elu erinevate s\u00fcndmuste, vaid samastud rohkem Ursula le Guini kandekotiga2, mis on kogunud endasse k\u00f5ik argised l\u00f5hnad, tajud, m\u00f5tted, hetked ning n\u00fc\u00fcd on sulle antud tervelt tund ja kaksk\u00fcmmend minutit, et kogutu \u00fcle vaadata.<\/p>\n
Seega kui tekib k\u00fcsimus, miks peaks k\u00e4si t\u00f5usma sellisele lavastusele piletit ostma, siis tasub nendele aspektidele m\u00f5elda. Ja kui sina suudad iseseisvalt peaaegu et poolteist tundi \u00fchel kohal istuda ja p\u00e4ikeseloojangut nautida, siis suurep\u00e4rane! Oled juba astunud sammu meid k\u00f5iki aheldava neoliberalistliku \u00fchiskonnakorralduse vastu. J\u00e4tka samas vaimus.<\/p>\n
Igavuse tundmine, mitte millegi tegemine, on t\u00e4nap\u00e4eval kujunenud vastupanuliikumiseks kiirenevale elutempole. See lavastus on justkui rahumeelne protest, mis taotleb k\u00f5ikidele kohta p\u00e4ikese all. Kui muidu ei kiputa seda enam n\u00f5udma, vaid lepitakse h\u00e4maruses viibimisega, siis Ekspeditsiooni stuudios luuakse \u00fcheks \u00f5htuks koht meile k\u00f5igile: unistajale, m\u00f5tlejale, vaatlejale.<\/p>\n
***<\/p>\n
1 Giorgio de Chirico tsitaat Jenny Odelli raamatust ,,How to do Nothing: Resisting the Attention Economy” (2019, 5)<\/p>\n
2 Ursula le Guini kandekotiteooria k\u00e4sitleb inimese esimese t\u00f6\u00f6riistana mitte relva, vaid anumat. Le Guini essee ,,The Carrier Bag Theory of Fiction” (1988) r\u00f5hub kultuuri arengus s\u00e4ilitamise, mitte vallutamise olulisusele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":",,Arvestades meie ajastu \u00fcha materialistlikumat ja pragmaatilisemat suunitlust \u2026 ei oleks tulevikus sugugi kummaline m\u00f5elda \u00fchiskonnast, kus neil,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178623,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,33205,80034,173,34,36,80033,140],"class_list":["post-178622","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ekspeditsioon","tag-elavad-nad-igavesti","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-kuni-nad-surnud-ei-ole","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116577742927786994","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178622","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178622"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178622\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178623"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178622"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178622"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178622"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}