{"id":178891,"date":"2026-05-15T14:13:30","date_gmt":"2026-05-15T14:13:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178891\/"},"modified":"2026-05-15T14:13:30","modified_gmt":"2026-05-15T14:13:30","slug":"meeldetuletus-kuidas-kaituda-kui-saabub-ee-alarmi-ohuhoiatus-uudised","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/178891\/","title":{"rendered":"Meeldetuletus: kuidas k\u00e4ituda, kui saabub EE-ALARMi ohuhoiatus &#8211; Uudised"},"content":{"rendered":"<p>15. mai 2026<\/p>\n<p>Erinevate ohtude, sealhulgas \u00f5huohu korral kasutab riik sellest teada andmiseks EE-ALARMi kanaleid, edastades info konkreetse ohu ning esmaste k\u00e4itumisjuhiste kohta. Kanalite valik s\u00f5ltub ohu olemusest ning pakilisusest. Tuletame meelde peamised soovitused ja k\u00e4itumisjuhised juhuks, kui saabub EE-ALARMi ohuhoiatus.<\/p>\n<p>K\u00f5ige olulisem on suunise saamisel seda hoolikalt lugeda \u2013 need v\u00f5ivad suunata ettevaatlikkusele v\u00f5i hoopis viivitamatule tegevusele. Alati tuleb hoolikalt l\u00e4bi lugeda, milliseid juhiseid riik, n\u00e4iteks Kaitsev\u00e4gi v\u00f5i P\u00e4\u00e4steamet, teatega edastas. Arvestada tuleb, et detailsem olukorrainfo v\u00f5ib aega v\u00f5tta. Esmane ohuteavitus sisaldab k\u00f5ige kriitilisemaid juhiseid. Ohu m\u00f6\u00f6dumise kohta annab riik infot nii meedia kui ka EE-ALARMi kanalite kaudu.<\/p>\n<p>\u00d5huohu v\u00f5i v\u00f5imaliku \u00f5huohu korral k\u00e4itumiseks leiab \u00fcldised juhised lehek\u00fcljelt <a href=\"https:\/\/www.olevalmis.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">olevalmis.ee<\/a> v\u00f5i <a href=\"https:\/\/kriis.ee\/\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">kriis.ee<\/a>. Alates sellest n\u00e4dalast on k\u00f5ikidel inimestel v\u00f5imalik l\u00e4bida ka elanikkonnakaitse koolitus, mis aitab omandada baasteadmisi kriisideks valmistumiseks ja oma kriisikindluse suurendamiseks. Koolituse leiab veebilehelt <a href=\"https:\/\/www.olevalmis.ee\/koolitus\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">olevalmis.ee\/koolitus<\/a>. Koolitusest leiab ka juhised, kuidas \u00f5huohu korral k\u00e4ituda.<\/p>\n<p>V\u00f5imalik \u00f5huoht<\/p>\n<p>V\u00f5imaliku \u00f5huohu kohta saadab Kaitsev\u00e4gi teavituse siis, kui hinnatakse, et droonid v\u00f5i muud ohtlikud lennuvahendid v\u00f5ivad mingisse piirkonda sattuda, kuid vahetut ohtu ei ole. N\u00e4iteks on \u00f5huruumi eksinud v\u00f5i sisenemas droonid, mis t\u00f5en\u00e4oliselt lendavad alast \u00fcle, aga suure t\u00f5en\u00e4osusega ei ohusta inimesi.<\/p>\n<p>Sellisel juhul antakse info ohu kohta ning suunis drooni m\u00e4rgates v\u00f5i ohuolukorra muutudes kohe varjuda.<\/p>\n<p>Varjumishoiatus<\/p>\n<p>Kui Kaitsev\u00e4gi hindab, et \u00f5huoht on vahetu ehk Eesti \u00f5huruumis olev lennuvahend v\u00f5ib r\u00fcnnata v\u00f5i olla otseselt ohtlik alas viibivatele inimestele, edastab Kaitsev\u00e4gi otsese varjumiskorralduse ning v\u00f5ib k\u00e4ivitada alas ka sireenid. Sellisel juhul tuleb varjuda v\u00f5imalusel l\u00e4himasse siseruumi, soovitavalt madalale korrusele ning mitme seina taha.<\/p>\n<p>Juhised, kuidas erinevates olukordades varjuda, leiab <a href=\"https:\/\/www.olevalmis.ee\/varjumine\" target=\"_blank\" rel=\"nofollow noopener\">olevalmis.ee\/varjumine<\/a><\/p>\n<ul>\n<li>Kui oled kodus, varju seal. Liigu k\u00f5ige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest (n\u00e4iteks keldrisse v\u00f5i trepikotta). Kasuta niinimetatud \u201ckahe seina reeglit\u201d ehk proovi leida koht, kus sinu ja v\u00e4lis\u00f5hu vahel on v\u00e4hemalt kaks seina.