M\u00f5tteviisi illustreerib Ventseli kogemus Verhojanski m\u00e4gedes. Seal pidasid hobusekasvatajad aedikus hundikutsikaid. Seda ikka selleks, et loomad suuremaks kasvatada, maha l\u00fc\u00fca ja riigilt hundi tapmise eest preemiat saada. \u00dche kiskja eest makstav tasu oli piirkonnas sama suur kui terve kuupalk.<\/p>\n
“See ongi n\u00e4ide, kuidas loodusrahvastel on oma ratsionaalne moment alati sees,” nentis Tartu \u00dclikooli Skytte instituudi k\u00fclalisteadur Aimar Ventsel.<\/p>\n
Ventseli s\u00f5nul k\u00e4ituvad sama kalkuleerivalt mitmedki teised loodusrahvad. N\u00e4iteks toitus \u00fcks Ameerika Kaljum\u00e4estiku indiaanih\u00f5im suure osa aastast rohutirtsudest. Selleks kaevasid indiaanlased kraavid, panid rohumaad p\u00f5lema ning suunasid putukad kraavidesse, kus nad elusalt r\u00f6stusid. Raske m\u00e4gijahi asemel valis h\u00f5im lihtsalt t\u00f5husama viisi k\u00f5htu t\u00e4ita.<\/p>\n
Ventseli hinnangul eelistavad l\u00e4\u00e4ne inimesed p\u00f5lisrahvastest m\u00f5eldes s\u00e4\u00e4rastest praktilistest valikutest enamasti m\u00f6\u00f6da vaadata. Linnainimestele meeldib uskuda, et p\u00f5hjarahvad k\u00fctivad ainult nii palju, kui neil \u00f5htus\u00f6\u00f6giks vaja l\u00e4heb. Tegelikkuses k\u00fctivad nad selleks, et osta uusi nutitelefone, mootorsaage ja muud tarbekaupa.<\/p>\n
Kui tegelikkus harjumusp\u00e4rase romantilise ettekujutusega p\u00f5lisrahvastest kokku ei sobi, otsivad l\u00e4\u00e4ne inimesed tihti seletust omaenda kultuuri m\u00f5just. N\u00e4iteks v\u00e4idetakse, et p\u00f5liskultuur olla h\u00e4vitatud ja mingi m\u00fcstiline algne eluviis seet\u00f5ttu kadunud. Vahel p\u00fc\u00fcavad vaatlejad ebamugavaid fakte ka lihtsalt \u00fcmber t\u00f5lgendada. N\u00e4iteks sattus Ventsel 1990. aastate alguses hantide juurde, kus n\u00e4gi pealt hasartk\u00fcttimist. Hiljem seletas \u00fcks etnoloog seda romantiseerivalt v\u00e4itega, et hantidel on eraldi kala- ja lihap\u00e4evad ning k\u00fclalised sattusid juhuslikult just lihap\u00e4evale.\u00a0<\/p>\n
Ventseli s\u00f5nul tegutsevad Venemaal praegu p\u00f5hjapoolkera ainsad elukutselised k\u00fctid. Just seet\u00f5ttu maalivadki paljud P\u00f5hja-Ameerika loodusfilmid tema hinnangul Arktika elust petliku pildi. “K\u00f5ik dokfilmid, n\u00e4iteks “Yukon Men”, on \u00fcldistuste tegemiseks lihtsalt fake, sest USA-s ja Kanadas elukutselisi k\u00fctte sisuliselt pole,” selgitas ta.<\/p>\n
Looduse austamine ei v\u00e4lista k\u00fcttimist<\/p>\n
Ventseli s\u00f5nul ei v\u00e4lista loomade k\u00fcttimine p\u00f5hjarahvaste austust looduse vastu. Arktika karmides oludes napib taimset toitu ning inimeste toidulaual ongi ajalooliselt olnud kalad, h\u00fclged, vaalad, p\u00f5hjap\u00f5drad ja linnud. Samas hoiavad paljud rahvad elus rituaale, n\u00e4iteks karupeiesid, mis v\u00e4ljendavad austavat suhet loomade ja \u00fcmbritseva keskkonnaga.<\/p>\n
