Eesti Televisioon on 20 aastat noorem kui sina oled. Sina said 90-aastaseks ja EestI Televisioon suvel 70-aastaseks. Mis on sinu k\u00f5ige esimene m\u00e4lestus seoses televisiooniga?<\/p>\n
Kui mul n\u00fc\u00fcd \u00f5igesti meeles on, siis see oli kuskil 60ndate alguses, ma olin siis Puhjas \u00f5petaja ning v\u00f5it\u00f6\u00f6stuses oli vist televiisor. M\u00e4letan, et need olid hokiv\u00f5istlused, ei m\u00e4leta enam, kes m\u00e4ngisid, aga hokim\u00e4ngu sai vaadatud. Ju need olid maailmameistriv\u00f5istlused, sest aastate j\u00e4rgi ei saanud siis ol\u00fcmpiam\u00e4ngud olla \u2013 need toimusid vastavalt 1960. ja 1964. aastal \u2013, see oli kuskil seal vahepeal. Aga see oli esimene m\u00e4lestus.<\/p>\n
Milline ja millal oli sinu esimene \u00fclesastumine televisioonis ajakirjanikuna?<\/p>\n
Ilmselt tuleb selleks lugeda 1965. aasta 5. jaanuari otsesaadet Tartu kultuurihoonest laste peolt.<\/p>\n
Kui me n\u00fc\u00fcd liigume veel k\u00fcmnendeid edasi ja r\u00e4\u00e4gime \u00fcldse Eesti Televisioonist, siis kui oluline oli 70ndatel ja 80ndatel Eesti Televisioon meie inimese jaoks? Sina saad vaadata sellele nii-\u00f6elda seestpoolt.<\/p>\n
Ma arvan, et ikkagi v\u00e4ga oluline, eriti 80ndad ja 80ndate teine pool. Ka mina astusin siis \u00fcsna eesliinile sarjas “Surma ei otsinud keegi”, kus ma t\u00f5in ekraanile N\u00f5ukogude v\u00f5imu kuriteod Eesti rahva vastu, milleks oli sundkollektiviseerimine, millest r\u00e4\u00e4giti kogu aeg, justkui rahvas vabatahtlikult astus kolhoosi.<\/p>\n
Kas see on \u00fcks neist teemadest, mille sa t\u00f5id esimesena Eesti ajakirjandusse?<\/p>\n
Samas saates ma t\u00f5in veel ka n\u00f5ukoguliku maareformi, see oli teine niisugune teema, millest ka ei olnud eriti r\u00e4\u00e4gitud. Kui ma j\u00f5udsin juba sarja “Viiek\u00fcmnendad” alustamiseni, siis seal esimestes saadetes ma r\u00e4\u00e4kisin kolhoosiviletsusest, mis oli 1950. aastaks juba endast m\u00e4rku andnud. Oli kolhoose, kus aastase t\u00f6\u00f6 eest ei saanud inimesele maksta isegi mitte kopikat raha ega grammigi teravilja v\u00f5i kartulit. Kolmandas saates ma t\u00f5in sisse kaheksanda pleenumi, millest ei olnud ka seni avalikult r\u00e4\u00e4gitud ning millega k\u00e4ivitati ikkagi t\u00e4iesti ajuvaba n\u00f5iajaht.<\/p>\n
Muidugi t\u00f5in ma seal sisse ka k\u00fc\u00fcditamise, suure k\u00fc\u00fcditamise \u00fcksikasju ei olnud kunagi \u00fcldse r\u00e4\u00e4gitud. Minu k\u00fc\u00fcditamise saade, mis pidi eetris olema 14. novembril, l\u00fckati aga edasi, diktor tuli tund aega enne saadet ekraanile ja \u00fctles, et kahjuks saates avastatud faktoloogiliste ebat\u00e4psuste t\u00f5ttu n\u00e4ete seda saadet kunagi hiljem.<\/p>\n
Kuigi ebat\u00e4psusi ju ei olnud?<\/p>\n
Ebat\u00e4psusi ei olnud, ma olin k\u00f5ik andmed saanud partei- ja ajalooinstituudi arhiivist.<\/p>\n
Kui sa n\u00fc\u00fcd tagantj\u00e4rele vaatad oma telet\u00f6\u00f6le, saadetele ja sarjadele, siis mille \u00fcle sa oled k\u00f5ige rohkem \u00f5nnelik, et sa said seda teha?<\/p>\n
\u00dcks asi, mille \u00fcle ma kindlasti v\u00e4ga \u00f5nnelik olen, oli Tammelehe viktoriin, sest 1962. aastal oli loodusuurijate selts nimetanud Eesti rahvuslinnuks suitsup\u00e4\u00e4sukese. Suitsup\u00e4\u00e4sukese v\u00e4rvid olid l\u00fchidalt \u00f6elduna must ja valge, kuigi mustal oli sinakat tooni ja k\u00f5hul oli ka kollakat, aga tema v\u00e4rvus anti l\u00fchidalt \u00f6elduna must ja valge.<\/p>\n
Juba siis l\u00e4ks seltskondades kuidagi jutuks, et millised rahvuss\u00fcmbolid veel v\u00f5iksid olla ja siis muidugi \u00f6eldi, et v\u00f5iks olla ka rahvuslill. Enamasti pakkusid inimesed ikka kas rukkilille v\u00f5i sinilille, muidugi ka karikakar oli nimetatud. Mulle j\u00e4i see kuidagi nii hinge ja k\u00f5rva ning ma m\u00f5tlesin siis, kui ma televisiooni juba t\u00f6\u00f6le olin juba tulnud, et peaks panema k\u00e4ima \u00fche saatesarja, kus selle rahvuslille saaks \u00e4ra valida, sest \u00e4kki valitaksegi rukkilill v\u00f5i sinilill ja siis meil on sinimustvalge rahvuss\u00fcmbol lille ja linnu peale kokku.<\/p>\n
