{"id":178721,"date":"2026-05-15T10:32:11","date_gmt":"2026-05-15T10:32:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178721\/"},"modified":"2026-05-15T10:32:11","modified_gmt":"2026-05-15T10:32:11","slug":"5-2026-karsten-staehr-olegs-tkacevs-ann-merit-toiger-eelarvesokid-ja-riigivola-dunaamika-euroopa-liidus-uued-toendid-prognoosivigadel-pohineva-identifitseerimise-abil-publikatsioonid","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178721\/","title":{"rendered":"5\/2026 Karsten Staehr, Olegs Tkacevs, Ann Merit Toiger. Eelarve\u0161okid ja riigiv\u00f5la d\u00fcnaamika Euroopa Liidus. Uued t\u00f5endid prognoosivigadel p\u00f5hineva identifitseerimise abil | Publikatsioonid"},"content":{"rendered":"<p>Paljud Euroopa Liidu riigid on tugeva eelarvesurve all. Mitmes riigis on eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k suur ning valitsemissektori v\u00f5lg on j\u00f5udnud tasemeni, kus v\u00f5la teenindamine on keeruline ja poliitikakujundamine on raskendatud. Need eelarvepinged olid eriti ilmsed \u00fclemaailmse finantskriisi ja sellele j\u00e4rgnenud v\u00f5lakriisi ajal, kuid on p\u00fcsinud ka p\u00e4rast seda. Suurenenud n\u00f5udlus riigikaitse tugevdamise, rohep\u00f6\u00f6rde rahastamise ja vananeva elanikkonna toetamiseks tehtavate kulutuste j\u00e4rele t\u00e4hendab, et k\u00f5rge v\u00f5i kasvava riigiv\u00f5la tasemega seotud v\u00e4ljakutsed on ELi riikide fiskaalpoliitika kujundamisel endiselt kesksel kohal.<\/p>\n<p>Euroopa Liidu eelarvepoliitika raamistik, sealhulgas stabiilsuse ja kasvu pakt, seab piirangud valitsemissektori eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gile ja riigiv\u00f5lale. 2024. aastal j\u00f5ustunud uuendatud raamistik p\u00f6\u00f6rab erilist t\u00e4helepanu avaliku sektori v\u00f5la j\u00e4tkusuutlikkusele ning n\u00f5uab k\u00f5igilt ELi riikidelt v\u00f5lataseme prognooside koostamist, sealhulgas prognooside, mis n\u00e4itavad, kuidas erinevad poliitikameetmed v\u00f5lataset m\u00f5jutavad.<\/p>\n<p>Avaliku sektori v\u00f5la ja kulutuste kasv Euroopa Liidus t\u00f5statab k\u00fcsimuse, kuidas eelarvepoliitika m\u00f5jutab v\u00f5lataset. K\u00e4esoleva artikli eesm\u00e4rk on kvantifitseerida erinevate fiskaal\u0161okkide, sealhulgas esmase eelarvepositsiooni, valitsuse tulude ja kulude \u0161okkide m\u00f5ju valitsemissektori v\u00f5la d\u00fcnaamikale ning peamistele eelarve- ja makromajanduslikele muutujatele. Anal\u00fc\u00fcs viiakse l\u00e4bi ELi riikide paneelandmete p\u00f5hjal ning h\u00f5lmab aastaid 2001 kuni 2024. Anal\u00fc\u00fcsis tuginetakse lokaalsete projektsioonide (LP) meetodile, et modelleerida vaadeldavate n\u00e4itajate impulssreaktsioone. Fiskaalpoliitilised \u0161okid on tuletatud Euroopa Komisjoni prognoosivigadest ehk erinevustest prognoositud ja tegelike eelarven\u00e4itajate vahel. Prognoosivead on ortogonaliseeritud \u2014 see on uudne l\u00e4henemine, mille eesm\u00e4rk on eemaldada makromajanduslike prognoosivigade m\u00f5ju fiskaalprognooside vigadelt ning seel\u00e4bi v\u00e4hendada p\u00f6\u00f6rdp\u00f5hjuslikkuse riski.<\/p>\n<p>Empiirilise anal\u00fc\u00fcsi tulemused n\u00e4itavad, et positiivsed esmase eelarvepositsiooni \u0161okid (kasinusmeetmed) alandavad reaalset SKPd ja SKP deflaatorit, samas kui m\u00f5ju pikaajalisele intressim\u00e4\u00e4rale on tagasihoidlik. Esmase eelarvepositsiooni paranemine j\u00e4\u00e4b tagasihoidlikuks ning v\u00f5la ja SKP suhte langus on alguses aeglane, kuid tugevneb seej\u00e4rel j\u00e4rk-j\u00e4rgult.<\/p>\n<p>Tulude ja kulude poole meetmete m\u00f5jud on erinevad. Positiivsete tulude \u0161okkide m\u00f5ju v\u00f5latasemele on v\u00e4ike ja statistiliselt ebaoluline, kuna esmase eelarvepositsiooni paranemine j\u00e4\u00e4b tagasihoidlikuks ning makromajanduslik olukord halveneb. Esmaste kulu\u0161okkide m\u00f5ju riigiv\u00f5lale on seevastu suhteliselt kiire ja statistiliselt oluline. Selle p\u00f5hjuseks on erinevad fiskaalreaktsioonid: suurematele tuludele j\u00e4rgnevad suuremad valitsuse kulutused, samas kui kuluk\u00e4rped ei too kaasa maksude alandamist.<\/p>\n<p>K\u00e4esoleva artikli tulemused pakuvad olulisi \u00f5ppetunde ELi riikide poliitikakujundajatele, kes soovivad diskretsiooniliste fiskaalpoliitika meetmetega v\u00e4hendada avaliku sektori v\u00f5lataset. Esiteks selgub, et laiap\u00f5hjalised kasinusmeetmed v\u00f5ivad v\u00f5la ja SKP suhet edukalt v\u00e4hendada, kuid m\u00f5ju eelarvepositsioonile ja v\u00f5lakoormusele ei ole \u00fcldjuhul v\u00e4ga suur ning avaldub k\u00f5ige selgemalt pikemas perspektiivis \u2014 see n\u00f5uab kannatlikkust. Teiseks ilmneb, et diskretsioonilistel kuluk\u00e4rbetel on keskmiselt olnud tugevam m\u00f5ju esmasele eelarvepositsioonile ja v\u00f5latasemele kui tulude suurendamisel. See tuleneb sellest, et meetmed kutsuvad esile erinevaid eelarvepoliitilisi reaktsioone. Seega v\u00f5ivad tulup\u00f5hised kasinusmeetmed olla edukamad, kui neid t\u00e4iendatakse meetmetega, millega ohjatakse avaliku sektori kulude kasvu.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Paljud Euroopa Liidu riigid on tugeva eelarvesurve all. Mitmes riigis on eelarvepuuduj\u00e4\u00e4k suur ning valitsemissektori v\u00f5lg on j\u00f5udnud&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":3775,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[12138,12467,131,130,37,33,35,34,36,12469,12140,12468,12139,3359],"class_list":{"0":"post-178721","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-id290","9":"tag-id565","10":"tag-ari","11":"tag-business","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-namekarsten-staehr","18":"tag-nameuuringud","19":"tag-titlekarsten-staehr","20":"tag-titleuuringud","21":"tag-typetaxonomy_term"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116578139996845678","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178721","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178721"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178721\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3775"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178721"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178721"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178721"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}