Ventsel t\u00f5mbab paralleeli Eesti jahimeestega: ka nemad toidavad talvel metsloomi, kuid k\u00fctivad neid muul ajal. Sellises suhtes pole loodus pelgalt p\u00fcha objekt, vaid osa igap\u00e4evasest elukorraldusest, kus hoolitsus ja jaht k\u00e4ivad k\u00e4sik\u00e4es. “Mina ei leia, et seal mingi konflikt oleks. See konflikt on v\u00f5ib-olla t\u00e4nap\u00e4eval meie, linnainimese peas,” m\u00e4rkis ta.\u00a0<\/p>\n
Kaubavahetus oli osa Arktika elust ammu enne t\u00e4nap\u00e4evast kapitalismi. Piirkonna rahvad kauplesid omavahel ka sajandeid tagasi. Jakuudid tegid Hiinaga \u00e4ri juba v\u00e4hemalt 12. sajandil, t\u00fckk aega enne venelaste saabumist. Kui aga venelased kohale j\u00f5udsid ja n\u00f5udlus karusnahkade j\u00e4rele Euroopas kasvas, kujunes piirkonna majandus p\u00f5hjalikult \u00fcmber. Kvaliteetsest nahast sai Vene tsaaririigi jaoks rahvusvahelisel turul oluline maksevahend.<\/p>\n
Turg muudab ka Arktika majandust<\/p>\n
Ka t\u00e4nap\u00e4eval kujundab kohalikku elukorraldust suuresti turu n\u00f5udlus. Ventseli s\u00f5nul muutusid Venemaal \u00fchel hetkel menukaks suured, rasvased ja maitsvad Arktika j\u00f5ekalad. Selle tulemusel vahetasid paljud k\u00fctid senise tegevusala v\u00e4lja, sest kalap\u00fc\u00fck t\u00f5i paremini sisse kui jaht v\u00f5i p\u00f5hjap\u00f5drakasvatus.<\/p>\n
Kui Ventsel 2000. aasta paiku p\u00f5hjas k\u00e4is, t\u00f5i ta sealt Jakutskisse kaasa pool seljakotti kala, kus seda veel ei m\u00fc\u00fcdud. K\u00fcmme aastat hiljem oli sama kala saada juba s\u00f5na otseses m\u00f5ttes iga nurga peal: “kalad seisid m\u00fc\u00fcgikohtades seina najal nagu puuhalud”.<\/p>\n
Uus tuluallikas muutis ka k\u00fclade sotsiaalset korraldust. Kui varem olid mehed jahihooajal k\u00fclast eemal ja elatasid peresid k\u00fcttide v\u00f5i p\u00f5hjap\u00f5drakasvatajatena, siis hiljem p\u00f6\u00f6rdus olukord justkui peapeale. Naistest said tihti peamised leivateenijad ja mehed p\u00fcsisid rohkem k\u00fclas. Kalap\u00fc\u00fcgi puhul nihutas piire isegi mobiililevi \u2013 k\u00f5ige aktiivsemad p\u00fc\u00fcgialad kujunesid v\u00e4lja seal, kus parajasti telefoniga \u00fchendust sai.<\/p>\n
Ventsel r\u00f5hutas, et \u00fchtset Arktika eluviisi pole olemas. Piirkonniti erinevad nii liikumisviisid kui ka t\u00f6\u00f6v\u00f5tted. \u00dched kasutavad koerarakendeid, teised ratsutavad p\u00f5hjap\u00f5trade seljas ja kolmandad s\u00f5idavad nartaga. See n\u00e4itab, et Arktikat ei saa k\u00e4sitleda \u00fche tervikliku ja muutumatu maailmana. Kohalik eluviis kujuneb alati konkreetse maastiku, loomade, liikumisv\u00f5imaluste ja ajalooliste oskuste koosm\u00f5jul.<\/p>\n
Tundrat ei saa l\u00f5putult t\u00fchjaks k\u00fcttida<\/p>\n
Kuigi kommertsk\u00fcttimine kuulub argielu juurde, ei lasta tundrat p\u00e4ris t\u00fchjaks k\u00fcttida. Piire seavad nii riiklik j\u00e4relevalve ja kvoodid kui ka kogukondade endi reeglid. Jahindusinspektorite t\u00f6\u00f6 on GPS-ide ja satelliittelefonide abil muutunud t\u00f5husamaks. Samuti austavad kohalikud siiani suguharude jahiterritooriume \u2013 v\u00f5\u00f5ral maal ei tohi loata kalastada ega k\u00fcttida.<\/p>\n
