{"id":179273,"date":"2026-05-16T05:46:30","date_gmt":"2026-05-16T05:46:30","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/179273\/"},"modified":"2026-05-16T05:46:30","modified_gmt":"2026-05-16T05:46:30","slug":"oleme-oma-hinnangutes-altid-eksima","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/179273\/","title":{"rendered":"Oleme oma hinnangutes altid eksima"},"content":{"rendered":"

Saksa filosoof Markus Gabriel on Bonni \u00fclikooli professor ning \u00fcks noorema p\u00f5lvkonna tuntumaid Euroopa m\u00f5tlejaid. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud oma panuse poolest uusrealismi v\u00e4lja arendamisel, mida ta on p\u00f5hjalikult k\u00e4sitlenud teostes \u201eMiks maailma ei ole olemas\u201c (sks \u201eWarum es die Welt nicht gibt\u201c, 2013) ja \u201eT\u00e4hendusv\u00e4ljad: uusrealistlik ontoloogia\u201c (ingl \u201eFields of Sense: A New Realist Ontology\u201c, 2015). Praegu tegeleb ta \u00fcha enam meta\u00adeetikaga, k\u00e4sitledes moraalsete faktide problemaatikat. Alates 2024. aastast on ta seotud Ky\u014dto Filosoofiainstituudiga (KIP), kus ta vanemn\u00f5unikuna suunab v\u00e4\u00e4rtus\u00adk\u00fcsimuste alaseid arutelusid.<\/p>\n

Markus Gabrieli visiit Tallinna toimus m\u00e4rtsis Rein Raua eestvedamisel Ky\u014dto Filosoofiainstituudi ja Tallinna \u00dclikooli \u00fchise t\u00f6\u00f6toa \u201e(Mitmekihiliste) v\u00e4\u00e4rtuste objektiivsusest\u201c (ingl \u201eOn the Objectivity of (Multilayered) Values\u201c) raames. T\u00f6\u00f6toas arutleti muu hulgas, millised v\u00e4\u00e4rtused peaksid suunama \u00fchiskonda geopoliitiliste pingete ja kiire tehnoloogilise arengu tingimustes ning kuidas mitmekesised ja sageli vastandlikud v\u00e4\u00e4rtuss\u00fcsteemid v\u00f5iksid \u00fchiskonnas olla pigem loovuse kui l\u00f5hestumise allikaks. Intervjuu leidis aset j\u00e4rgmisel hommikul Nordic Hotel Forumi hommikus\u00f6\u00f6gilauas.<\/p>\n

Teid kirjeldatakse sageli kui \u00fcht uusrealismi juhtfiguuridest. \u00dcks teie kuulsamaid ontoloogilisi seisukohti puudutab maailma olemasolematust. Viimasel ajal olete liikunud ka metaeetika* juurde, kaitstes teatud t\u00fc\u00fcpi moraalset realismi. Alustuseks: mille poolest erineb uusrealism klassikalisest realismist?<\/p>\n

Traditsioonilised realismi k\u00e4sitlused on v\u00e4lja kujunenud enam-v\u00e4hem kolmes etapis, h\u00f5lmates filosoofia arenguloos \u00fcle kahe aastatuhande.Esmalt m\u00f5isteti realismi metaf\u00fc\u00fcsilise teesina: olla reaalne t\u00e4hendavat olla m\u00f5istusest s\u00f5ltumatu (ingl mind independent). Idee seisneb selles, et reaalsus on see, mis ta on, s\u00f5ltumata sellest, kuidas me seda tajume, sellega suhestume v\u00f5i seda keeles ja teoorias kirjeldame. Nimetagem sedasorti realismi metaf\u00fc\u00fcsiliseks realismiks.<\/p>\n

