Haiglaravi j\u00e4rjekorrad on aegade pikimad. T\u00f6\u00f6tajaid ei jagu ja olemasolevad p\u00f5levad l\u00e4bi. Eelarved on miinuses. EMO-d on \u00fclekoormatud. Arstid streigivad. Rahva rahulolu tervishoius\u00fcsteemiga kukub kivina. Alates koroonapandeemiast toimub see k\u00f5ikjal rikastes OECD riikides s\u00f5ltumata s\u00fcsteemi korraldusest, tervishoiule kulutatavast rahast v\u00f5i perearstide rollist.<\/p>\n
Seega on v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et lihtsalt s\u00fcsteemi mingi komponendi eelisrahastamine v\u00f5i veel t\u00e4psemad ettekirjutused, mida tohib ja mida mitte tervisekassa raha eest teha, ei too j\u00e4tkusuutlikku lahendust ka Eestis. Niisamuti on suur oht pettuda k\u00f5igi muude ideede puhul \u2013 n\u00e4iteks rohkem raha meditsiinile tervikuna v\u00f5i arstide palkadeks, tehisarusse v\u00f5i erameditsiini \u2013, kui neid ellu viia eraldiseisvana ning kogu s\u00fcsteemi loomuomast k\u00e4itumisloogikat eirates. Samal ajal v\u00f5ib soovi korral leida iga mainitud m\u00f5tte kohta t\u00f5enduse nende kasulikkusest.<\/p>\n
Kindlasti on rahval \u00f5igus teada ja aru saada, kuidas ning millistest prioriteetidest nende maksuraha kulutamisel l\u00e4htutakse, aga tegevus pealkirjaga “kuhu tervishoiuraha kaob?” meenutab praegu spungi otsinguid. Ent kui juba otsida, tuleks seda teha pipiliku meelekindlusega, sest Pipi vastus Annika k\u00fcsimusele, kas ta ikka teab, milline see spunk v\u00e4lja n\u00e4eb, oli tegelikult asjalik.<\/p>\n
“Ma tunnen ta \u00e4ra, kui ma teda n\u00e4en,” ongi tunnustatud ja t\u00f5endusp\u00f5hine meetod nurjatute probleemide (ingl k wicked problems) lahendamiseks. See k\u00e4ib probleemide kohta, mille puhul saab isegi \u00f5iged k\u00fcsimused l\u00f5plikult s\u00f5nastada alles sobiva tulemuseni j\u00f5udmisel, kuna omavahel p\u00f5imunud ja sageli vastandlikke asjaolusid on liiga palju. Nagu tervishoius.<\/p>\n
T\u00f5si, meetodi \u00f5nnestumise kohustuslik eeldus on arusaamine, milliste omadustega otsitu, n\u00e4iteks spunk, peaks olema, ning valmisolek sellest l\u00e4htuvalt tegutseda. Sest nurjatu probleemi lahendamise tulemus saab olla \u00fcksnes meeldiv ehk hea v\u00f5i mittemeeldiv ehk halb, aga mitte kunagi \u00f5ige ega vale.<\/p>\n
“\u00d5ige” tulemus eeldab \u00fchte ja objektiivset valemit. Tervishoius\u00fcsteemi puhul ei aita isegi integraalarvutus, selleks on lihtsalt huvid liiga erinevad. \u00dcks tahab saada rohkem raha, teine v\u00e4hem maksta ja kolmas k\u00f5igile meele j\u00e4rele olla. Tegelikult on p\u00f5rkuvaid huvisid veelgi rohkem. Seega pole v\u00f5imalik niisugust v\u00f5rrandit \u00f5igesti lahendada, kuna iga\u00fcks kasutab arvutamiseks talle sobivaid l\u00e4hteandmeid.<\/p>\n
Seevastu on suurem lootus kokku leppida “heas” ehk “enamusele meele j\u00e4rele” tulemuses. N\u00e4iteks selles, mis on inimese enda ja mis \u00fchiskonna teiste liikmete ehk riigi, t\u00f6\u00f6andja v\u00f5i kogukonna roll iga inimese parima v\u00f5imaliku terviseseisundi saavutamisel, kui senine olukord enam ei toimi. Kokku leppimiseks on lisaks visioonile vaja ka piisavat tahet ja usku, et kokku lepitu suudetakse ellu viia. Nii oli see 20 aastat tagasi, kui viimased tervishoiureformid Eestis \u00e4ra tehti. Nurjatu probleemi “lahendamine” ongi tulemuse suunas liikumise protsess, milles piisav hulk erinevate huvidega asjaosalisi sama tuleviku nimel \u00fchiselt pingutavad.<\/p>\n
“Isegi sellest pole abi, kui valida “kolm v\u00f5rdlusriiki” ja siis otsustada, mis on \u00f5ige arstide vajadus.”<\/p>\n
\u00d5iged k\u00fcsimused koos praktiliste vastustega s\u00fcnnivad t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus, kuna sama hulk arste suudab kohtuda 200 patsiendiga k\u00fcmneks minutiks v\u00f5i siis hoopis saja patsiendiga kaks korda k\u00fcmneks minutiks v\u00f5i \u00fche korra 20 minutiks. Ilma “hea s\u00fcsteemi” kokkuleppeta pole v\u00f5imalik otsustada, mitu arsti on “\u00f5ige” vastus. Isegi sellest pole abi, kui valida “kolm v\u00f5rdlusriiki” ja siis otsustada, mis on \u00f5ige arstide vajadus.<\/p>\n
N\u00e4iteks Prantsusmaa ja Rootsi kulutavad tervishoiule \u00fchepalju raha, kuid esimeses on 15 protsenti v\u00e4hem arste ja 20 protsenti v\u00e4hem \u00f5desid sama hulga elanike kohta. Keskmine eeldatav eluiga on sisuliselt sama, aga \u00fcks on rajatud tugevale esmatasandile ja teises lubatakse ka kiiret ligip\u00e4\u00e4su eriarstiabile. \u00dches on levinud erakindlustus ja teises maksab patsient ravi saamisel omast taskust 40 protsenti rohkem. Raviga v\u00e4lditav suremus on v\u00f5rdne.<\/p>\n