Olulised piirid seab ka loodus ise. P\u00f5hjap\u00f5tru k\u00fctitakse peamiselt r\u00e4nde ajal, kui loomad liiguvad suveks p\u00f5hja poole ja talveks tagasi taigassse. Samamoodi s\u00f5ltub r\u00e4ndest kalap\u00fc\u00fck \u2013 p\u00f5hihooaeg on siis, kui kalad tulevad merest j\u00f5kke kudema v\u00f5i naasevad merre.<\/p>\n
K\u00fcttimine on Ventseli s\u00f5nul riskantne ega paku igap\u00e4evast kindlustunnet. Metsikud p\u00f5hjap\u00f5drad muudavad iga m\u00f5nek\u00fcmne aasta j\u00e4rel oma r\u00e4ndeteid. Kui k\u00fctt j\u00e4\u00e4b lootma ainult vanale teadmisele ja loomad enam samast kohast l\u00e4bi ei liigu, ootavad teda karmid tagaj\u00e4rjed. “Kui oled harjunud \u00fches kohas k\u00fcttima ja neid ei tule, sured sa vanadele aegadele lootes lihtsalt n\u00e4lga,” nentis Ventsel.<\/p>\n
Kavalpead proovivad ametlikest piirangutest siiski m\u00f6\u00f6da nihverdada. Sahhalinil n\u00e4gi Ventsel, kuidas venelased kasutasid \u00e4ra nivhidele antud suuremaid p\u00fc\u00fcgikvoote. Kui kohalik venelane tahtis rohkem kala p\u00fc\u00fcda, v\u00f5ttis ta kaasa nivhist s\u00f5bra. Inspektorile \u00f6eldi, et kala p\u00fc\u00fctakse p\u00f5lisrahva kvoodi alusel. Saak viidi turule ja ring algas otsast peale.<\/p>\n
Kliimamuutus muudab maastikku ja loomade liikumist<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5jutab Arktika rahvaste elu \u00fcha enam kliimamuutus. Igikeltsa sulades vabaneb maapinnast metaan ja tekivad suured sissevaringud. Soojem ilm muudab ka loomade liikumist. Rajad kasvavad kiiremini kinni ja piirkonda tr\u00fcgivad uued liigid.<\/p>\n
Arktika noorte valikuid m\u00f5jutab samas sotsiaalne keskkond. Linn pakub k\u00fcll kooli ja palgat\u00f6\u00f6d, kuid paljude jaoks ei suuda see asendada koduk\u00fcla kogukonda. Ventsel meenutas noori, kes p\u00f5lgasid veel 2001. aastal enesekindlalt p\u00f5hjap\u00f5drakasvataja elu \u00e4ra. Kui ta 2022. aastal nendega uuesti \u00fchendust sai, olid samad mehed tundras tagasi ja karjatasid just p\u00f5hjap\u00f5tru.<\/p>\n
Tagasip\u00f6\u00f6rdumise \u00fcks p\u00f5hjus on k\u00fclarahva tihe suhtlus. Arktika k\u00fclas on t\u00e4iesti tavap\u00e4rane minna hommikul naabri koju teed jooma ning seej\u00e4rel j\u00e4rgmise ja siis juba kolmanda juurde p\u00f5igata. Linnas sellist v\u00f5rgustikku pole ning noored tunnevad end \u00fcksikuna.\u00a0<\/p>\n
Detailne teadmine aitab ellu j\u00e4\u00e4da<\/p>\n
Ventseli hinnangul oleks l\u00e4\u00e4ne \u00fchiskonnal p\u00f5lisrahvastelt k\u00f5ige rohkem \u00f5ppida just \u00fcmbritseva keskkonna tundmist. Kohalikud tunnevad maastikku ning loomade, lindude ja kalade k\u00e4itumist l\u00e4\u00e4ne inimesele hoomamatu detailsusega.<\/p>\n