Teises etapis hakkasid filosoofid t\u00e4heldama probleeme, mis antud m\u00e4\u00e4ratlusega esile olid t\u00f5usnud. Nimelt, kui reaalsus on t\u00e4iesti s\u00f5ltumatu meie tunnetuslikust ja keelelisest ligip\u00e4\u00e4sust, siis n\u00e4ib v\u00f5imalik, et me v\u00f5ime selles ka t\u00e4ielikult eksida, n\u00e4itena on siinkohal \u201eMatrixi\u201c-laadsed uskumatud stsenaariumid, mis seavad kahtluse alla kogu inimkogemuse. See viis nihkeni ja puhtalt metaf\u00fc\u00fcsilise k\u00e4sitluse asemel liikusid filosoofid epistemoloogilise v\u00f5i semantilise realismi poole. K\u00fcsimuseks sai n\u00fc\u00fcd, kas meie v\u00e4ited v\u00f5ivad olla t\u00f5esed v\u00f5i v\u00e4\u00e4rad ja kas reaalsus m\u00e4\u00e4rab meie propositsioonide t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtuse.<\/p>\n

See nihe t\u00f5i kaasa uue pinge. Alustasime ju ideest, et reaalsus on m\u00f5istusest s\u00f5ltumatu, kuid n\u00fc\u00fcd m\u00e4\u00e4ratleme realismi keele ja t\u00f5esustingimuste kaudu. M\u00f5ned kriitikud on m\u00e4rkinud, et kui m\u00e4\u00e4ratleda reaalsust sellena, mis on \u201ekeelest s\u00f5ltumatu\u201c, siis me osutame tahes-tahtmata keele ebareaalsusele. Sellega triivis arutelu l\u00e4hemale antirealismi ja ka idealismi vormidele.<\/p>\n

Uusrealism kujutab endast j\u00e4rgmist sammu. Neid raskusi v\u00f5etakse t\u00f5siselt ja pakutakse teistsugust vaatenurka ning selle asemel et p\u00fc\u00fcda m\u00f5istust, keelt v\u00f5i teooriat reaalsusest lahutada, k\u00e4sitleb uusrealism neid reaalsuse t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslike tahkudena. Teisis\u00f5nu, reaalsus ei ole miski, mille saame k\u00e4tte alles siis, kui oleme v\u00e4listanud sellele ligip\u00e4\u00e4suviisid. Samal ajal on uusrealism p\u00fchendunud klassikalisele veendumusele, et k\u00f5ige olemasoleva puhul on meie teadmised \u00fcmberl\u00fckatavad. R\u00f5huasetuses falsi\u00adfikatsionismil igas reaalsusse puutuvas valdkonnas \u2013 nii m\u00f5istuse kui keele puhul \u2013 seisnebki uusrealismi erip\u00e4ra.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Markus Gabriel ja Miikael-Aadam Lotman. \u00a0\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

Erakogu<\/p>\n

Niisiis soovite siiski s\u00e4ilitada m\u00f5ningad klassikalise realismi tunnusjooned. N\u00e4iteks idee, et olla millegi suhtes realist t\u00e4hendab uskuda, et see on olemas s\u00f5ltumata sellest, kas keegi selle olemasolusse usub v\u00f5i mitte?<\/p>\n

Vastus s\u00f5ltub j\u00e4llegi sellest, kuidas me m\u00f5istame s\u00f5na \u201es\u00f5ltumata\u201c. Mina t\u00f5lgendan seda selle kaudu, mida nimetan \u201eobjektiivsuse kontrastiks\u201c (ingl contrast of objectivity). Tegu on meie m\u00f5tlemise semantilise omadusega. Kahe asjaolu vahel on alati v\u00f5imalik l\u00f5he: see, et me peame midagi t\u00f5eseks, ja see, et asjad t\u00f5esti nii ka on. See l\u00f5he ei kao kunagi t\u00e4ielikult, isegi mitte siis, kui meil on \u00f5igus. Ka juhtudel, kui me tabame midagi \u00f5igesti, ei hooma me seda kunagi koos kogu asjassepuutuva kontekstiga ning tegelikult oleks selline asi ka v\u00f5imatu. Seega ei tuleks fraasi \u201es\u00f5ltumata sellest, mida keegi usub\u201c m\u00f5ista metaf\u00fc\u00fcsilise teesina meie episteemsetest hoiakutest s\u00f5ltumatu reaalsuse kohta. Pigem peegeldab see m\u00f5tlemise enda struktuurset omadust, et oleme oma hinnangutes alati altid eksima.<\/p>\n

