Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus m\u00e4rtsis riigieelarvesse 1,1 miljardit eurot makse, eelmise aastaga v\u00f5rreldes suurenes laekumine 5,4 protsendi v\u00f5rra, kirjutab BNS.<\/p>\n
MTA peadirektori aset\u00e4itja maksude alal Raili Roosimaa s\u00f5nul suurenes kogulaekumine eelk\u00f5ige k\u00e4ibemaksu ja sotsiaalmaksu m\u00f5jul.<\/p>\n
K\u00e4ibemaksu laekus m\u00e4rtsis kokku ligi 387 miljonit eurot, mida on \u00fcle 65,6 miljoni euro enam kui mullu. \u201eKogu esimese kvartali k\u00e4ibemaksulaekumine on olnud v\u00e4ga tugev, kolme kuuga on laekunud 172 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga,\u201d \u00fctles Roosimaa. \u201cEelmise aasta m\u00e4rtsiga v\u00f5rreldes m\u00f5jutasid k\u00e4ibemaksulaekumist enim laekumised jae- ja hulgikaubanduse sektorites. Muu hulgas avaldasid olulist m\u00f5ju k\u00fctuse hinna t\u00f5us ja mootors\u00f5idukite m\u00fc\u00fck,\u201c lisas ta. Siseriiklik m\u00fc\u00fck tervikuna suurenes m\u00e4rtsis enim kaubanduses ja ehitussektoris.<\/p>\n
Palgafond kasvas eelmise aasta m\u00e4rtsiga v\u00f5rreldes 6,3 protsenti ning see suurendas sotsiaalmaksu laekumist 440 miljoni euroni. Sotsiaalmaksu laekus ligi 25,3 miljonit eurot enam kui aasta tagasi.<\/p>\n
F\u00fc\u00fcsilise isiku tulumaksu laekus m\u00e4rtsis veidi \u00fcle 39 miljoni euro, mida on 57,4 miljonit eurot v\u00e4hem kui mullu samal kuul. V\u00e4iksema laekumise p\u00f5hjus on tuludeklaratsioonide p\u00f5hjal enammakstud tulumaksu tagastamine. MTA tagastas sel aastal inimestele tulumaksu varasemast kiiremini ning suur osa sellest j\u00e4i m\u00e4rtsikuusse.<\/p>\n
Juriidilise isiku tulumaksu laekus m\u00e4rtsis 63,7 miljonit eurot, mida on \u00fcle 7 miljoni euro rohkem kui aasta tagasi. Kasvu m\u00f5jutasid ennek\u00f5ike suuremad dividendi v\u00e4ljamaksed ning krediidiasutuste avansilise tulumaksu suurem laekumine. Laekumisse panustasid enim finants- ja kindlustustegevus, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ja t\u00f6\u00f6tlev t\u00f6\u00f6stus.<\/p>\n
K\u00fctuseaktsiisi laekus m\u00e4rtsis \u00fcle 49 miljoni euro, mida on ca 6,5 miljonit eurot enam kui aasta varem samal ajal. Raili Roosimaa s\u00f5nul m\u00f5jutas kasvu enim suurem n\u00f5udlus, mist\u00f5ttu suurenes aasta tagusega v\u00f5rreldes tarbimisse lubatud k\u00fctuse kogus 11 miljoni liitri v\u00f5rra. See kajastub ka k\u00fctuse jaem\u00fc\u00fcgi andmetes \u2013 \u00a0bensiini jaem\u00fc\u00fck suurenes m\u00e4rtsis 6,2 protsenti ja diislik\u00fctuse jaem\u00fc\u00fck 4,2 protsenti.<\/p>\n
M\u00e4rtsis suurenes bensiini jaem\u00fc\u00fck eelmise aasta sama ajaga v\u00f5rreldes kolmeteistk\u00fcmnes maakonnas, enim Harjumaal (6,4 protsenti). Bensiini jaem\u00fc\u00fck v\u00e4henes kahes Eesti maakonnas, k\u00f5ige rohkem Raplamaal (2,5 protsenti). Diislik\u00fctuse jaem\u00fc\u00fck v\u00e4henes samal perioodil kuues maakonnas, suurim langus oli J\u00f5gevamaal (8,4 protsenti). \u00dcheksas maakonnas diislik\u00fctuse jaem\u00fc\u00fck suurenes, enim P\u00e4rnumaal (18,1 protsenti).<\/p>\n
\u201eEelmise kuuga v\u00f5rreldes m\u00e4rtsis n\u00f5udlus ja ka k\u00fctuseaktsiisi laekumine siiski v\u00e4henes k\u00fctuse hinnat\u00f5usu t\u00f5ttu. K\u00f5rgemad hinnad muutsid tarbijad hinnatundlikumaks, mille t\u00f5ttu v\u00e4henesid m\u00f5nev\u00f5rra tankimismahud ja k\u00fctuseaktsiisi laekumine v\u00e4henes ligi 1,6 miljoni euro v\u00f5rra,\u201d selgitas Roosimaa.<\/p>\n
Kvartaalses vaates on k\u00fctuseaktsiisi v\u00f5rreldes eelmise aasta I kvartaliga laekunud 27 miljonit eurot rohkem ning tarbimisse on lubatud ligi 41 miljonit liitrit k\u00fctust rohkem.<\/p>\n
Tubakaaktsiisi laekus m\u00e4rtsis ligi 20 miljonit eurot ehk 2 miljonit eurot rohkem kui mullu samal ajal, millest l\u00f5viosa laekub sigarettidelt (ligi 19 miljonit eurot). Laekumise kasv on tingitud nii aktsiisim\u00e4\u00e4rade t\u00f5usust aasta alguses kui ka m\u00e4rtsis tarbimisse lubatud tubakatoodete koguse v\u00e4ikest kasvust v\u00f5rreldes eelmise aastaga.<\/p>\n
Alkoholiaktsiisi laekus m\u00e4rtsis ligi 15 miljonit eurot, mida on \u00fcle 900 000 eurot rohkem kui aasta tagasi. Muutust m\u00f5jutas muu hulgas osaline ettevarumine enne hinnat\u00f5use ning lahjemate alkohoolsete jookide suurem tarbimisse lubamine. Kui tarbimisse lubatud \u00f5lle maht suurenes aastases v\u00f5rdluses 4 protsenti, siis kange alkoholi tarbimisse lubatud maht v\u00e4henes 5 protsenbti.<\/p>\n
