{"id":178637,"date":"2026-05-15T09:04:11","date_gmt":"2026-05-15T09:04:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178637\/"},"modified":"2026-05-15T09:04:11","modified_gmt":"2026-05-15T09:04:11","slug":"analuus-teadusartiklitesse-joudis-mullu-ule-140-000-tehisaru-libaviite-teaduselu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178637\/","title":{"rendered":"Anal\u00fc\u00fcs: teadusartiklitesse j\u00f5udis mullu \u00fcle 140 000 tehisaru libaviite | Teaduselu"},"content":{"rendered":"

Tehisaru on \u00fcles leidnud ka teadlased, tekitades uue murekoha: teaduskirjandusse ilmub \u00fcha enam v\u00e4ljam\u00f5eldud ehk hallutsineeritud allikaid. USA uurimisr\u00fchm leidis<\/a> neljast suurest teadusandmebaasist ainu\u00fcksi 2025. aastast pea 147 000 sellist viidet. Leidude paikapidavust pole hinnanud veel teised teadlased.<\/p>\n

Viited on teaduse vundament, millele toetudes teadlased oma v\u00e4iteid t\u00f5estavad. Erinevalt paljudest teistest tekstiliikidest on teaduslik viide kas p\u00e4riselt olemas v\u00f5i mitte. Seet\u00f5ttu sobib teaduskirjandus uue uuringu autorite hinnangul suurep\u00e4raselt tehisaru hallutsinatsioonide leviku uurimiseks.<\/p>\n

Selleks anal\u00fc\u00fcsisid nad 111 miljonit viidet aastatel 2020\u20132025 ilmunud 2,5 miljonis teadusartiklis. T\u00f6\u00f6r\u00fchm kogus alusandmeid neljast suurest teadusartiklite andmebaasist: arXiv, bioRxiv, SSRN ja PubMed Central. Seal esitatud viiteid v\u00f5rdlesid teadlased suurte akadeemiliste otsingumootorite andmetega. Vigaste viidete osakaal p\u00fcsis pikalt samasugusena.<\/p>\n

Alates 2024. aasta keskpaigast hakkas aga v\u00e4ljam\u00f5eldud allikate osakaal j\u00e4rsult kasvama. Kasv langes kokku ajaga, mil tehisarumudelitest said teadust\u00f6\u00f6s igap\u00e4evased abilised. Uurijad leidsid keelemudelite populaarsuse ja valeviidete arvu vahel tugeva seose. Nad osutavad, et teaduskirjandus on piltlikult \u00f6eldes v\u00e4\u00e4rviidetega saastunud. Samuti on uute keelemudelitega teadustekste luua lihtsam kui varem.<\/p>\n

Juhtub ka parimates ajakirjades<\/p>\n

T\u00f6\u00f6r\u00fchm oletas algselt, et libaviited p\u00e4rinevad valdavalt v\u00e4ikesest hulgast t\u00e4ielikult tehisaru kirjutatud artiklitest. Anal\u00fc\u00fcs aga n\u00e4itas, et tegelikult sisaldavad m\u00f5nda \u00fcksikut hallutsineeritud viidet v\u00e4ga paljud teadust\u00f6\u00f6d. Suur osa autoreid v\u00f5tab tehisaru soovitusi kriitikavabalt \u00fcle ega kontrolli genereeritud teksti v\u00e4idetavaid allikaid \u00fcle.<\/p>\n

Eriti palju esineb hallutsinatsioone arvuti- ja sotsiaalteadustes. Just neis valdkondades hakati kirjat\u00f6\u00f6de juures tehisaru kasutama juba varakult k\u00f5ige laialdasemalt. T\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul peegeldub t\u00f6\u00f6riistade varajane omaksv\u00f5tt ka vigade kiires kasvus.<\/p>\n

\u00dchtlasi selgus, et valeviited suudavad l\u00e4bi murda praegustest teaduse kvaliteedikontrolli mehhanismidest. N\u00e4iteks l\u00fckkavad maailma suurima ja m\u00f5jukaima teadusartiklite hoidla arXivi moderaatorid k\u00fcll tagasi suurema osa vigaste viidetega t\u00f6\u00f6dest, kuid 78,8 protsenti olematutest viidetest p\u00e4\u00e4seb ikkagi platvormile. Esitatud tekstide hulk kasvab pidevalt ja moderaatorid ei j\u00f5ua enamikku vigu tuvastada.<\/p>\n

Olukorda ei paranda kuigi palju isegi artiklite p\u00f5hjalikum j\u00e4relkontroll. T\u00f6\u00f6r\u00fchm j\u00e4lgis, mis saab avaldamist ootavate bioloogiateadustele keskenduvasse teadust\u00f6\u00f6de keskkonda bioRxiv laaditud vigaste viidetega artiklitest. Selgus, et algsetest vigadest j\u00f5udis koos artikliga ametlikult avaldatuna teadusajakirjadesse 85,3 protsenti. Uurijate s\u00f5nul ei piisa probleemi lahendamiseks praegustest toimetamispraktikatest.<\/p>\n

