{"id":178802,"date":"2026-05-15T12:03:35","date_gmt":"2026-05-15T12:03:35","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178802\/"},"modified":"2026-05-15T12:03:35","modified_gmt":"2026-05-15T12:03:35","slug":"marju-himma-meediajuhid-uurige-mida-ajakirjandustudengid-tegelikult-opivad-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178802\/","title":{"rendered":"Marju Himma: meediajuhid, uurige, mida ajakirjandustudengid tegelikult \u00f5pivad | Arvamus"},"content":{"rendered":"

ERR-i portaalis ilmus lugu Tartu \u00dclikool paneb ajakirjandus\u00f5ppe k\u00f5rvalerialana pausile<\/a>. See vastab t\u00f5ele ja uudist selles pole, kuna otsus v\u00f5eti vastu juba enam kui aasta tagasi. Jah, minul ajakirjandus\u00f5ppej\u00f5u ja ajakirjanikuna on sellest kahju, sest t\u00f5esti, k\u00f5rvalerialade tudengid toovad juurde v\u00e4\u00e4rtuslikku teistsugust vaadet. Aga asjal on ka teine pool.<\/p>\n

Toon n\u00e4ite oma tavap\u00e4rasest n\u00e4dalast \u00fclikoolis. \u00d5petan sel semestril viiel kursusel. See t\u00e4hendab, et n\u00e4dalas \u00f5petan kontakt\u00f5ppes keskmiselt kaheksa tundi. Siis hindan n\u00e4dalas keskmiselt 120 t\u00f6\u00f6d. Juhendan kolme bakalaureuse-, kolme magistri- ja kolme doktorit\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Siis juhin veel kaht teadusprojekti, kirjutan paralleelselt veel kolme projektitaotlust ja hanget, juhin ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistri\u00f5ppe programmi, olen instituudi n\u00f5ukogus ja jumal teab mitmes t\u00f6\u00f6r\u00fchmas.<\/p>\n

Ja siis teen veel Raadio 2-s igan\u00e4dalaselt raadiosaadet “Olukorrast riigis”, kirjutan aegajalt Delfis meediakriitika rubriiki ja vahel teen Vikerraadios saateid. Keskmine t\u00f6\u00f6n\u00e4dal on 55 tundi.<\/p>\n

Miks ma seda n\u00e4iteks toon? Sest on v\u00e4ga suur vahe, kas \u00f5petada korraga 80, 60 v\u00f5i 45 tudengit, sellest s\u00f5ltub, kui palju individuaalset tagasisidet saab tudengitele anda ehk kui kvaliteetset haridust \u00f5ppija saab.<\/p>\n

Kui me v\u00f5tame k\u00f5ik k\u00f5rvalerialadelt soovijad vastu, on mu kursusel 80 tudengit, aga kui \u00f5petan vaid neid, kes on erialale sisse astunud, on neid 45.<\/p>\n

See on \u00fclikoolit\u00f6\u00f6 karm reaalsus: aega napib, sest napib raha, et palgata rohkem inimesi. Ja \u00fcha v\u00e4hemaks j\u00e4\u00e4b neidki, keda palgata, sest prakadeemikuid (ehk akadeemilise teadmisega ajakirjanikke) on kole v\u00e4he. Aga mulle meeldib mu t\u00f6\u00f6, nagu paljudele mu kolleegidelegi, keda v\u00e4ga riivasid ERR-i veebiuudiste toimetuse juhi Urmet Koogi<\/a> ning Postimehe tulevase peatoimetaja Anvar Samosti v\u00e4lja\u00fctlemised<\/a>. Tuleme tagasi k\u00f5rvaleriala pausile panemise juurde.<\/p>\n

Ajakirjanik pole lihtsalt k\u00e4sit\u00f6\u00f6line<\/p>\n

Urmet Kook pani ette, et ajakirjanduse k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskusi ABC-tasemel v\u00f5iks \u00f5petada nii ajakirjandustudengitele kui ka k\u00f5rvalerialadelt tulnutele. V\u00e4ga n\u00f5us, sest mida rohkem on \u00fchiskonnas k\u00f5rgharitud spetsialiste, kes saavad aru ajakirjanduse kui institutsiooni toimimisest ja oskavad seda oma igap\u00e4evat\u00f6\u00f6s rakendada, seda tugevam on meie neljas v\u00f5im.<\/p>\n

