{"id":179290,"date":"2026-05-16T06:22:11","date_gmt":"2026-05-16T06:22:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/179290\/"},"modified":"2026-05-16T06:22:11","modified_gmt":"2026-05-16T06:22:11","slug":"mark-gortfelder-millal-olid-eestis-viimati-nii-vaikesed-polvkonnad-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/179290\/","title":{"rendered":"Mark Gortfelder: millal olid Eestis viimati nii v\u00e4ikesed p\u00f5lvkonnad? | Arvamus"},"content":{"rendered":"

Aastatel 2022\u20132025 on Eestis toimunud j\u00e4rsk s\u00fcndide arvu langus ja eelmisel aastal n\u00e4gi ilmavalgust vaid 9240 last. Tegemist on statistilises aegreas, mis algab 1919. aastaga, \u00e4raspidise rekordiga ehk nii v\u00e4he pole Eesti Vabariigi loomisest alates kunagi lapsi s\u00fcndinud.<\/p>\n

Siinse artikli eesm\u00e4rgiks on asetada praegu s\u00fcndivate p\u00f5lvkondade suurus pikemaajalisse v\u00f5rdlusesse. Teisalt on soov vaadata tulevikku ja k\u00fcsida, millisesse suurusj\u00e4rku j\u00e4\u00e4vad j\u00e4rgnevatel k\u00fcmnendite p\u00f5lvkonnad.<\/p>\n

Joonis 1. S\u00fcndinud laste arv Eestis, 1919\u20132025. Autor\/allikas: Statistikaamet ja TL\u00dc EDK arvutused<\/p>\n

Vaade minevikku<\/p>\n

Nagu \u00f6eldud, algab Eestis rahvastikuandmete pidevad aegread 1919. aastaga (joonis 1). Varasema aja kohta on statistikat v\u00e4hem kogutud ja publitseeritud, samuti on probleemiks Eesti ala jagunemine mitme kubermangu vahel ja aja jooksul toimunud halduspiiri muutused.1 Lisaks oli tollane s\u00fcndide registreerimine ise v\u00e4iksema t\u00e4psusega.2<\/p>\n

Kaugemasse minevikku vaadates on s\u00fcndivate laste arvu n\u00e4itaja v\u00e4hem oluline kui praegu tulenevalt suurest imiku- ja lapsesuremusest, mille m\u00f5ju ulatust m\u00f5\u00f5detakse elutabelitega3. Kultuuri ja majanduse arengu ning \u00fchiskonna j\u00e4rjepidevuse (ehk j\u00e4rglaste saamise) vaatest on oluline t\u00e4isikka j\u00f5udvate p\u00f5lvkondade suurus.4 Seda on \u00fcritatudki k\u00e4esolevas artiklis Eesti kohta pakkuda. T\u00e4psemalt on kasutatud andmeid ja nende puudusi kirjeldatud artikli l\u00f5pus.<\/p>\n

Joonisel 2 on esitatud aastane s\u00fcndinud laste arv Eestis alates 18. sajandi l\u00f5pust, tuues lisaks v\u00e4lja p\u00f5lvkonnasuuruse, kes eelduslikult j\u00f5udsid s\u00fcndinutest t\u00e4isikka. R\u00f5hutan, et tegemist on hinnanguga, mis on m\u00f5jutatud andmete ebat\u00e4psusest.5<\/p>\n

Joonis 2. S\u00fcndinud laste arv aastas ja ligikaudne t\u00e4isikka j\u00f5udnud p\u00f5lvkonna suurus Eestis, 1780\u20132024. Autor\/allikas: Mark Gortfelder<\/p>\n

Jooniselt 2 n\u00e4eme, et 18. sajandi l\u00f5pus oli s\u00fcndide arv aastas v\u00f5rreldes praeguse k\u00fcmnendiga pea kaks korda k\u00f5rgem ehk ilmavalgust n\u00e4gi pea kaksk\u00fcmmend tuhat last. Alla 10 000 lapse s\u00fcndis Eestis viimati 18. sajandi esimesel poolel, kui rahvaarv oli 200 000 ja 300 000 vahel.<\/p>\n

