Eesti Panga s\u00f5numid riigi rahanduse kriitilisest olukorrast on murettekitavad, aga mitte \u00fcllatavad. J\u00e4tkuvalt on valitsusel puudu terviklik n\u00e4gemus majandusest ning keeldutakse v\u00f5tmast kasutusele lahendusi, mis on isegi praeguses keerulises olukorras t\u00e4iesti olemas.<\/p>\n
Kolm aastat tagasi oli riik valiku ees, kas edendada majandust ning lasta riigieelarve ajutiselt miinusesse v\u00f5i ohverdada majanduskeskkond, et riigieelarve tasakaalu ajada. Loogiline oleks alustuseks p\u00e4\u00e4sta majandus ning selle abil ajapikku ka riigieelarve. Valitsus tegi lasi aga alguses p\u00f5hja majanduse ning seej\u00e4rel riigieelarve.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd ongi riigieelarve miinuses ning ka inimeste ja ettev\u00f5tete puhvrid on senise poliitika tulemusena ammendunud. Siit ei ole enam midagi t\u00e4iendavalt v\u00f5tta.<\/p>\n
V\u00f5laspiraal j\u00e4rjest s\u00fcveneb<\/p>\n
Valitsuse \u00e4sja kinnitatud \u00fcmberkorraldused eelarves on \u00fcksnes kosmeetiline etendus, kus summasid t\u00f5stetakse \u00fchelt realt teisele, ent mis ei lahenda riigi rahandusseisu baasprobleeme. V\u00f5tame jooksvate kulude katteks laenu ja riigi v\u00f5lakoormus j\u00e4rjest kasvab.<\/p>\n
M\u00f5elgem korraks sellele, et pere eelarves haigutab iga kuu l\u00f5pus t\u00fchjus ja viimased viis p\u00e4eva tuleb kiirlaenu toel m\u00f6\u00f6da saata ning k\u00f5ik see kordub ja kordub. Just sellisesse seisu on riigirahandus Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside, kes olid valitsuses 2022\u20132025, poliitiliste otsuste tulemusel sattunud.<\/p>\n
Tegelikult on olemas konkreetsed v\u00f5imalused, kuidas tulude ja kulude tasakaalu parandada ilma majanduskeskkonda halvendamata, aga valitsus keeldub isegi neid arutamast.<\/p>\n
“L\u00e4tis ja Leedus ning ka Poolas on pangamaks kehtestatud ja \u00fchtki tagasil\u00f6\u00f6ki see toonud ei ole.”<\/p>\n
Pangamaks tooks riigieelarvesse suurusj\u00e4rgus 300\u2013500 miljonit eurot aastas. Praegu on ajaaken, mil euribor on taas kasvamas, panku ootab ees erakorraline tulu ja riigil puudub tegelikult igasugune \u00f5igustus see maks kehtestamata j\u00e4tta. L\u00e4tis ja Leedus ning ka Poolas on pangamaks kehtestatud ja \u00fchtki tagasil\u00f6\u00f6ki see toonud ei ole. Ometi on Eesti valitsusel dogma, et nad keelduvad seda tegemast. Selle asemel pandi inimeste kaela automaks, millega riik l\u00fckkas vabalangusse terve majandusharu.<\/p>\n
Astmeline tulumaks puudutab inimeste toimetulekut ja j\u00e4tkusuutlikku majandust. Selle loogika on lihtne: esmavajadustele minev osa iga inimese sissetulekust oleks madalamalt maksustatud, sest see raha l\u00e4heb tarbimise kaudu koheselt majandusse tagasi ning seda maksudega p\u00e4rssida ei ole m\u00f5istlik. Seevastu need summad, mis toimetulekut otseselt ei m\u00f5juta, on maksustatud k\u00f5rgemalt, kuna see raha j\u00e4\u00e4b sageli hoiusele ja majanduses sama operatiivselt ei osale.<\/p>\n
P\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse taastamine on paraku ainus tee energeetikajulgeoleku taastamiseks, r\u00e4\u00e4kimata rahalisest k\u00fcljest. Ja me r\u00e4\u00e4gime palju enamast kui lihtsalt stabiilsest elektrihinnast. P\u00f5levkivi puhul arendame sektorit, kus on meie maavara, meie teadus, meie tehnoloogia ja meie t\u00f6\u00f6kohad. Ehk teisis\u00f5nu on p\u00f5levkivisse tehtud investeeringutel oluliselt laiem majandusm\u00f5ju kui mistahes importk\u00fctusel.<\/p>\n
M\u00f5ningatel juhtudel v\u00f5ivad ka maksulangetused riigieelarve seisu parandada. Automaksu kaotamine aitaks k\u00e4ima t\u00f5mmata autoturu ning taastada ka k\u00e4ibemaksu laekumise autom\u00fc\u00fckide pealt. Praegu j\u00e4\u00e4b registreerimistasu t\u00f5ttu ostmata autolt laekumata ka k\u00e4ibemaks ja iga-aastane automaks on teinud tuhandetest inimestest maksuv\u00f5lglased.<\/p>\n