Mulle tundub, et Eesti peab igal juhul leidma oma tee. Proovides seda leida niiv\u00f5rd erinevate tervishoius\u00fcsteemide statistilise keskmise arvutamise teel on sobilik riskide kaardistamiseks, aga mitte parima eesm\u00e4rgi arvutamiseks.<\/p>\n
Tulemuslik tervishoiupoliitika s\u00fcnnib \u00fcksnes siis, kui keegi suudab s\u00f5nastada soovitud hea tulemuse, veenab parasjagu suure hulga asjaosalisi selle headuses ning pakub v\u00e4lja usutava strateegia selle elluviimiseks. Omal ajal nimetati neid riigimeesteks, n\u00fc\u00fcdseks on naised t\u00f5estanud, et sugu pole seejuures t\u00e4htis. Igal juhul on spungiotsing poliitikute t\u00f6\u00f6. Ei m\u00f5tle seda v\u00e4lja ka tublimad ametnikud, isegi mitte 50 000 euro eest.<\/p>\n
Tervishoiuteemaline arutelu meenutab sellist olukorda, et Toompeale koguneb hulk intelligentseid inimesi kirglikult arutama, kas sihtpunkti j\u00f5udmiseks sobib paremini buss, tramm, rong, jalgrattad v\u00f5i s\u00f5idujagamisteenus, ent j\u00e4tavad kokku leppimata, mis kellaks, kas sihtkohaks on N\u00f5mme v\u00f5i P\u00f5ltsamaa ning mitmekesi ja kui kauaks kavatsetakse j\u00e4\u00e4da. Kardetavasti poleks seejuures abi ei “v\u00f5rdlusuuringust” Tartu v\u00f5i Saaremaaga ega isegi TI oskuslikust kasutamisest.<\/p>\n
Niisiis minnakse laiali teineteisele kinnitades, et vaatamata erimeelsustele m\u00f5ningates detailides ollakse sama meelt selles, et k\u00f5iki kannustab siiras soov, et ettev\u00f5tmine peaks olema sisukas, t\u00f5endusp\u00f5hine ning m\u00f5istliku hinnaga.<\/p>\n
Kardetavasti on ette l\u00e4bikukkunud k\u00f5ik plaanid, mis eeldavad tervishoius\u00fcsteemi j\u00e4rjest uute inimeste toomist v\u00f5i olulist avaliku eelarve suurenemist laenuraha toel v\u00f5i elanike v\u00e4iksemat tervishoiuteenuste kasutamist, kuna eiravad trende, mida muuta ei saa.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6inimesi j\u00e4\u00e4b Eestis v\u00e4hemaks. Laenurahale rajatud Euroopa sotsiaals\u00fcsteemid ei ole kestlikud. Inimeste tahtmised ei v\u00e4hene. Seevastu ennetusele suunatud teenuste arendamisel rahalise vastutuse jagamine inimeste endi, t\u00f6\u00f6andjate ja \u00fchiskonna vahel on \u00fchtaegu \u00f5iglane ja ratsionaalne, kuna inimesed ise toetavad seda ning nii paraneb ka j\u00e4tkusuutlikkus. Tugev digiv\u00f5imekus suurendab eduv\u00f5imalusi targema juhtimise kaudu igal tasandil ning tehisaru annab korraliku v\u00f5imenduse.<\/p>\n
Erakindlustust saab siis hea tervise eesm\u00e4rke ja riskide hajutamise vajadust silmas pidades m\u00f5istlikult korraldada \u00f5ige mitmel viisil. Eesti tugev esmatasand on seejuures heaks vundamendiks, kuid see peaks l\u00e4htuma t\u00f5epoolest tervishoius\u00fcsteemi korraldamisest kaasaja inimeste ja \u00fchiskonna k\u00e4itumist arvestades ning v\u00e4hem arstlike erialade v\u00e4\u00e4rtuse v\u00f5rdlemisel.<\/p>\n
Tervishoiu kriitiline seisund s\u00fcnnitab muidugi lootuse, et \u00fchel hetkel ilmub v\u00e4lja riigimehest Pipi, kes julgeb ette v\u00f5tta ja eest vedada \u00fcht head plaani, mis arvestab praeguste vajadustega ja julgeb muuta eelmise sajandi eeldustele rajatud tervishoiukorraldust.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haiglaravi j\u00e4rjekorrad on aegade pikimad. T\u00f6\u00f6tajaid ei jagu ja olemasolevad p\u00f5levad l\u00e4bi. Eelarved on miinuses. EMO-d on \u00fclekoormatud.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178731,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[39320,131,4604,130,37,33,35,34,36,2538,308,562,40396],"class_list":{"0":"post-178730","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ain-aaviksoo","9":"tag-ari","10":"tag-arstid","11":"tag-business","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-meditsiin","18":"tag-tervis","19":"tag-tervishoid","20":"tag-tervishoiupoliitika"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116578183530152666","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178730","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178730"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178730\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178731"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178730"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178730"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178730"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}