S\u00fcndide arvu ajalooline tipp j\u00e4i Eestis 19. sajandi kolmandasse veerandisse, kui neid oli aastas \u00fcle kolmek\u00fcmne tuhande. S\u00fcndinud laste arv oli suur ka N\u00f5ukogude aja l\u00f5pus, kuid suure panuse sellesse andis tollane sisser\u00e4nne (vrd joonis 1). Kuid samuti n\u00e4eme, et enne 1950. aastaid oli suremus imiku- ja lapseeas m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne, mist\u00f5ttu t\u00e4isikka j\u00f5udis v\u00f5rreldes s\u00fcndinutega m\u00e4rksa v\u00e4iksemad p\u00f5lvkonnad.<\/p>\n

T\u00e4isikka j\u00f5udnud aastak\u00e4igud olid Eestis sama suured kui praegu viimati 1780. aastatel. Vahepealsel ajal on s\u00fcndinud laste ja neist t\u00e4isikka j\u00f5udnute arvud olnud m\u00e4rksa suuremad.<\/p>\n

N\u00e4iteks 1830. ja 1840. aastatel s\u00fcndinud lastest, kellest said rahvusliku \u00e4rkamisaja ja talude p\u00e4riseksostmise eestvedajad, j\u00f5udsid t\u00e4isikka neljateist tuhande suurused aastak\u00e4igud. 1880. ja 1890. aastatel s\u00fcndinutest j\u00f5udsid t\u00e4isikka kaheksateist tuhande suurused aastak\u00e4igud, kes s\u00f5disid edukalt vabaduss\u00f5jas ja panid aluse eestikeelse k\u00f5rgkultuuri hoogsale arengule Eesti Vabariigis.<\/p>\n

N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal s\u00fcndinud p\u00f5lvkonnad, kes on taasiseseisvunud Eesti elu suuresti korraldanud, on samuti v\u00f5rreldes praegu s\u00fcndivatega ligi kaks korda suuremad (ka siis kui piirduda \u00fcksnes eestlastega, nagu n\u00e4itab joonis 1).<\/p>\n

Vaade tulevikku<\/p>\n

Demograafilise tuleviku kaardistamiseks koostatakse rahvastikuprognoose. Kuna tulevik pole ette m\u00e4\u00e4ratud, vaid sisaldab m\u00e4\u00e4ramatust, ei anna prognoosid vastust selle kohta, milliseks tulevik t\u00e4pselt kujuneb. Prognoosid annavad siiski v\u00e4\u00e4rtuslikku teavet selle kohta, millise tulevikuolukorrani \u00fche v\u00f5i teise arengustsenaariumi teostumine viib.<\/p>\n

Joonis 3 toob \u00e4ra s\u00fcndivate laste aastak\u00e4ikude suuruse kolme rahvastikuprotsesse seirava asutuse k\u00f5ige v\u00e4rskema rahvastikuprognoosi p\u00f5histsenaariumi alusel.6 Oma eeldustes need erinevad.<\/p>\n

S\u00fcndimuse vaates (tabel 1) on k\u00f5ige optimistlikum statistikaamet ja k\u00f5ige pessimistlikum Eurostat. Statistikaameti prognoosi optimistlikkuse p\u00f5hjuseks on t\u00f5sisasi, et selle stsenaariumide s\u00f5nastamise ajal oli praegune s\u00fcndimuslangus veel algj\u00e4rgus. R\u00e4nde vaates eeldavad nii statistikaamet kui ka Eurostat p\u00fcsivat m\u00f5netuhandega plussis olevat r\u00e4ndesaldot (mis suurendab lisaks rahvaarvule ka s\u00fcndide arvu), aga \u00dcRO eeldab sisuliselt r\u00e4ndevoogude tasakaalu.<\/p>\n

Prognooside tulemused (joonis 3) n\u00e4itavad, et k\u00fcmne tuhande suurusj\u00e4rgus olevad laste p\u00f5lvkonnad, mida me praegu seostame erakordsete kriiside ajaga on tegelikult selle sajandi keskpaigani Eesti uus normaalsus, eeldades et ei toimu dramaatilisi ja ebat\u00f5en\u00e4olisi muutuseid, olgu heas v\u00f5i halvas suunas.<\/p>\n

Seda, kas s\u00fcndivate laste arv j\u00e4\u00e4b k\u00fcmnest tuhandest veidi \u00fcles- v\u00f5i allapoole pole v\u00f5imalik muidugi t\u00e4pselt ette \u00f6elda. K\u00fcll on aga selge, et v\u00f5rreldes taasiseseisvuse aja eelnevate k\u00fcmnenditega on oodata olulist tagasiminekut.<\/p>\n