Aga ma ei ole n\u00f5us sellega, et ajakirjandus on ainult “k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskused”, mille omandavad toimetuse t\u00f6\u00f6s kiirelt, nagu Urmet Kook sedastas. Magistriharidusega ajakirjanikuna teab Kook kindlasti, et ajakirjanduse p\u00f5hiteadmised algavad ajakirjanduse p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuste tundmisest.<\/p>\n

Lihtsamalt \u00f6eldes: teadmistest ajakirjanduse funktsiooni kohta \u00fchiskonnas, eetika tundmisest ja m\u00f5testamisest, faktide kontrollimise oskusest, vastutusest avalikkuse ees, fakti ja arvamuse eristamisest jne.<\/p>\n

Ja alles siis tulevad k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskused nagu Tiit Hennoste “Uudise k\u00e4siraamatu” j\u00e4rgi uudise kirjutamise ja klikitavate pealkirjade panemise teadmised. T\u00f5si, neid viimaseid oskavad toimetused h\u00e4sti \u00f5petada, aga kuidas on esimestega? Mis teeb ajakirjandussisu v\u00e4\u00e4rtuslikuks, kas klikitav pealkiri ja t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul tehisaru abiga toodetud uudisnupuke v\u00f5i s\u00fcgavuti minev, faktiliselt kontrollitud ja tasakaalustatud uurimus?<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli ajakirjanduse bakalaureuse- ja magistri\u00f5ppes oleme pidanud v\u00e4\u00e4rtuslikuks, et ajakirjandusest kui demokraatliku \u00fchiskonna institutsioonist on teadmised, millele ehitada oskused praktiliseks t\u00f6\u00f6ks.<\/p>\n

Praktiline t\u00f6\u00f6 t\u00e4hendab, et tulevane ajakirjanik tunneb ajakirjanduse eetikakoodeksit (\u00f5petame kohustuslikuna kursusel “Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eetika”), ajakirjandusteooriaid (\u00f5petame kohustuslikuna kursustel “Ajakirjandusteooriad ja ajakirjanduse alused” nii ajakirjanikele kui ka kommunikatsioonijuhtidele), meediateooriaid (“Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse”, “\u00dclevaade meedia ja kommunikatsiooni teooriatest”).<\/p>\n

Ja siis muidugi kursus “Praktiline ajakirjandus”, kus aasta v\u00e4ltel suudame seitsme \u00f5ppej\u00f5uga \u00e4ra \u00f5petada kuni 27 tudengit, et nad oskaksid teha kvaliteetset ajakirjandust ajalehes, veebis, raadios ja televisioonis. Tahtjaid on sinna kursusele alati rohkem, kui j\u00f5uab \u00e4ra \u00f5petada. Ajakirjandus muutub noorte hulgas j\u00e4rjest populaarsemaks ja kuigi tahaks \u00f5petada rohkemaid, siis ees\u00f5igus on nendel, kes on tulnud \u00f5ppima ajakirjandust ja kommunikatsiooni.<\/p>\n

Aga teeme siis koost\u00f6\u00f6d<\/p>\n

Urmet Kook osutab \u00f5igele asjale: “\u00d5ppej\u00f5udude koormust, eriti praktilistes ainetes aitaks leevendada koost\u00f6\u00f6 meediamajadega.” Muide, praktilist ajakirjandust \u00f5petavad bakalaureuse astmes ERR-i, Postimehe ja Delfi praktikud. Kas ERR-i uudistetoimetuse juhid seda muidu teavad?<\/p>\n

Teeme siis rohkem koost\u00f6\u00f6d, on mu ettepanek. Aga vaatame ka korraks otsa reaalsusele. Eelmisel \u00f5ppeaastal l\u00e4ks Tartu \u00dclikoolist ajakirjanduslikule praktikale 41 tudengit. Nad k\u00f5ik r\u00e4\u00e4givad oma praktikatest. Mis sealt peegeldub?<\/p>\n

ERR-i tele- ja veebiuudiste toimetustest tuleb sealt tagasiside, et “praktikajuhendaja l\u00e4ks kaks p\u00e4eva p\u00e4rast praktikandi tulekut puhkusele ja keegi ei juhendanud”. Erand on ERR-i raadiouudiste toimetus, mida juhib Indrek Kiisler, ja kus praktikandid saavad v\u00e4ga sisulist tagasisidet ning juhendamist.<\/p>\n