<\/li>\n<li>Kui viibid ohu hetkel \u00fchiskondlikes hoonetes (n\u00e4iteks poes, koolis, raamatukogus), liigu koos teistega k\u00f5ige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi, eemale akendest v\u00f5i klaasseintest (n\u00e4iteks keldrisse v\u00f5i trepikotta, laoruumi). Kasuta niinimetatud \u201ckahe seina reeglit\u201d ehk proovi leida ruum, kus sinu ja v\u00e4lis\u00f5hu vahel on v\u00e4hemalt kaks seina. Vajadusel abista teisi.<\/li>\n<li>Kui viibid linnat\u00e4naval, otsi l\u00e4him tugevate seintega siseruum, v\u00f5imalikult madalal korrusel, eemal akendest ning klaasseintest. Kui ei ole v\u00f5imalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind \u00fcmbritsevad v\u00e4hemalt \u00fchelt k\u00fcljelt seinad v\u00f5i muu takistus, kas v\u00f5i kraav v\u00f5i lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead k\u00e4tega. Plahvatusohu korral kata k\u00f5rvad k\u00e4tega ja ava suu. See kaitseb trummikilesid purunemise ja kopse kahjustuste eest.<\/li>\n<li>Avalik varjumiskoht v\u00f5i varjend v\u00f5ib tavaolukorras olla suletud. Sellised varjumiskohad avatakse ainult s\u00f5jaohu korral. S\u00f5ja olukorras saad sinna varjuda, kui juhtud ohuolukorras viibima nende l\u00e4heduses.<\/li>\n<li>S\u00f5iduki v\u00f5i \u00fchistranspordiga maanteedel liikudes leia l\u00e4him looduslik takistus ja pargi auto ohu ajaks sinna (n\u00e4iteks mets, vallid). Linnat\u00e4navatel s\u00f5ites pargi auto hoone l\u00e4hedale ja varju siseruumi. \u00c4ra j\u00e4ta autot keset teed seisma, et see ei takistaks operatiivs\u00f5idukeid.<\/li>\n<li>Kui oled looduses, otsi looduslik barj\u00e4\u00e4r (nagu kraav, vall, tihedam mets) ja varju selle taha. \u00c4ra j\u00e4\u00e4 lagedale! Kui ei ole v\u00f5imalik kuhugi varjuda, leia koht, kus sind \u00fcmbritseb v\u00e4hemalt \u00fchelt k\u00fcljelt takistus, heida pikali ja kaitse pead k\u00e4tega. Plahvatusohu korral kata k\u00f5rvad k\u00e4tega ja ava suu. See kaitseb trummikilesid purunemise ja kopse kahjustuste eest.<\/li>\n<\/ul>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"15. mai 2026 Erinevate ohtude, sealhulgas \u00f5huohu korral kasutab riik sellest teada andmiseks EE-ALARMi kanaleid, edastades info konkreetse&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":6922,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,95,19,25,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-178891","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-maailm","21":"tag-news","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-viimased-uudised","28":"tag-world","29":"tag-world-news","30":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116579008959369462","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178891","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=178891"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/178891\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/6922"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=178891"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=178891"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=178891"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}