Selge, kuid pisut konkreetsemalt. Milline on uusrealistlik vaatenurk moraalsele realismile ning kas te illustreeriksite seda m\u00f5ne n\u00e4itega?<\/p>\n

Esiteks peaksime k\u00fcsima: millest eetika r\u00e4\u00e4gib ehk mis on selle objekt? Vastaksin, et eetika k\u00e4sitleb selliseid t\u00f5siasju, mida ma nimetan \u201emoraalseteks faktideks\u201c. Tegu on t\u00f5esete vastustega m\u00f5ttekalt esitatud eetilistele k\u00fcsimustele. Aga selleks et n\u00fc\u00fcd omakorda m\u00f5ista, mida v\u00f5ib pidada m\u00f5ttekaks eetiliseks k\u00fcsimuseks, peame l\u00e4htuma konkreetsetest n\u00e4idetest. Kujutleme n\u00e4iteks j\u00e4rgmist olukorda: kas peaksime l\u00fckkama ratastoolis inimese metroojaama trepist alla lihtsalt seet\u00f5ttu, et ta meile ei meeldi, v\u00f5i koguni seet\u00f5ttu, et meile ei meeldi ratastoolis inimesed \u00fcldiselt? Ilmselgelt on vastus ei. Moraalne seisukoht on, et seda ei tohi teha, s\u00f5ltumata sellest, kes see inimene on v\u00f5i kes sina oled. \u00dcheski asjakohases olukorras ei ole see \u00f5ige.<\/p>\n

Selliseid n\u00e4iteid v\u00f5ib tuua palju. Vahel p\u00fc\u00fcame \u00fcldistades \u00f6elda midagi sellist: moraal seisneb kannatuste mitte tekitamises, kuna kellegi trepist alla l\u00fckkamine, imikute kahjustamine v\u00f5i loomade piinamine k\u00f5ik p\u00f5hjustavad kannatusi. Kuid selline \u00fcldistus on liiga j\u00e4me. On olukordi, kus valu tekitamine on \u00f5igustatud, n\u00e4iteks kui kellelgi on vaja surma v\u00e4ltimiseks kiiresti hammas eemaldada. Meie hinnangud moraalsete faktide kohta j\u00e4\u00e4vad \u00fcmberl\u00fckatavaks, kuna p\u00f5him\u00f5tteliselt me v\u00f5ime eksida. Seep\u00e4rast tuleb minu arvates eetika ankurdada konkreetsete juhtumite, mitte liialt \u00fcldiste printsiipide k\u00fclge. See on moraalse realismi oluline osa, mida ma kaitsen.<\/p>\n

Kuid on juhtumeid, kus eksimine n\u00e4ib peaaegu m\u00f5eldamatu. Neid nimetan ilmseteks moraalseteks faktideks (ingl obvious moral facts). N\u00e4iteks on raske ette kujutada, mida \u00fcldse t\u00e4hendab eksida selles, et ratastoolis inimese trepist alla l\u00fckkamine v\u00f5i imiku aknast v\u00e4lja viskamine on vale. Seega on moraal valdkond, kus eksisteerivad sellised ilmsed ja muud t\u00f5ed. Ja ehkki loogiliselt j\u00e4\u00e4b eksimisruumi, on m\u00f5ne juhtumi puhul see v\u00f5imalus \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike.<\/p>\n