Uue olukorra kujunemise p\u00f5hjus peitub 1990. aastatel ja hiljem s\u00fcndinud aastak\u00e4ikude arvulises v\u00e4iksuses. Sel k\u00fcmnendil lapsesaamise east lahkuvad N\u00f5ukogude aja kahel l\u00f5puk\u00fcmnendil s\u00fcndinud suured p\u00f5lvkonnad, keda asendavad taasiseseisvunud Eestis s\u00fcndinud keskeltl\u00e4bi kolmandiku jagu v\u00e4iksemad p\u00f5lvkonnad.<\/p>\n

Seega, isegi kui neil oleks sama palju lapsi kui 1960. ja 1970. aastatel s\u00fcndinud aastak\u00e4ikudel (1,9), oleks s\u00fcndivate laste arvu ja p\u00f5lvkondade suuruse v\u00e4henemine m\u00f6\u00f6dap\u00e4\u00e4smatu. Tegemist on Rein Taagepera kirjeldatud<\/a> demograafilise vetsupoti toimimisega, kus absoluutarvuna \u00fcha v\u00e4iksemad p\u00f5lvkonnad saavad omakorda absoluutarvus veel v\u00e4hem lapsi.<\/p>\n

Samas n\u00e4itavad k\u00fcsitlusuuringud, et praegused noores t\u00e4iskasvanueas olevad arvuliselt v\u00e4iksed p\u00f5lvkonnad soovivad ise v\u00f5rreldes eelnevate, suuremate p\u00f5lvkondadega v\u00e4hem lapsi saada. Seet\u00f5ttu on \u00fcsna kindel, et keskmine laste arv saab neil olema v\u00e4iksem, mis j\u00e4rgnevate aastak\u00e4ikude suurust t\u00e4iendavalt kahandab. Lisaks on jutuks olevate p\u00f5lvkondade kooselud senisest ebap\u00fcsivamad, mis samuti ilmselt s\u00fcndimust v\u00e4hendab.<\/p>\n

Joonis 3. S\u00fcndivate laste arv rahvastikuprognooside p\u00f5histsenaariumide j\u00e4rgi. Autor\/allikas: Mark Gortfelder<\/p>\n

Selle sajandi kolmandas veerandis j\u00f5uavad lapsesaamise ikka praegu ja l\u00e4hitulevikus s\u00fcndivad keskeltl\u00e4bi k\u00fcmne tuhande suurused p\u00f5lvkonnad. See toob kaasa j\u00e4rjekordse s\u00fcndivate aastak\u00e4ikude suuruse uue, j\u00e4rjekorras kolmanda v\u00e4henemise alates 20. sajandi l\u00f5pust.<\/p>\n

Muidugi ei tea meist keegi, millised saavad olema praeguste laste elu- ja perev\u00e4\u00e4rtused m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast, kuid isegi kui nende saadud keskmine laste arv kerkiks taastetaseme (2,1) l\u00e4hedusse, t\u00e4hendaks see 20. sajandiga v\u00f5rreldes ligikaudu kaks korda v\u00e4iksemaid aastak\u00e4ike.<\/p>\n

Suur sisser\u00e4nne v\u00f5ib samuti aastak\u00e4ikude suurust oluliselt m\u00f5jutada, kuid siinse p\u00f5lisrahva kahanemist see ei muuda. Madala v\u00f5i keskmise s\u00fcndimustaseme puhul (s\u00fcndimuskordaja 1,3\u20131,6) t\u00e4hendaks see, et eestlaste p\u00f5lvkonna suurus v\u00e4heneks 5000 s\u00fcndiva lapse juurde 2075. aastaks (vrd joonis 1).7<\/p>\n

Sajandi l\u00f5puks oleks eelmainitud s\u00fcndimustasemete juures eestlaste s\u00fcndide arv (assimilatsiooni arvestamata) aga vastavalt 2700 v\u00f5i 4700 aastas. Eestlaste osakaalu v\u00e4henemine suure sisser\u00e4nde tingimustes v\u00e4hendab arusaavalt ka uute tulijate ja nende laste assimileerumist eestlaste hulka.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5tvalt<\/p>\n