Teine erand on ERR-i Tartu toimetus, kus praktikaid juhendavad sageli need ajakirjanikud, kes ka \u00fclikoolis \u00f5petavad. Pigem v\u00f5ib k\u00fcsida, miks “Aktuaalse kaamera” ja ERR-i veebiuudiste toimetuses praktikante piisavalt ei juhendata, on ju seegi seesama koost\u00f6\u00f6 meediamajadega, millele Kook viitab.<\/p>\n

Tuleb tunnustada Delfi ja \u00d5htulehe toimetusi, kust tudengite tagasiside praktika kohta on valdavalt suurep\u00e4rane. Delfist k\u00e4ib neli ajakirjanikku igal kevadel \u00f5petamas veebiajakirjandust ning seep\u00e4rast on see ka populaarne koht, kuhu hiljem minna praktikale ja saada oma esimesed t\u00f6\u00f6kogemused.<\/p>\n

\u00d5htuleht on aga v\u00e4ljaanne, mille peatoimetaja ja toimetuste juhid v\u00f5tavad juba varakult \u00fchendust, et k\u00fcsida tublimate tudengite nimed, keda kutsuda praktikale.<\/p>\n

\u00c4rip\u00e4eva toimetust oleme soovitanud tudengitele kui suurep\u00e4rase t\u00f6\u00f6keskkonna ja -kultuuriga toimetust ning tudengid, kes sinna on l\u00e4inud, on olnud v\u00e4ga rahul.<\/p>\n

Postimehes oli eelmisel aastal Tartu \u00dclikoolist praktikal viis tudengit. Postimeest v\u00f5ib tunnustada stipendiumide eest, mida nad tudengitele jagavad, nii m\u00f5nigi Tartu \u00dclikooli ajakirjandustudeng on saanud selle eest end t\u00e4iendada Eestis ja v\u00e4lismaal.<\/p>\n

See toobki nende k\u00e4sit\u00f6\u00f6oskuste juurde. Ajakirjanik ei ole keskaegne k\u00e4sit\u00f6\u00f6line, millel v\u00f5is olla r\u00f5hk 1990. aastatel, vaid inforuumi m\u00f5testav ja kujundav spetsialist.<\/p>\n

Kommunikatsioonijuhid vs ajakirjanikud<\/p>\n

Tuleme tagasi selle ajakirjanduse k\u00f5rvalerialana pausile panemise juurde. Vaadates k\u00f5rvalerialana ajakirjanduse aineid v\u00f5tvaid tudengeid, on nende peamine soov saada alusteadmised ajakirjandusest. Jah, nad tulevad ajakirjandusmajade toimetustesse praktikale kui ajakirjanikud, aga meile \u00fclikoolis avaldavad ausalt, et tegelikult tahavad saada kommunikatsioonispetsialistiks.<\/p>\n

Kommunikatsioonijuhi ja ajakirjaniku baasoskused on samad. Tundes akadeemilist ja praktilist poolt ajakirjandusest oskavad nad seda t\u00f6\u00f6d teha paremini n\u00e4iteks kultuurivaldkonnas, majanduses, avaliku sektori ametnikena, erakonnapoliitikas ehk nendes valdkondades, mida praegune ERR-i uudistetoimetuse juht ja tulevane Postimehe peatoimetaja Anvar Samost Eesti Ekspressis ilmunud intervjuus kritiseeris<\/a>.<\/p>\n

Muide, seda, et kommunikatsiooni kui k\u00f5rvaleriala v\u00f5tmise v\u00f5imalus kadus kolm aastat tagasi, ei kritiseerinud keegi. Samas neid, kes v\u00f5tavad n\u00fc\u00fcd kursusi “Ajakirjanduse alused” ja “Praktiline ajakirjandus”, on rohkem kui varem, sest nad tahavad t\u00f6\u00f6le minna kommunikatsioonivaldkonda.<\/p>\n