Tehisaru vigade eest pole l\u00f5puni kaitstud isegi m\u00f5jukamad teadusaajakirjad \u2013 libaviiteid leidub mingil m\u00e4\u00e4ral igasuguse kvaliteediga v\u00e4ljaannetes. Erand on vaid ajakirjade absoluutne koorekiht, kus vigade hulk p\u00fcsib m\u00e4rgatavalt v\u00e4iksem. Keskp\u00e4raste v\u00e4ljaannete usaldusv\u00e4\u00e4rsus v\u00e4heneb aga kiiresti.<\/p>\n

Enamasti levitavad taolisi vigu nooremad ja v\u00e4hemkogenud teadlased, kellel puudub oma valdkonna kirjandusest p\u00f5hjalik \u00fclevaade. Samal ajal muudavad suured keelemudelid artiklite kirjutamise varasemast m\u00e4rksa lihtsamaks. Nii toodavadki v\u00e4ikestes uurimisr\u00fchmades t\u00f6\u00f6tavad noorteadlased tehisaru toel kiiresti suures mahus tekste.<\/p>\n

Lisaks tekitavad tehisaru hallutsinatsioonid teadusmaailmas eba\u00f5iglust. V\u00e4ljam\u00f5eldud viited pole alati anon\u00fc\u00fcmsed, vaid tehisaru poogib neile sageli k\u00fclge p\u00e4ris teadlaste nimed. Seejuures omistab tehisaru uusi v\u00e4ljam\u00f5eldud saavutusi enamasti neile uurijatele, kes on juba tuntud ja palju avaldanud. Samuti soosivad keelemudelid meessoost autoreid. Nii v\u00f5imendavad tehisaru vead t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul juba olemasolevat ebav\u00f5rdsust teadusliku tunnustuse jagamisel.<\/p>\n

Ainult j\u00e4\u00e4m\u00e4e tipp<\/p>\n

V\u00e4rske uuringu meetod v\u00f5imaldas p\u00fc\u00fcda vaid k\u00f5ige kergemini m\u00e4rgatavaid vigu. Autorid otsisid \u00fcksnes viiteid, mille pealkirjad olid t\u00e4ielikult v\u00e4lja m\u00f5eldud. Seet\u00f5ttu n\u00e4itavad tulemused mure koguulatust arvestades pigem j\u00e4\u00e4m\u00e4e tippu. Palju keerulisem on tuvastada olukordi, kus tehisaru soovitab p\u00e4riselt olemas olevat artiklit, aga m\u00f5tleb andmeid v\u00e4lja.<\/p>\n

Andmebaasidesse kuhjuv valeinfo ohustab t\u00f6\u00f6r\u00fchma s\u00f5nul teaduse tulevikku. V\u00e4ljam\u00f5eldud allikad j\u00f5uavad akadeemilistesse otsingumootoritesse nagu Google Scholar. Teadlased ja uued automatiseeritud t\u00f6\u00f6riistad kasutavad neid andmebaase omakorda t\u00f5ese algmaterjalina. Alles arendatavad keelemudelid \u00f5pivad avalike andmebaaside p\u00f5hjal: nii peavad tuleviku mudelid praeguseid hallutsinatsioone juba p\u00e4ris teadustulemusteks ja -t\u00f6\u00f6deks, hoiatab t\u00f6\u00f6r\u00fchm.<\/p>\n

Olukorra parandamiseks peavad teadusasutused uurijate s\u00f5nul kasutusele v\u00f5tma uusi automatiseeritud kontrollt\u00f6\u00f6riistu. Teadusvaldkonna korrastatud andmebaasid v\u00f5imaldavad sellist tehnoloogiat edukalt kasutada. Valitsusasutustes ja meditsiinis sarnane range viitamiss\u00fcsteem aga puudub.\u00a0<\/p>\n

Uuringu esmaversioon on leitav v\u00f5rguvaramust arXiv<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tehisaru on \u00fcles leidnud ka teadlased, tekitades uue murekoha: teaduskirjandusse ilmub \u00fcha enam v\u00e4ljam\u00f5eldud ehk hallutsineeritud allikaid. USA…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178638,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[375,131,130,37,33,35,34,36,80037,80039,80041,6669,80038,6673,814,373,6544,80040],"class_list":["post-178637","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ai","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-hallutsinatsioon","tag-hallutsineerimine","tag-libaviited","tag-noorteadlased","tag-publikatsioonid","tag-teadusartiklid","tag-tehisaru","tag-tehisintellekt","tag-ti","tag-valeviited"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116577793917240326","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178637","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178637"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178637\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178638"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178637"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178637"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178637"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}