Ometigi ei piisa moraalse realismi jaoks v\u00e4itest, et moraalsed faktid eksisteerivad: meil oleks tarvis eristada eksistentsi reaalsusest. L\u00f5ppude l\u00f5puks olete ka v\u00e4itnud, et sellised objektid nagu \u00fckssarvikud on olemas, kuiv\u00f5rd nad kuuluvad fiktsionaalsesse t\u00e4hendusv\u00e4lja. Kas olete n\u00f5us tunnistama, et \u00fckssarvikud on olemas, aga nad ei ole reaalsed?<\/p>\n

Ma ei s\u00f5nastaks seda nii. \u00dctleksin, et \u00fckssarvikud on reaalsed, kuid nad ei ole siin. N\u00e4iteks mina ei ole nendega kokku puutunud. Rangelt v\u00f5ttes on \u00fckssarviku n\u00e4ide ajalooliselt komplitseeritud. See, mida kreeklased pidasid \u00fckssarvikuteks, olid t\u00f5en\u00e4oliselt h\u00e4rjakujutised India muistsetes kunstiteostes, mida nad valesti t\u00f5lgendasid. Kuid see on erijuhtum. Parem oleks k\u00e4sitleda m\u00f5nda teist v\u00e4lja m\u00f5eldud olendit.<\/p>\n

Olgu, r\u00e4\u00e4gime siis h\u00e4rjap\u00f5lvlastest.<\/p>\n

V\u00e4ga hea.<\/p>\n

Kas olete siis n\u00f5us nentima, et nii h\u00e4rjap\u00f5lvlased kui ka moraalsed faktid v\u00f5ivad olemas olla, kuid moraalsed faktid on \u201ereaalsemad\u201d kui h\u00e4rja\u00adp\u00f5lvlased?<\/p>\n

Ma s\u00f5nastaksin selle erinevuse teisiti. H\u00e4rjap\u00f5lvlasi siin ei ole, aga moraalsed faktid on nii siin kui seal. N\u00e4iteks kujutage ette filmi, kus iraanlased piinavad h\u00e4rjap\u00f5lvlasi. Me ei pea sellist tegevust moraalselt vastuv\u00f5etavaks. Vastupidi, ka fiktsionaalse konteksti puhul reageerime moraalihinnanguga ja m\u00f5istame piinamise hukka. See n\u00e4itab, et moraalsed faktid ilmnevad ka meie suhestumises fiktsiooniga. Moraalsed reaktsioonid lihtsalt ei lakka seet\u00f5ttu, et tegu on fiktsiooniga. Ja ma \u00fctleksin, et need on asjakohased.<\/p>\n

P\u00f6\u00f6rdume n\u00fc\u00fcd teie k\u00f5ige tuntuma ja provokatiivsema seisukoha poole: maailma ei ole olemas. Alustuseks v\u00f5ib s\u00f5na \u201emaailm\u201c pidada mitmet\u00e4henduslikuks. \u00dchelt poolt v\u00f5ib see t\u00e4hendada universaalset k\u00f5ikeh\u00f5lmavat \u201eanumat\u201c, teisalt seda, kuidas asjad on, s.t fakte v\u00f5i asjade seise, mis vastavad lausetele v\u00f5i uskumustele. Kuna aktsepteerite moraalseid fakte, siis n\u00e4ib, et te ei taha eitada teist t\u00e4hendust.<\/p>\n

T\u00e4pselt nii. Kui filosoofid r\u00e4\u00e4givad \u201emaailmast\u201c selles teises t\u00e4henduses, siis tavaliselt peavad nad silmas asjade seisu. Jah muidugi, selles m\u00f5ttes on maailm olemas, vastasel juhul ei oleks ma realist. Maailma olemasolu eitamine selles t\u00e4henduses ei olegi tegelikult v\u00f5imalik, isegi mitte solipsisti jaoks. Toonitan, et \u201emaailmast\u201c r\u00e4\u00e4kimine selles t\u00e4henduses on sageli lihtsalt abstraktsioon detailidest. See, mis tegelikult eksisteerib, on konkreetsete faktide mitmus ning ma olen t\u00e4iesti valmis neid aktsepteerima. Ma ei ole monist.<\/p>\n