1968. aasta varakevadel kuulutasime v\u00e4lja rahvuslille valimise, vastused tulid niimoodi, et juba kevadel saime teada anda, et eesti rahvuslilleks on valitud rukkilill. Kui see sai \u00e4ra tehtud, siis selle \u00fcle ma olin t\u00f5esti v\u00e4ga uhke.<\/p>\n
Sa oled oma pika elu jooksul j\u00f5udnud olla nii ajakirjanik kui poliitik. Kumb roll on sulle t\u00e4htsam v\u00f5i olulisem olnud?<\/p>\n
Kui ma n\u00fc\u00fcd m\u00f5tlen ikka selle peale, et 20. augustil 1991. aastal sain ma h\u00e4\u00e4letada Eesti riigi j\u00e4lle iseseisvaks, siis midagi olulisemat sinna k\u00f5rvale panna on v\u00e4ga raske. Samas ega ma ei saa ka neid saateid, millest juba juttu oli ja v\u00f5ib-olla paljusid oma saateid, mis ka inimestele ikkagi midagi andsid, ka olematuks kuulutada.<\/p>\n
P\u00e4ris kaalukausile neid panna ei saa, v\u00f5i siis kui panna, siis on erinevad kaalud.<\/p>\n
Ilus laulusalm, mida me k\u00f5ik m\u00e4letame just eriti Eri Klasi esituses, \u00fctleb, et sajani j\u00f5uad, tunnustust n\u00f5uad. Sina oled seda tunnustust saanud ka varem, sa oled ENSV teeneline ajakirjanik, Eesti meediaettev\u00f5tete liit on andnud sulle elut\u00f6\u00f6preemia, sul on Valget\u00e4he viienda klassi teenetem\u00e4rk ning Riigivapi teise klassi teenetem\u00e4rk. Millist sa pead k\u00f5ige olulisemaks v\u00f5i on see hoopis t\u00fckkis midagi muud, m\u00f5ne vaataja telefonik\u00f5ne v\u00f5i kiri?<\/p>\n
Eks ka m\u00f5ni telefonik\u00f5ne on v\u00e4ga meeldiv olnud, t\u00e4pselt samuti nagu on olnud ka ebameeldivaid k\u00f5nesid. Tunnustused on erinevad ja ega neid pingeritta ei saa seada, sest selles pingereas on vaieldamatult Riigivapi teise klassi teenetem\u00e4rk k\u00f5ige k\u00f5rgem ja teised j\u00e4\u00e4vad allapoole.<\/p>\n
Mille \u00fcle sa igap\u00e4evases elus r\u00f5\u00f5mu tunned v\u00f5i mis sulle hingepidet praegu pakub?<\/p>\n
Selle \u00fcle, kui televiisorit ega ajakirjandusest midagi hullu lugeda ei ole. Loomulikult kui s\u00f5pradel ja sugulastel ka h\u00e4sti l\u00e4heb, kui kellelgi halvasti l\u00e4heb ja keegi haigeks j\u00e4\u00e4b, siis muidugi teeb meele kurvaks. Elan nagu iga Eesti inimene.<\/p>\n
Soovin sulle enda ja kolleegide poolt ikka niisugust vaimuerksust, j\u00f5udu ja r\u00f5\u00f5mu. Aga mida sina soovid 70-aastasele Eesti Televisioonile?<\/p>\n
Ma soovin Eesti Televisioonile ka oma s\u00f5numites ausaks j\u00e4\u00e4da. Tuua ekraanile ikka see, mis on Eesti riigile ja j\u00e4relikult ka rahvale k\u00f5ige olulisem. Veel ka see, et kava oleks mitmekesine, et iga inimene leiaks p\u00e4eva jooksul midagi, mis talle meeldib. Ma arvan, et siis v\u00f5ib ta oma t\u00f6\u00f6ga rahule j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Eesti Televisioon on 20 aastat noorem kui sina oled. Sina said 90-aastaseks ja EestI Televisioon suvel 70-aastaseks. Mis…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":17899,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[10841,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,10840,10842,23,24,22,20,30],"class_list":["post-17898","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-aivi-parijogi","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-prillitoos","tag-rein-jarlik","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17898","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=17898"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/17898\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/17899"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=17898"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=17898"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=17898"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}