Need teadmised talletuvad omakorda kohanimedes. Tundra kubiseb paikadest, mille nimed viitavad loomadele, lindudele v\u00f5i m\u00f6\u00f6dunud s\u00fcndmustele. L\u00f5putul valgel maastikul suudavad kohalikud eksimatult meenutada paiku, kus nad aastaid tagasi k\u00e4isid, ja m\u00e4rkavad suurest karjast ka \u00fcheainsa looma puudumist.<\/p>\n
“Kui meid kuskile tundrasse lahti lasta, sureksime me seal \u00fcsna ruttu \u00e4ra, aga nemad j\u00e4\u00e4vad ellu. Nende eluviisis v\u00e4ljendubki see, kuidas j\u00e4\u00e4da ellu siis, kui l\u00e4hed tsivilisatsioonist eemale,” m\u00e4rkis uurija.\u00a0<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes joonistub Aimar Ventseli kirjeldustest v\u00e4lja maailm, mis on korraga traditsiooniline ja v\u00e4ga praktiline. Arktika p\u00f5lisrahvaste elu ei allu lihtsakoelisele vastandusele, mis seab \u00fchele poole looduse harmoonia ja teisele turumajanduse. Omavahel p\u00f5imuvad rituaalid ja nutitelefonid, p\u00f5drakarjad ja mobiililevi, p\u00e4rimuslikud teadmised ja igap\u00e4evane majanduslik arvestus, muutes eluviisi keerulisemaks, kui l\u00e4\u00e4ne romantiline kujutlus n\u00e4ha lubab.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f5tteviisi illustreerib Ventseli kogemus Verhojanski m\u00e4gedes. Seal pidasid hobusekasvatajad aedikus hundikutsikaid. Seda ikka selleks, et loomad suuremaks kasvatada,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178684,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[15319,5803,26,27,37,33,35,34,36,21086,31,32,80050,21,6558,5480,28,29,95,19,80048,7488,80047,25,20930,2424,23,24,35734,22,80049,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-178683","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-aimar-ventsel","9":"tag-arktika","10":"tag-breaking-news","11":"tag-breakingnews","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-etnoloogia","18":"tag-featured-news","19":"tag-featurednews","20":"tag-hasartkuttimine","21":"tag-headlines","22":"tag-kalad","23":"tag-kuttimine","24":"tag-latest-news","25":"tag-latestnews","26":"tag-maailm","27":"tag-news","28":"tag-orientalism","29":"tag-polisrahvad","30":"tag-polisrahvas","31":"tag-populaarseimad-lood","32":"tag-salakuttimine","33":"tag-tartu-ulikool","34":"tag-top-stories","35":"tag-topstories","36":"tag-tsivilisatsioon","37":"tag-uldised-uudised","38":"tag-ulekuttimine","39":"tag-uudised","40":"tag-viimased-uudised","41":"tag-world","42":"tag-world-news","43":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178683","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178683"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178683\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178684"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178683"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178683"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178683"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}