Toiduainete k\u00e4ibemaksu alandamine ei ole humanitaarprojekt, vaid eelk\u00f5ige majandusprojekt. See aitab taastada toidut\u00f6\u00f6stust, kuna just esmavajaduste t\u00e4itmine on stabiilse majanduse mootoriks.<\/p>\n
Selliste sammudega saaks taastada majanduse j\u00e4tkusuutlikkuse ja parandada inimeste toimetulekut. Ettev\u00f5tjale on vaja kindlustunnet, et saab rahus keskenduda oma tegevuse arendamisele ning ei pea \u00e4revusega uusi maksut\u00f5use v\u00f5i elektriarvet ootama.<\/p>\n
Maksumaksja raha p\u00f5leb<\/p>\n
Kaitsekulud on pidanud kasvama ja see on nii kogu Euroopas. Aga peame tunnistama, et see raha pole meie kaitsev\u00f5imet proportsionaalselt parandanud. Riigikontroll nentis m\u00f6\u00f6dunud s\u00fcgisel, et kaitseministeeriumi suutlikkus \u00fcha kasvavast eelarvest \u00fcle k\u00e4ia on puudulik ja sisuliselt valitseb kaos.<\/p>\n
Me peame aga aru saama, et mitte rahapakid ega protsent SKP-st pole see, mis meie riiki kaitseb, vaid ikka ja ainult selle raha eest soetatud varustus ja inimesed. Kuigi kaitsekulude kasv on olnud mugav loosung, millega valitsus saab inimesi rahustada, siis sellesse mugavusse ei saa kinni j\u00e4\u00e4da ja \u00e4sjased drooniintsidendid n\u00e4itasid ilmekalt, kuidas tegelikult meil elementaarne valmisolek puudub.<\/p>\n
L\u00e4tis astus kaitseminister tagasi p\u00e4rast eba\u00f5nnestunud reaktsiooni droonidele. Meil v\u00f5iks kaitseminister v\u00e4hemalt vigadest \u00f5ppida ja omada mingitki terviklikku plaani, kuidas inimeste raha kaitseks kasutada.<\/p>\n
Veelgi k\u00f5nekam n\u00e4ide kaootilisest rahakasutusest on olnud Rail Baltic. Me ei saa \u00f6elda, et riigil on raha otsas, kui samal ajal p\u00f5letatakse sadu miljoneid hiigelprojektis, mis on naaberriikides juba takerdunud ning mis on l\u00e4inud aastatega kolm korda kallimaks. Enne seda, kui puudub adekvaatne kulude prognoos ja tasuvusanal\u00fc\u00fcs, ei ole m\u00f5istlik t\u00e4iendavaid miljardeid eurosid sinna panustada.<\/p>\n
Ei saa \u00f6elda, et valitsus ei prooviks s\u00f5nastada ka lahendusi, aga see on \u00fcksnes n\u00e4iline. Lugedes valitsuse uusi eelarvekorrektuure ja ka Reformierakonna tulevikusuundasid, siis huvitav on see, kuidas tehisarust on tehtud v\u00f5luvits, mis justkui peaks meie riigi probleemid lahendama.<\/p>\n
M\u00e4letame, et eelmiste riigikogu valimiste eel oli selleks v\u00f5luvitsaks rohep\u00f6\u00f6re, mis aga tegelikult t\u00f5i meile hoopis k\u00f5rged energiahinnad ja kasvava s\u00f5ltuvuse energia impordist. Ka praegu on tehisaru j\u00e4\u00e4nud \u00fcksnes paljas\u00f5naliseks loosungiks. On selge, et tehisaru muudab \u00fchiskonnas palju. Samav\u00f5rd selge on see, et praegu proovib valitsus selle s\u00f5na abil j\u00e4tta endast lihtsalt innovaatilist muljet ning mingit tegelikku plaani rahandusseisu parandamiseks selle taga ei ole.<\/p>\n
T\u00f5mblemine ei asenda tervikn\u00e4gemust<\/p>\n
Valitsuse kogu pikk plaan majanduse jaoks on olnud lootus, et igale langusele j\u00e4rgneb kord t\u00f5us. See toimiks t\u00f5epoolest niimoodi tavap\u00e4raste majandusts\u00fcklitega, aga sellise maksupoliitilise t\u00f5mblemise keskkonnas, nagu Eestis viimased kolm aastat korraldatud on, ei saa loota, et majandus iseenesest kasvama hakkab.<\/p>\n
Kui ettev\u00f5tete konkurentsiv\u00f5ime on k\u00f5rgete maksude ja ideoloogilise energeetikapoliitikaga sedav\u00f5rd ulatuslikult kahjustatud ning puuduvad ka lootustandvad signaalid tulevikuks, siis tegelevad ettev\u00f5tjad elluj\u00e4\u00e4misega ning arendustegevust oleks palju oodata. Ja nii ei s\u00fcnni ka uusi v\u00e4\u00e4rtusi, millest turgutada riigieelarvet.<\/p>\n