Niisiis on (t\u00e4isikka j\u00f5udvate) p\u00f5lvkondade suurus praegu Eestis samal tasemel kui 18. sajandi l\u00f5pus ning tuleviku v\u00e4ljavaade on p\u00f5lvkonna suuruse p\u00fcsimine n\u00fc\u00fcdse k\u00fcmne tuhande juures kuni sajandi keskpaigani. See t\u00e4hendab, et k\u00fcmnetuhandesed p\u00f5lvkonnad pole mitte kriiside p\u00f5hjustatud ajutine ja m\u00f6\u00f6duv olukord, vaid uus normaalsus j\u00e4rgnevaks kolmek\u00fcmneks aastaks, millele j\u00e4rgneb t\u00f5en\u00e4oliselt uus kahenemine.<\/p>\n

Avalikus m\u00f5ttevahetuses on madala s\u00fcndimuse ja demograafilise kahanemise teemat pisendavate arvajate poolt kombeks v\u00e4ita, et s\u00fcndimus v\u00e4heneb igal pool.8 N\u00f5nda pannakse samale pulgale varase demograafilise n\u00fc\u00fcdisajastumisega Eesti ja teised Euroopa riigid, kus madal s\u00fcndimus on olnud reaalsus juba terve sajandi ning p\u00e4ris hilise demograafilise arenguga riigid, kus hoolimata s\u00fcndimuskordaja m\u00f5ningasest langusest rahvastik kasvab veel j\u00f5udsalt aastak\u00fcmneid.<\/p>\n

“Paistab, et mugavam on ebameeldivat osa demograafilise kahanemise reaalsusest ignoreerida.”<\/p>\n

Veel enam, ka Euroopa riikide v\u00f5rdluses ei arvesta s\u00e4\u00e4rane m\u00f5tteviis kui ebasoodne on olnud Eesti rahvastikuareng viimaste sajandite jooksul. Kui Eestis on praegu s\u00fcndivate aastak\u00e4ikude suurus, v\u00f5ttes arvesse t\u00e4isikka j\u00f5udmist, samal tasemel 18. sajandi l\u00f5puga, siis Rootsis ja Soomes olid toonased aastak\u00e4igud praegustest ligikaudu 60 protsenti v\u00f5rra v\u00e4iksemad ehkki neiski riikides on s\u00fcndimustase praegu v\u00e4ga madal ja \u00fchiskonnas \u00fcha rohkem m\u00f5tteainet pakkuv.<\/p>\n

Samuti Islandi puhul, mida tuuakse ikka<\/a> ja j\u00e4lle<\/a> esile kui veel v\u00e4iksema rahvastikuga riiki ja v\u00e4ga v\u00e4ikese rahva demograafilise kestlikkuse eeskuju, on s\u00fcndivate aastak\u00e4ikude d\u00fcnaamika sootuks teistsugune. Kui 1840. aastatel (sellest ajast olen leidnud Islandi kohta k\u00e4ivaid varasemaid andmeid) oli Eestis t\u00e4isikka j\u00f5udvate p\u00f5lvkondade suurus v\u00f5rreldes praegusega 46 protsenti suurem, siis Islandil oli see hoopis praegusega v\u00f5rreldes 72 protsenti v\u00e4iksem.9<\/p>\n

Eesti avalikkuses eksisteerib tugev kontrast demograafilise olukorra ja ning \u00fchiskondliku tegevuste vahel. Juba on rajatud v\u00f5i planeeritakse rajada v\u00e4ga kulukaid raudtee- ja maanteeprojekte. Juba on ehitatud v\u00f5i soovitakse ehitada uusi kontserdisaale, koolimaju, jalgpallihalle ja kultuurikeskuseid. Samuti on praegu ehitusj\u00e4rgus tervelt kolm uut spaahotelli, r\u00e4\u00e4kimata kaubanduskeskustest, mida ei j\u00f5ua kokku lugedagi.<\/p>\n

Neid samme tehes v\u00f5i neist unistades ei ole vist piisavalt k\u00fcsitud, kes hakkab lisanduvat taristut pikas plaanis kasutama ning \u00fcleval pidama. Paistab, et mugavam on ebameeldivat osa demograafilise kahanemise reaalsusest ignoreerida.<\/p>\n

S\u00fcndide arv<\/p>\n