V\u00e4ide, et maailma ei eksisteeri, puudutab ainult esimest t\u00e4hendust \u2013 ideed totaalsest, k\u00f5ikeh\u00f5lmavast \u201eanumast\u201c kui universumist, kosmosest, k\u00f5ige kogumist, maksimaalsest objektist. Minu seisukoht on, et sellisest entiteedist ei saa me moodustada sidusat m\u00f5tet. Puudub m\u00e4\u00e4rav t\u00e4hendus, mis v\u00f5imaldaks sellele osutada. M\u00f5ni v\u00f5ib muidugi vastata: \u201eSee on lihtsalt tervik, mille osadeks on k\u00f5ik olemasolev.\u201c See v\u00f5ib k\u00f5lada selge ideena, kuid kui edasi k\u00fcsida, kuidas t\u00e4pselt te seda tervikut n\u00e4ete v\u00f5i sellele ligi p\u00e4\u00e4sete, siis l\u00e4heb asi segaseks. Ainus viis sellist objekti m\u00e4\u00e4ratleda on kirjelduse, mitte vahetu kogemuse v\u00f5i kokkupuute kaudu. Te ei \u00e4rka ju \u00fchel heal hommikul ega kohtu \u201emaailmaga\u201c samamoodi nagu tavap\u00e4raste objektidega. Seega eeldab maailma olemasolu kinnitav v\u00e4ide seda, et me juba m\u00f5istame reaalsuse struktuuri piisavalt h\u00e4sti, et kinnitada sellise totaalsuse olemasolu. Just selle ma l\u00fckkan tagasi.<\/p>\n

Samuti tasub m\u00e4rkida, et seda m\u00f5istet ei tohi segi ajada teadusliku universumi m\u00f5istega. Kosmoloogias viitab \u201euniversum\u201c tavaliselt sellele, mis on meie positsioonilt vaadeldav, arvestades selliste piirangutega nagu valguskiirus. Antud juhul on tegu episteemse, mitte metaf\u00fc\u00fcsilise m\u00f5istega. Ka f\u00fc\u00fcsikud ei kirjelda selles m\u00f5ttes maksimaalset \u201eanumat\u201c.<\/p>\n

Proovin s\u00f5nastada probleemi veidi t\u00e4psemalt. Matemaatilises loogikas n\u00f5uavad olemasoluv\u00e4ited alati mingi domeeni ehk k\u00e4sitletavate objektide hulga m\u00e4\u00e4ratlemist. N\u00e4iteks lause \u201ex on suurim naturaalarv\u201c v\u00f5ib olla t\u00f5ene, kui k\u00e4sitleme m\u00f5nda l\u00f5plikku naturaalarvude alamhulka, kuid muutub v\u00e4\u00e4raks, kui r\u00e4\u00e4gime k\u00f5ikidest naturaalarvudest. Seega s\u00f5ltub v\u00e4ite t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus pahatihti sellest, millise domeeni me valime. See n\u00e4ib iseenesest sobivat h\u00e4sti teie t\u00e4hendusv\u00e4ljade teooriaga: olla olemas t\u00e4hendab kuuluda m\u00f5nda v\u00e4lja, kus olemasolul on m\u00f5te.<\/p>\n