Maksuv\u00f5lg oli 1. aprilli 2026 seisuga 352,8 miljonit eurot, millest 51,3 miljonit eurot oli ajatatud.<\/p>\n
Maksuv\u00f5lg v\u00e4henes m\u00e4rtsikuus 3,6 miljoni euro v\u00f5rra. Enim v\u00e4henes v\u00f5lg k\u00e4ibemaksus (3,7 miljonit eurot) ning k\u00fctuseaktsiisis (1,9 miljonit eurot), mis on peamiselt seotud ettev\u00f5tete maksukohustuste t\u00e4itmisega. Seevastu suurenes maamaksus 3,8 miljoni euro v\u00f5rra, mis on seotud maamaksu esimese osamakse t\u00e4htaja saabumisega 31. m\u00e4rtsil ning puudutas eesk\u00e4tt f\u00fc\u00fcsilistest isikutest maksukohustuslasi.<\/p>\n
M\u00e4rtsis koondus peamine osa maksuv\u00f5last hulgi- ja jaekaubanduse, ehituse, t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse ning veonduse ja laonduse sektoritesse. Nende sektorite maksuv\u00f5lg moodustas ligikaudu 63,4 miljonit kogu maksuv\u00f5last. Suurem osa nende sektorite v\u00f5lgadest oli seotud k\u00e4ibemaksu, erijuhtude tulumaksu ja t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksudega.<\/p>\n
Maksuv\u00f5lglasi oli m\u00e4rtsi l\u00f5pus kokku 80 800, mida on 26 300 v\u00f5rra enam kui kuu varem. V\u00f5lglaste arvu kasv tulenes ennek\u00f5ike maamaksu esimese osamakse t\u00e4htaja saabumisest, mis puudutab suurt hulka f\u00fc\u00fcsilistest isikutest maksukohuslasi, kellel on valdavalt v\u00e4iksemad maksukohustused. Seet\u00f5ttu m\u00f5jutab maamaks sarnaselt mootors\u00f5idukimaksuga koguv\u00f5lglaste arvu \u00a0ning v\u00f5lglaste arvu kasv ei viita \u00fcldisele maksek\u00e4itumise halvenemisele.<\/p>\n
\u201eV\u00f5lglaste arvu kasv maksukohustuse t\u00e4htaja j\u00e4rel on ootusp\u00e4rane ja alati l\u00fchiajaline. Nii on see ka maamaksu puhul, mille \u00a0kohustused suures osas t\u00e4idetakse v\u00f5i ajatatakse peagi p\u00e4rast t\u00e4htaega. T\u00e4htaegselt tasus maamaksu ligi 85 protsenti maksukohuslastest, mis j\u00e4i aastatagusega v\u00f5rreldes samale tasemele,\u201c selgitas Raili Roosimaa.<\/p>\n
1.aprilli seisuga oli maamaksukohustus tasumata 46 800 isikul 5,3 miljoni euro ulatuses ning mootors\u00f5idukimaks tasumata 12 930 isikul 1,4 miljoni euro ulatuses, moodustades koguv\u00f5lasaldost vastavalt 1,51 protsenti ning 0,39 protsenti.<\/p>\n
MTA toetab igak\u00fclgselt maksumaksjaid oma kohustuste t\u00e4itmisel. Kui maksukohustus on praegu tasumata, tasub \u00fcle vaadata v\u00f5imalused selle l\u00e4hiajal tasumiseks v\u00f5i vajadusel ajatamiseks. Oleme alati valmis n\u00f5ustama ning koos sobivaid lahendusi leidma.<\/p>\n
Maksukohustusega on v\u00f5imalik tutvuda ameti e-teenuste keskkonnas e-MTAs.<\/p>\n
Teavet maksuv\u00f5la ajatamise\u202fkohta\u202ferakliendile ja\u202fettev\u00f5ttele\u202fleiab MTA kodulehelt. Juhendite ja korduma kippuvate k\u00fcsimustega saab tutvuda ka e-teenuste keskkonda e-MTA sisse logides, valides Abikeskuse rubriigis \u201eMaksuv\u00f5la ajatamine\u201c.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus m\u00e4rtsis riigieelarvesse 1,1 miljardit eurot makse, eelmise aastaga v\u00f5rreldes suurenes laekumine 5,4…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":179235,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[11005,37,33,35,173,34,36,1283,672,2871,778,6917,140,1016,3625],"class_list":{"0":"post-179234","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-aktsiisid","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-kaibemaks","16":"tag-majandus","17":"tag-maksu-ja-tolliamet","18":"tag-maksud","19":"tag-maksutulu","20":"tag-meelelahutus","21":"tag-riigieelarve","22":"tag-sotsiaalmaks"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116582288263732631","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179234","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=179234"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179234\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/179235"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=179234"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=179234"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=179234"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}