“Kas see on ajakirjandusharidus, mis rahuldaks toimetusi? Tartu \u00dclikooli kriteeriumide j\u00e4rgi mitte.”<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd tuleb v\u00e4lja tuua veel \u00fcks aspekt. Kuna \u00fclikool liigub \u00f5ppekavade \u00fclesehituses mahukamate ainete (minimaalset 6 EAP) poole, siis t\u00e4hendab see, et k\u00f5rvaleriala v\u00f5tjad saavad ainult piiratud mahus ajakirjanduse erialaseid aineid, kuna rohkem nende \u00f5ppeplaani lihtsalt ei mahu. See omakorda t\u00e4hendab sisuliselt vaid ajakirjanduse “nuusutamist” massloengu vormis. Kas see on ajakirjandusharidus, mis rahuldaks toimetusi? Tartu \u00dclikooli kriteeriumide j\u00e4rgi mitte.<\/p>\n

Tartu \u00dclikool on pea 15 aastat olnud surve all, et me ei \u00f5peta piisavalt praktiliselt. Euroopas on riike, kus ajakirjandusharidus on kutse\u00f5pe. Miks mitte \u2013 vastates ERR-i uudistetoimetuse juhtidele \u2013, kuid paraku \u00fckski neist kutse\u00f5ppe-ajakirjandusega riikidest ei ole pressivabaduse indeksi esik\u00fcmnes (Eesti on t\u00e4navu pressivabaduselt maailmas 3. kohal).<\/p>\n

Olen vast eelnevate n\u00e4idetega suutnud t\u00f5estada, et Tartu \u00dclikooli ajakirjandus\u00f5pe on praktiline, kus k\u00fclalisloenguid annavad pea k\u00f5igi meediamajade ajakirjanikud. Samal ajal on probleem, kas praktikud tulevad ja teevad kahetunnise loengu v\u00f5i on valmis igal n\u00e4dalal terve semestri v\u00e4ltel andma loenguid ja tagasisidestama kodut\u00f6id.<\/p>\n

Ma ei kahtle, et praktiline on ka Tallinna \u00dclikooli ja Postimehe ajakirjanduskooli \u00f5pe, kuid tunnistan, et pagas kvaliteetset haridust anda on t\u00fchjaks jooksmas k\u00f5rghariduse rahastuse nappuse t\u00f5ttu.<\/p>\n

Aga on valearusaam, nagu Tartu annaks vaid teoreetilist \u00f5pet. Tartu annab terviklikku \u00f5pet, kust on tulnud ridamisi ERR-i, Delfi, \u00c4rip\u00e4eva, Postimehe ja \u00d5htulehe tippajakirjanikke (sh Taavi Eilat, keda Urmet Kook oma arvamusloos tunnustab, r\u00e4\u00e4kimata “Aktuaalse kaamera” p\u00e4evatoimetajatest v\u00f5i p\u00e4evakajaliste saadete ajakirjanikest). Ajakirjanikke, kel on s\u00fcdametunnistus ja professionaalsus.<\/p>\n

Ferraridega muru niitma<\/p>\n

Toon veel \u00fche isikliku n\u00e4ite. Aastal 2013 l\u00e4ksin t\u00f6\u00f6le ERR-i veebi. Olin selleks ajaks \u00f5ppinud ajakirjandust ligi seitse aastat (sh k\u00f5rvalerialalt tulnuna). K\u00f5ik p\u00f5hioskused olid olemas, doktorandina oli olemas ka hulk teoreetilisi teadmisi, kuidas ajakirjandus erinevatel platvormidel peaks toimima.<\/p>\n

See, mida mind tegema pandi, oli aga sisuliselt keskaegse k\u00e4sit\u00f6\u00f6lise t\u00f6\u00f6: v\u00f5ta m\u00f5nest muust v\u00e4ljaandest artikkel ja tee viielauseline kokkuv\u00f5te. Ja see peab ilmuma iga 30 minuti tagant.<\/p>\n

Kui k\u00fcsisin juhilt, et miks selline t\u00f6\u00f6korraldus, \u00f6eldi, et \u00e4ra k\u00fcsi”miks?”, vaid tee, nagu \u00f6eldud. Ei teinud. Kuni sai k\u00f5rini keskp\u00e4raste juhtidega s\u00f5dimisest ja kandideerisin toimetuse juhiks.<\/p>\n