Jah, t\u00e4pselt \u2013 see on \u00f5ige.<\/p>\n

Kuid siin tekib \u00fcks ilmselge raskus. Kui \u00fctlete, et \u201emaailma ei eksisteeri\u201c, k\u00f5lab see \u00fcldise, k\u00f5ikeh\u00f5lmava eitusena justkui v\u00e4ide k\u00f5ige kohta korraga. Aga nagu enne n\u00e4gime, vajavad sellised v\u00e4ited alati kindlat domeeni. Sellisel juhul peaks domeeniks olema k\u00f5ikide objektide hulk ehk \u201emaailm\u201c ise. Ent see ongi ju see, mille olemasolu te eitate. Nii tekib paradoks: n\u00e4ib, et maailma olemasolematuse v\u00e4itmiseks tuleb eeldada just seda, mille olemasolu te eitate.<\/p>\n

Jah, ja just seet\u00f5ttu ei olegi see minu seisukoht, v\u00e4hemalt mitte otseses t\u00e4henduses. Minu vaadet tuleb m\u00f5ista dialektiliselt. Vastasel juhul avaneb uks nn v\u00e4ljendatavuse paradoksile (ingl paradox of expressibility) ehk kriitikale, et antud seisukohta saab s\u00f5nastada ainult tingimustel, mis seda seisukohta ennast \u00f5\u00f5nestavad. Sellele kriitikale on erinevaid vastuseid. Varem kaldusin wittgensteiniliku hoiaku poole, et nii maailma olemasolu kinnitamine kui ka eitamine on rangelt \u00f6eldes m\u00f5ttetu. Seega, kui ma \u00fctlen \u201emaailma ei ole olemas\u201c, ei esita ma s\u00f5na-s\u00f5nalt korrektset v\u00e4idet. See toimib rohkem loosungina, selleks et vastaspoole seisukoht vaidlustada.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcd vastaksin sellele kriitikale veidi teisiti. T\u00f5si, kuna absoluutne kvantifitseerimine \u00fcle k\u00f5ikide t\u00e4hendusv\u00e4ljade ei ole minu arvates v\u00f5imalik, ei saa ma eitada maailma olemasolu globaalsel tasandil. Selle asemel saan aga s\u00f5nastada lokaalse v\u00e4ite oma ontoloogia sees: arvestades t\u00e4hendusv\u00e4ljade struktuurseid piiranguid ei saa me m\u00f5ttekalt postuleerida \u201emaailma\u201c kui totaalse ja k\u00f5ikeh\u00f5lmava domeeni olemasolu. Kui keegi tahab seda siiski teha, peab ta esitama ka sidusa k\u00e4sitluse. Minu arvates tekivad neil just siin teoreetilised raskused.<\/p>\n

Aga miks mitte tunnistada, et on olemas m\u00f5ttetud objektid, sellised objektid, millel puudub igasugune t\u00e4hendus?<\/p>\n

Raskus seisneb selles, et kui m\u00f5ttetud objektid oleksid olemas, ei saaks me neist m\u00f5ttekalt r\u00e4\u00e4kida. Hetkel, kui me neile osutame, n\u00e4iteks kui nimetame neid \u201em\u00f5ttetuteks objektideks\u201c, oleme paradoksaalsel kombel juba \u00fcritanud anda neile m\u00f5tte. Muidugi v\u00f5iks ka sellise kriitika omaks v\u00f5tta ja \u00f6elda: olgu, on olemas sellised kummalised, paradoksaalsed entiteedid, ja v\u00f5ib-olla on maailm \u00fcks neist. Kuid see viib meid omamoodi metaf\u00fc\u00fcsilisse vabam\u00e4ngu, kus lubame p\u00f5him\u00f5tteliselt vastuolulisi objekte. Minu arvates on see seisukoht k\u00f6itev peamiselt selle poolest, et soovitakse iga hinna eest s\u00e4ilitada maailma ideed.<\/p>\n

Sellist ettepanekut k\u00e4sitleksin poeetilise v\u00f5i ka m\u00fcstilise \u017eestina. Eri traditsioonidest p\u00e4rit filosoofid, n\u00e4iteks Plotinos ja teised, nii l\u00e4\u00e4ne kui ka mitte-l\u00e4\u00e4ne p\u00e4ritolu, on vahel midagi sellist v\u00e4lja k\u00e4inud. Kuid n\u00f5nda lahkume loogika ja ratsionaalse arutelu raamest ja j\u00f5uame m\u00f5tlemise piirini, loobudes sellest t\u00e4ielikult.<\/p>\n

V\u00f5iks pakkuda ka eksistentsialistliku t\u00f5lgenduse. N\u00e4iteks v\u00f5ib \u00f6elda, et me oleme olendid, kelle loomuses on maailma m\u00f5testada, ja kui maailmal oleks juba kindel m\u00f5te, muutuks meie olemus m\u00f5ttetuks.<\/p>\n

Jah, t\u00e4pselt, siin v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda nii Camus\u2019 Sisyphose m\u00fc\u00fcdi kui ka \u00fcldise spirituaalsuse poole. Ma m\u00f5istan selliseid vaateid. On hetki, mil m\u00f5tlemine ja keel p\u00f5rkavad kokku millegagi, mida v\u00f5ib kirjeldada kui puhast m\u00f5ttetust. Mul endalgi on olnud selliseid m\u00fcstilisi kogemusi. Ma ei eita nende olemasolu.<\/p>\n

Ometi ma ei usu, et sellistel kogemustel on metaf\u00fc\u00fcsiline t\u00e4htsus. Selles m\u00f5ttes tunnistan budismi \u00fclemust, kuiv\u00f5rd budistid ei t\u00f5lgi neid kogemusi otseselt metaf\u00fc\u00fcsikasse. Ma arvan, et viited m\u00f5ttetusele v\u00f5i paradoksidele t\u00e4idavad nendel pigem pedagoogilist rolli, kui nad osutavad teistsugusele taipamise viisile, \u00fcritamata sealjuures kirjeldada mingisuguseid kummalisi entiteete. Seega ma ei eita m\u00fcstilist kogemust, kuid ei n\u00e4e p\u00f5hjust rajada m\u00fcstilist ontoloogiat.<\/p>\n

\u00c4\u00e4rmisel juhul v\u00f5ime \u00f6elda, et maailma olemasolust r\u00e4\u00e4kimine on omamoodi redel sellise taipamiseni. Kuid otses\u00f5nu ma seda ei \u00fctle. Nagu Jacques Derrida on kirjutanud tekstis \u201eComment ne pas parler?\u201c (\u201eKuidas mitte r\u00e4\u00e4kida?\u201c), on sellel, mida \u00fclepea saab \u00f6elda, omad piirid. Ja isegi kui ma ulataksin lugejale redeli, ei saa ma \u00f6elda, millega on tegu. Ja ma ei teinudki seda.<\/p>\n

* Eetika k\u00e4sitleb k\u00fcsimusi sellest, mis on moraalne k\u00e4itumine, \u00f5ige v\u00f5i vale, hea v\u00f5i halb. Metaeetika seevastu uurib eetika v\u00f5imalikkust: kuidas m\u00f5ista moraalseid v\u00e4iteid, millele nad osutavad ja kas neil saab olla t\u00f5ev\u00e4\u00e4rtus. Moraalne realism on \u00fcks metaeetiline seisukoht, mille kohaselt t\u00f5esed moraalsed v\u00e4ited on olemas, need osutavad moraalsetele faktidele ja neid ei saa omakorda taandada pelgalt inimeste arvamustele ega hoiakutele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Saksa filosoof Markus Gabriel on Bonni \u00fclikooli professor ning \u00fcks noorema p\u00f5lvkonna tuntumaid Euroopa m\u00f5tlejaid. Ta on rahvusvaheliselt…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":179274,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140],"class_list":{"0":"post-179273","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-meelelahutus"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116582677926769551","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179273","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=179273"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/179273\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/179274"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=179273"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=179273"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=179273"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}