Selle n\u00e4ite t\u00f5in p\u00f5hjusel, et ka oma doktorit\u00f6\u00f6s, kus k\u00f5igi Eesti meediav\u00e4ljaannete toimetajad peegeldasid sama, l\u00f5in metafoori, et meie toimetuste juhid kasutavad oma t\u00f6\u00f6tajaid, kelle oskused on justkui “Ferraridel”, “muruniidukitena”, mille v\u00f5imekus on alla taseme.<\/p>\n

Miks ma selle vahelep\u00f5ike tegin? Sest Eestis on osades ajakirjandusmajades t\u00f5sine probleem juhtimisega, kus professionaalseid ja haritud ajakirjanikke ei palgata v\u00f5i ei osata neid oskuste p\u00f5hiselt rakendada. Aga on ka vastupidiseid n\u00e4iteid.<\/p>\n

Delfi on andnud v\u00f5imaluse paljudele noortele erialase haridusega ajakirjanikele. Neist on kasvanud toimetuste juhid, tegevtoimetajad. \u00d5htuleht on andnud v\u00f5imaluse verinoortele teha noorteportaali, mis k\u00f5netab sihtgruppi, mida \u00fckski teine meediamaja ei suuda. \u00c4rip\u00e4ev on alati v\u00f5tnud oma toimetustesse noori, keda \u00f5petavad toetavalt v\u00e4lja toimetuse sees majandusteemaliste lugude kirjutamiseks.<\/p>\n

ERR-ist aga, kuhu Tartu \u00dclikool saadab oma tragimaid tudengeid, saab praktikantidele \u00fcldjuhul h\u00fcppelaud m\u00f5nda muusse meediamajja, et teenida Bonnieri preemiaid v\u00f5i oma “Ferrari” oskusi t\u00e4iel m\u00e4\u00e4ral rakendada. See on kurb ja paneb m\u00f5tlema, kelle jaoks me neid professionaalseid ajakirjanikke \u2013 olgu pea- v\u00f5i k\u00f5rvalerialana \u2013 koolitame, kui palgatakse ikka ilma erialase hariduseta inimesi ja nimetatakse neid ajakirjanikeks.<\/p>\n

Siinkohal lasen enda eest k\u00f5neleda ERR-i uudistetoimetuse uue peatoimetaja konkursi kuulutusel<\/a>, kust k\u00f5rgharidusn\u00f5uet ei leia\u2026<\/p>\n

ERR-i, aga ka teiste meediamajade juhid v\u00f5iksid m\u00f5elda, kas poleks aeg end t\u00e4iendada teadmistega, mida t\u00e4nap\u00e4evane Eesti \u00fclikoolide ajakirjandusharidus pakub. Alati on v\u00f5imalus tulla end \u00fclikooli t\u00e4iendama \u2013 \u00fcksk\u00f5ik kas bakalaureuse- v\u00f5i magistriastmes \u2013, sest asjad pole enam nii, nagu 25+ aastat tagasi, ei maailmas ega ajakirjanduses.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"ERR-i portaalis ilmus lugu Tartu \u00dclikool paneb ajakirjandus\u00f5ppe k\u00f5rvalerialana pausile. See vastab t\u00f5ele ja uudist selles pole, kuna…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":178803,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[622,79736,80084,35886,3225,26,27,662,37,33,35,2097,34,36,31,32,21,5233,1014,28,29,9594,588,19,10651,25,1721,2424,23,24,22,4681,20,30],"class_list":{"0":"post-178802","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ajakirjandus","9":"tag-ajakirjandusope","10":"tag-ajakirjandustudengid","11":"tag-ajalehed","12":"tag-aripaev","13":"tag-breaking-news","14":"tag-breakingnews","15":"tag-delfi","16":"tag-ee","17":"tag-eesti","18":"tag-eesti-keel","19":"tag-err","20":"tag-estonia","21":"tag-estonian","22":"tag-featured-news","23":"tag-featurednews","24":"tag-headlines","25":"tag-kommunikatsioon","26":"tag-korgharidus","27":"tag-latest-news","28":"tag-latestnews","29":"tag-marju-himma","30":"tag-meedia","31":"tag-news","32":"tag-ohtuleht","33":"tag-populaarseimad-lood","34":"tag-postimees","35":"tag-tartu-ulikool","36":"tag-top-stories","37":"tag-topstories","38":"tag-uldised-uudised","39":"tag-uliopilased","40":"tag-uudised","41":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178802","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178802"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178802\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/178803"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178802"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178802"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178802"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}